Sõnale tuulde leiti 43 luuletust (parimad)
KIRG
MA PÜÜAN SINU KUTSUVAT PILKU
ENT SAMAS PÕGENEN SU EEST
VIHM TRUMMELDAB AKNAL
JA ASFALT LÄIGATAB VEEST
MU KÄSI VARGSI SINU PIHKU POEB
TUNNEN SURVET SÕRMEDE ALL
END SINU VASTU SURUDES
MU ÕLULT PUDENEB SALL
SUU OTSIB IHARALT HUULI
ÕHK VÄRELEB KIREST ME SEES
NAGU SÃœGISLEHT LANGEMAS TUULDE
MA OLEN JU NAINE - SA MEES
Isale
Miski pudeneb hääletult ajatuulde...
Ümber vaikuse sügismeloodia
õhk kullerdab soojast särast.
Hingeväljad on raagunud
sookurgede hõikest.
Osake mu hingest
läks Sinuga kaasa
avaruste poole
ja vana kappkell
lööb viimaseid päevatunde...
29. X 2004 kell 19.50
ÄRKAMINE
Öö tekina kattis mu hinge
Mu süda kui katkine klaas
Päev jätkuvalt käis oma ringe
Kuid ma olin põlvili maas
.......................................
Keset mustavaid varje sind näen
Siis kuulen, et hüüad mu nime
Sulle vastu ma sirutan käed -
Oled mu armastus, oled mu ime
Sa tõid tagasi ellu mu tahte
Musta nukruse loopisid tuulde
Hommik kosena kuldab meid kahte
Sinu suudlus on jäänud mu huulde
täna õhtul
mis katki see katki
mis armas see armas
täna õhtul teed lõpuks
rahu iseenda ning ajaga
kus elad majaga
olgu väljas külm ja pime
lased kõigel olla voolamises
tema sünnis kulgemise imes
teadmata isegi ta nime
samamoodi teeb seda
igal hommikul
päeva tulev valgus
tiibeti palveveskis taeva alla
tuulde lükatud palve
Uue valguses
Aasta viimane päev
ära saata veel jääb.
Hetkeks nüüd peatu ja tagasi vaata -
kas oli kõik veatu? Kas andsid, et saada?
Kas tunda said tänu, mis täitis südant ja hinge?
Said hüpata õhku ja hüüda: "Kui vinge!"
Hetkeks veel peatu ja kuulata end -
su enese mõtted kui linnulend -
nii tormakad vahel ja siis jälle malbed,
mõnikord kurvad, siis kirkad ja selged.
Vahel pääseda tahaks nad tunnete tulvast,
olles siiramad, puhtamad kõikide hulgast.
Nüüd pilk pööra ette, siht sirgena hoia,
uusaasta soovid endas ülesse leia.
Lase nad tuulde, saada tähtede poole!
Kõ .....
veel selle õitsemisega
siis kui kasel lehed
kasvanud on suureks
all järve ääres rohus
avanevad tulikate
kuldsed õied
sa sellest ikka veel
hammustad huulde
et ka tulilled kaovad
tähtedena tuulde
*
rõõm mind täidab
aina lühemaks jääb öö
päike hetki hahetuses
juba läidab
magada et saaksin
valgus kardinate taha
tuleb peita
või temaga ühes
voodisse heita
*
veel selle õitsemisega
koos saad olla
meel sihitult sinna
ja tänna ringi ei kolla
Kallid lõpetajad!
Taas üks kevad lendab tuulde,
saadab eluteele suurde
koolilõpetajaid, kel tarkust on kogutud
pähe ja põue.
Head teed soovivad soojad tuuled,
jaksu eluteel, sosistavad õpetajate õpetlikud huuled,
tuult tiibadesse,
siristavad linnud oma pesakastidel!
Kohtumine
Tule naerata Sa veelgi mulle,
süütad leegid minu südames,
lastes kauneid hetki minna tuulde,
leides üksteist meie sõnades.
Tule kallista ja hoia ümber
oma käsi nagu mina Sul,
nõnda sädelemas meie tunded
nagu eluarmastuse kuld.
Tule suudle mind Sa veelgi korra,
meie huuled huulte embuses,
tahaks Sinu juurde varsti tulla,
küll kohtume teispoolsuses...
- Tarmo Selter -
2023
Sel kevadel Sa ei tulnudki
Sel kevadel Sa ei tulnudki mu juurde.
Kas tõesti minu armastus läks tuulde?!
Kas liialt õrnalt sosistasid huuled?
Ma siiamsani vaevlen armuvalus suures.
Ei usu ma, et läksid teise juurde,
uut kevadet otsima.
Minu südames on kevad palju suurem,
ilma Sinuta mul hing ei rahu saa.
Valge kirjatuvi ilmutas end unes,
tiiba ripsutas
ja lendas minema...
Mina hingeahastuses suures
ei saanud pisaraid pidama.
Sel kevadel Sa ei jõuagi mu juurde,
kuid kõik kevaded ei ole otsa saand.
