Sõnale tuvi leiti 57 luuletust (copied)
Pisike puu
On kasvamas kuskil üks pisike puu,
ta rohetav võra on habras ja noor,
veel nõrk on ta tüvi ja lühike juur,
nii pehme ja sile ta õhuke koor
kuid temagi loodab, et ükskord on suur.
On kasvamas kuskil üks väikene puu
ja kardab see puuke veel raju ja tuult.
On kasvamas kuskil üks pisike puu
ning vajab see puu sinu sõprust ja hoolt.
Valge tuvi
Valge tuvi tiibu laotab
ebakindla taeva all
Allpool pilvi maailm laotub
pillapallakil on ilm
Eestimaad nüüd aita kaitsta
meie valge Rahulind!
Tule taevas appi, aita!
Rahutu on maailm!
Valge tuvi tiibu laotab
ebakindla taeva all
Allpool pilvi maake ägab
Laota tiivad!
Palun Sind!
Esimene soe päikesekiir
Esimene soe päikeseiir
toob naeratuse näole,
paneb sädelema südame,
loob armastust ja armu hingele.
Esimene soe päikesekiir teeb rõõmsaks ja lustlikuks meele,
kannab lauluviisi keelele,
muudab võluväel looduse õitsele.
Esimene soe päikesekiir
valgust jagab maailmale,
maalib rahu tuvi tiivale,
meelitab kuumale rannaliivale.
Talve-etüüd
Nüüd puud on üleni valged.
Lumi on tuisanud
igale tüvele,
igale ladvale,
igale oksale,
igale okkale,
igale lehepungale,
igale õiepungale.
Mitte ühtegi kohta
pole jäänud paljaks
peale mu enese pilgu.
Kui valged, kui valged
on nüüd puud.
Kuidas mustavad mu pilgud.
Kauni suve ootus
Tule kaunis suvekene,
tule meie õuele,
tule suurde ilma laia,
kanna rahu hingele.
Tule kaunis suvekene,
punu pähe pärjakene,
rohus võilillekene,
kollane kui päiksekene.
Tule kaunis suvekene,
küta soojaks ilmakene,
las rõkkab laululinnukene,
las magada rahus lapsukene.
Tule kaunis suvekene,
paista sima ilmale,
kaasa võta valge tuvi,
rahutooja linnuke.
Tule, tule suvekene,
rahulik siis hing ja meel,
et sa ikka kestsd veel,
sind ülistamast ei väsi meel.
Sa oled mulle rohkem kui vend....
Sa oled mulle rohkem kui vend,
tean Sinu kohta kõike,
isegi tabuteemad, ei tundu üldse ebamaised
omavahelises suhtluses
koduloomadki noogutavad nõusolekuks
et neile sobib,
meie omavaheline kooslus ja liit,
sest me harmoniseerume.
Sina valetasid.
Mina valetasin.
Me valetasime koos.
Me oleme algusest peale valetanud.
Eelkõige iseendale.
Ja kui täna tuleksingi nende sõnadega lagedale,
ei tunneks me neid ära,
aga miks siis teised haistavad kurja?
Miks ma olen mingi kahtlase hüüdnimega kirjatuvi su salakontaktide
listis?
Kes ma olen Su jaoks?
Kas ka sõbralistis?
.....
plikaeas
me kallistuste kohal seisis
kord hõbedane kaar
mina olen minikleidis
kuusteist sina saad
päev tuvina laskus alla
valgust valvas
kus voolas meis kui vein
lahkumise hele lein
me kallistuste kohal seisis
kord hõbedane kaar
hapram veel kui mistahes klaas
puudutas see taevast maad
näo ta sisse peitsin
ta ees põlvili nuttes olin maas
Daaaaa...
Nägin kord ühte punases kleidis tüdrukut
kellese kohe ma armusin.
Nägin kord ühte tüdrukut
keda ma jumalannaks pidasin.
See tüdruk teadis täpselt mida vajasin,
see tüdruk teadis täpselt mida ihkas mu rind.
See tüdruk usaldas ja uskus mind,
sellel tüdrukul ei andud põhust kahelda mind.
Olin aus ja tegin kõik et ta uskuks mind,
tegin kõik et ta usaldaks mind,
vaatasin teda alati alt üles kui usujünger rooma paavsti,
austasin teda kui Maleva Lembitud iga eestimaalane keskeajast saati.
Palju raskeid aegu üle elasime,
palju kurbust läbi kogesime,
me .....
Puu ja Hing
Üks Puu kasvas keset aasa.
Olid haprad ta tüvi ja juur.
Tuul oksi tal sasis ja lehti viis kaasa,
nii kaitsetu oli see Puu..
Kord kaunil suvisel ajal,
kui aas oli rohelust täis,
üks Hingeke tundmatul rajal
end otsides ringi seal käis.
