Sõnale tuul leiti 1242 luuletust
täna on luuletuste ja
kirjade põletamise päev
loodan et Sa ei kuule
leekide vuhinat
mis ahju suus tõuseb
kõrgele ei taha et
see mühisema
hakanud tuul
Su üles ärataks
hämmastun sõnade
heldusest mis on nõus
koos minuga põlema
kuidas kõik need
me pilgud ja ohked
suudlustest kuivad
ja märjad huuled sõnadesse
kord ära mahtusid
mõni peotäis tuhka
neist jääb nüüd maha
mõni katkine pilt
kevadeti valutavas mälus
Kena kevad
Kena kevad kikitab kõrvu,
puudel pungad puhkevad,
kuulda tuttavat linnulaulu,
lõunakaartest tulevad.
Kena kevad puudeladvus kiigub,
mahe tuul on hellitav,
ojakene vinga- vonga liigub,
kõikjal kuulda kevadvete vulinat.
Kena kevad lilleõiel mängib,
päike südant soojendab,
pilvist viimasagar hiilib,
mängeldes vihmapiisku pillutab.
Kevade ootuses
Lumi loomas on valgust ja ilu
päikese paitavast palest,
on tuule käes küll veidi vilu,
kuid siiski kevade tahet
võib märgata looduses kõikjal -
igas õies, mis tärkamas on,
saabub hetk, mil kevadest võitja
veel elu paneb õitsema küll.
- Tarmo Selter -
2023
The Grateful Dead - Box of Rain
Vaata igast aknast välja
Igal hommikul, igal õhtul, igal päeval
Võib-olla paistab päike
Linnud tiivutavad
Või tumedast taevast sajab alla vihma
Mida sa tahad, et ma teeksin
Midagi, mis sind aitaks
Sest see kõik on unistus
Mida me unistasime
Ühel pärastlõunal, ammu-ammu
Välju igast uksest
Tunneta enda teed, tunneta enda teed
Nagu eile
Ehk leiad suuna
Mingi nurga taga
Kus see on ootanud kohtumist sinuga
Mida sa tahad, et ma teeksin
Et sind magades valvata?
Siis palun ära imesta
Kui leiad mind samuti unistamas
Vaata igasse silma, mida näed
Näed selgelt .....
Aegade tuuled
Aegade tuuled on muutumas tormiks tõusevad lained ja hajuvad maad kindlaimaks kaljuks ses tormis ja möllus su enese loomus su meelelaad Lase tulla mis tuleb võta vastu ja jää need on Aegade tuled seal kauguses näed... Aegu on helgeid neil õnnestav sära t
Päike ja kuu
Ükskord ammu tasa-tasa
kuu see kukkus taevast maha,
tähed sillutasid teed,
et kuu see tuleks taevasse.
Päike vaatas juba ammu,
kuu see talle jäämas jalgu,
pole kasu pilveparvest,
tuuleiilist märjast, kangest.
Kuu see ühes päikesega,
pilvepiiril äikesega
päeval nautis taevailu,
öösel uinus, kui on vilu.
Aegu möödus, kuu see taas
tahtis paista üle maa,
luua ilu tähtedega,
joonistada varjudega.
Vahel tõesti on ju nii,
et kuu see paistab päevalgi,
elu üllatab ja loob,
loodusilu meile toob.
- Tarmo Selter -
2023
Pilved taevas sosistavad mulle,sa tuled homme.
Siis oma kuumad huuled surud minu suule .
Ja hellitad mu ootel olnud keha.
Su sõnad kõrvus kõlavad kui luule ja ma ei tea,mis tuleb minul teha.
Ma sulgen silmad,naudin sinu käsi,mis libisevad õrnalt üles ,alla.
Su hellitustest iial ma ei väsi.Akna taga ikka vihma kallab.
Tuuled lendlevad mu akna taha,et näha seda armastuse pidu
On hirm,et jätad minu maha ja unustad ,mis seni on meid sidund.
Pilved taevas sosistavad mulle,sa tuled homme...
Kas ükskord sellest ootamisest väsin,millal saabub homme aru küsin.
Tuulel akna taga vai .....
ei mõista saa
kohut armastuse üle
ta ilustki ülem
on nii nagu teele
kaasa antakse
sind armus elus kantakse
õnn et lembest puutumata
ei jäänud hing ei suu
mis siis see vahel oli
kui märtsisula tuul
mis pungad vaid
äratab raagus puul
mu põsel siiani veel
meeles Su põsk kuum
mu suu kuis otsis
Su janus suud
Kiri kallile sõbrale merelt
Katsun Sulle külla tulla
mu armas, kallis sõbrake.
Hetkel veel Sust kaugel viibin,
mõned miilid jäänud veel.
Sa ju tead, et merel olen,
ööd ja päevad lainetel.
Laineid murran, kuid mitte sõprust,
iga päev püsid mu mõtetes.
Kui ma ei jõua koduranda,
siis tea, et tormituuled on mu teel.
Siiski püüan kõik ma endast anda,
et õigeks ajaks jõuda koduranda.
Oleks hea Sind näha sõbrapäeval,
ilus kink see oleks minule.
Juba ette mõtlen sellest päevast
ja kuidas me seda rõõmupäeva jagame.
Kõnnin kodu poole
Pimedal tänaval kõnnin kodu poole
tuul puhub mantlikrae vahele.
Lumi on sulanud,
alles olid hanged,
libedus on jalge alt kadunud.
Uskumatu , et kuulen ühe linnu laulu,
kas temal pesa ei olegi?!
Teelahkmel must kass hiilib,
silmad kui laternad põlevad.
Teelt tagasi keeran ja ringiga lähen,
ristteed täna ei ületagi.
Kodu see kutsub,
kiireks sean sammu,
liig mõtesse jäänud olingi.
I
Ma loen raamatuid
Kuid ja aastaid
Taevatähti
Loen pilkudest
Ja huultelt
Taevastelt tuultelt
Loen luulet ja raha
Loosungeid
Silte
Seadusi
Teadusi
Rohkem või vähem
Mis südamel lähem
Loeme
Eesti kirjanduse päev.
30.01.23
Meenub üks intervjuu Piret Rauaga, kes vastas küsimusele ,kuidas kõiki lugema meelitada/ keelitada , et milleks seda teha. Kes ei loe, ärgu lugegu, ise on loll?
Eesti on ja jääb
Sinine on meie taevas,
must on tume metsaviirg,
lumivalges pilvelaevas
kõrgel pilvepiiril siin
vaatame, mis meil on olnud,
mis on varsti tulemas,
Eestit ümbritsevad ohud
sellel tuulepealsel maal.
Eal ei suuda ükski vägi
murda rahva tahet,
kes näeb ajast aega läbi
levitatud valet,
hoides vabana me hinge,
meie kodumaad,
aeg teeb ikka omi ringe,
Eesti on ja jääb.
- Tarmo Selter -
2023