Tean, kunagi jõuad minu juurde ühel kevadel-,
seda kindlalt ma tean.
Tiivad sirutan ma su poole.
Kui ma oleksin lind,
iga päev näeksin ma sind,
sirutaksin tiivad tuulde,
ning lendaksin su juurde.
Torm mulle enam takistuseks pole,
sest liialt armunud sinusse ma olen.
Nii ma läbi pilvede sõuan,
ning tean et kunagi kohale jõuan.
Kuigi tean, et tee on pikk,
lohutuseks see, et seltsiks päike õnnelik.
Loodan et kui kohal olen,
et sa siis veel lahkund pole.
Õnnesoove pulmadeks
Sügistuules sõprust nüüd sõlmides
pooleks vaagige okkad ja õied.
Elu rõõmudest avaraks võlvige,
mõistke teineteist, toeks olge kõiges.
*****
Tänast õnnepäeva sära
hoidke argipäeva jaoks,
et ei tuhmuks tunded ära
ega siirus soosse kaoks.
Kallist kulda, kalliskive pole elus vaja.
Jätkugu vaid armastust kogu eluajaks.
*****
Tammed on tugevad sügistormis,
luiged on ustavad surmani.
Olge ka teie kui tammed ja luiged
elutee viimase tunnini.
*****
Palju on maailmas nuttusid,
lausutud sõnu ja räägitud juttusid.
Palju on rohtunud teedega laulusid,
palju on rà .....
Kui ma tuleksin..
Kui ma tuleksin su juurde,
silmad täis mineviku valu.
Sina ju ei sosistaks tuulde,
'' anna mulle andeks palun.''
Sa võtsid mu silmadelt sära,
ainus, mis jäänud, on pisarad.
Sa võtsid kõik, mis said, ära,
peitmiseks kasutan kiharaid.
Kiharaid nagu kardinaid akna ees,
neid sulgedes,
ei tea meist mitte keegi,
mis toimub tegelikult seal sees.
Maivis L.
Penni isandad
Kõik teavad, et mul on raha suhtes eriline armastus
kõigutamatu armastus,
mingi tugisamba efekt, et saada seda kõike,
mis mul lapsena puudu oli
Ma pean saama edukaks
Iga kord kui nii loodan ja soovin ja pingutan,
jooksen peaga vastu betoonplokki
ja siis kahtlen iseendas, oma väärtustes, oma pingutustes
kõiges,
mida olen loonud
Ma võin ümbrikutes soove panna padja alla,
aga kui miski ei ole loodud juhtuma mu jaoks, siis
see ei juhtu
Eelmises elus võib-olla olin kuninganna,
selles elus pigem talutütre rollis
koos oma lõputute matuste ja raamatupidamisega
naljak .....
Talve hakul
Valgusväravad avanevad neile
kes talve hakul on valmis
vastu võtma uusi otsuseid
püüdma uusi eesmärke
loendamata vanade päevade patte
kas joondus, "OM" ja "namaste"
on su põhiolemus
või miski, millesse põgened,
et kogeda ühinemist iseendaga,
sest kes sa oled ilma iseendata?
ma võin valida, mida kõike ma tahan
buffee on lai ja avardav
kui sa saad luua, mida iganes soovid,
mida looksid
kuulsin seda lugu, kui lehitsesin Oscar Wilde'i teoseid
nad endiselt kirjutavad, et ma olen sisukas
ja põhjalik
see ometi peab ju olema midagi minu algolemusest,
muidu nad pi .....
Kõik on möödas.
Kõik on möödas.
Algab uus ja loominguline,
kuigi keha mäletab veel vana.
Ta unustab ja puhastab end vanast,
et sukelduda uude ja tundmatusse,
uude ja huvitavasse,
rõõmsasse ja kütkestavasse ellu.
Kas mina olen see, kes manab naeratuse Su palgeile?
Või on selleks Su enda peegelpilt?
Su enda igavikuline sära?!
Kõik, mida tahtsid öelda, on öeldud.
Sa oled kuuldud.
Su sõnad said öeldud.
Need ei ole mõeldud tuulde loopimiseks või tulle susisemiseks,
vaid keskööl, ma kuulsin ja ma tänasin,
ma võtsin vastu kõik ja palvetasin.
Palvetasin
armu, lahk .....
Impulss
Võtan asja suurelt
Taban mõtteid aju juurelt
Abstraktne maailm mida pole olemas, selleks kasutame luulet
Et jõuda kuule tuleb lasta vaakumis end tuulde
Kuni leian ma pointi miks üldse seda teen
Ema kodune toit maandab pinge ja riimide võrgustik ringena hakkab hingama
Tekitan kõlu
Lausun rütmiliselt sõnu
Liiga raske et näha
Aga tunda lihtsalt saab
Mõtleja valib oma tee
Uskuja las ta olla rahus veel
Olen sama pikk kui romaan
Mis kunagi lõppeda ei saa
Keegi ei mõista kunagi intelligentsust mida oman
Silmad kinni kirjutan ja lõppu panen koma