Kaks hinge sel üksikul aasal
teineteisest lohutust leidsid,
Puu õitses ja Hing elas kaasa,
sügistuule eest endid nii peitsid.
Sest ajast on möödunud suved,
kuid Hing ei tea teisi radu..
Ta Puu juurde alati tuleb
ja rändab nii aastasadu.
Ma olen
Ma olen kui kapp,
kui selgrootu tuvi.
Nälginud peegel
või põlenud rohi.
Ma olen kui laud,
mille peal pole toitu.
Ma olen kui küünal,
mis ihaldab koitu.
Ma olen kui prügi,
mille peal ei talluta.
Ma olen kui kann,
Keda keegi ei kalluta.
Ma võin olla ka tuba,
täis eredat valgust.
Kes ootab nii vargsi,
oma head uut algust.
Naeratus
Mu mõtted keerlevad kui torm,
ei ma kunagi poolda olla morn.
Naeratus on õnnelaeka võtmeks,
naerata, et iga kurb hetk lõppeks.
Naeratus on see, mis avab hinge,
polegi vaja inimesele muid kinke.
Naeratus on võluva toimega,
eriti, kui kaasneb rõõmuhõiskega.
Siiras naeratus on parim murede ravim,
vahet pole, kas oled noorim või vanim.
Naeratus on kui müstiline hüpnoos,
ei sellest teki kunagi üledoos.
Naeratus on see, mis tõmbab ligi,
võimalik, et armastuseni see viibki.
Naeratus on see, mis paneb särama,
hommikuti võluval moel ärkama.
Naeratus on õnnelik .....
Onu Väino naene
Onu Väino nagu teame
on meie tubli teadlane
teda Eestisse me vajame
väga huvitav tegelane;
ning lojaalne ta naene
kes alati ärkvel enne meest
elamine neil pole vaene
Väinot tunneb väljast ja seest;
isegi koju tulles teda oodatakse
istub sohval, pilku ei kaota
vastu suurelt naeratatakse
poleks naist, siis keegi teda ei oota;
naabrimutt Friida Väinot ei salli
sest mäletage, ta mardisante tulistas
käib elamustingimustega ralli
kord juba mutt politseisse helistas;
kui nüüd tunded saabusid
intiimsus taas süttis
üksteist armutuvid katsusid
naene ta oma kaissu .....
Sel kevadel Sa ei tulnudki
Sel kevadel Sa ei tulnudki mu juurde.
Kas tõesti minu armastus läks tuulde?!
Kas liialt õrnalt sosistasid huuled?
Ma siiamsani vaevlen armuvalus suures.
Ei usu ma, et läksid teise juurde,
uut kevadet otsima.
Minu südames on kevad palju suurem,
ilma Sinuta mul hing ei rahu saa.
Valge kirjatuvi ilmutas end unes,
tiiba ripsutas
ja lendas minema...
Mina hingeahastuses suures
ei saanud pisaraid pidama.
Sel kevadel Sa ei jõuagi mu juurde,
kuid kõik kevaded ei ole otsa saand.
Tean, kunagi jõuad minu juurde ühel kevadel-,
seda kindlalt ma tean.
Sürrealistlik I
Ma jaotun vahel, visklen siia- sinna.
Kord aated ülevad, kord maoli maas.
Ja sellist rabelemist, laskmist minna,
ma olen pidand kogema nüüd taas.
Just olin orjakaupleja, kes ostis lillehingi,
neid sületäitekaupa kääpailt püüdsin.
Täis õitsemise ilu käisin ringi,
"Siit tuleb kuningas!" Nii hüüdsin.
Kord olin öökull kaarnakarja küüsis,
siis juba valge tuvi kõrgel katusel.
Ja kui mind psühhiaater analüüsis,
siis mõttes laulsin tema matusel...
Tean, ühtseks sulamine ei tee valu,
sest tahan olla tervik, mitte raas.
Just katsetan, kas tuld ja suitsu talun .....
ema
tere kallis tütar
sa oled võlgu mulle
oled võlgu iga silmapilgu, iga armastava hoolitseva hetke
meil on tunnihind
siis kui mul on paha tuju
siis ma esitan sulle arve
surfan oma pangakontodel ja vaatan
palju sa mulle võlgned
et olen sind hoidnud ja kaitsnud ja armastanud
aga sa jääd võlglaseks
ma ei tea, kas sa tunned ennast süüdi
aga mina tunnen, et mul on puudu,
et mul on kogu aeg puudu
lõpp olgu sellel mustril
lõpp
sul on alati kõik, mida sa vajad
universumi seadus toimib nii
anna andeks kallis ema,
et pidid mind hoidma, kaitsma ja armastama
et see alg .....