Sõnale täht leiti 1142 luuletust
Kobruleht
Nii hea ja vaikne oli olla,
kui peitu pugeda sain suure kobrulehe alla.
Kobruleht pealtpoolt krobeline oli,
seestpoolt pehme ja siidjas ta.
Üksik tõuk veel kobrulehel istus,
näris lehte hoolega.
auku kobrulehel puuris,
et päiksekiir sisse saaks särada.
Vihmgi osa tahtis saada,
kobrulehel tilkuda.
Mina märg ei tahtnud olla,
kasutasin kobrulehte vihmavrjuna.
Tõuk see kobrulehel lehvis,
kuniks vihm ta lehelt uhtis.
Minul oli tõugust kahju,
jätsin kobrulehe tõuguga.
Metsateel
Tipa, tapa jalad käivad,
la-la, la-la suuke laulab.
Metsateel on rõõmus meel,
linnud siristavad taga ja ees.
Väike Pille korjab lille,
soojalt vaatab päikene,
heatahtlikult siis saadab,
kuldse kiire Pillele.
Liblikate tants on ilus,
õrn liuglemine lillele.
Pillel kollane kleit on ilus,
meeldib mesimummile.
Tipa, tapa jalad käivad,
Pillel rõõm on südames.
Ära eksinud ta juba,
kauni looduse rüppesse.
Mis küll kevadega toimub?
Mulle see aastaaeg ei loe
sest on ebaharilikult soe
mis sobib pigem maikuu näoga
tuleb rohelus ebahariliku teoga;
asfaltteel sõites justkui sulab
ja nii ruttu linnulaulu kõlab
võiks olla 10 kraadi jahedam
ja liiklus hõredam;
lubati, et edaspidi radikaalsem ilm
praegugi ei valeta nahk ja silm
et tajuda rohkem kuuma tuleb
ja tormid rannapäevad suleb;
siniliilaid ja krookused õitsevad
seda ka on imelikku lool
3 nädalat varem aeda kaunistavad
mil alles jürikuu I pool;
pole keegi tahtnud seda
hea meelega õues ei veeda
sest harilikult peaks lund veel sadama
nag .....
Päästja mentaliteet
tahtsin oma perekonda ära päästa
aga lõpuks
kui olin ise tervise tõttu
haiglavoodisse surutud
sain aru, et ma ei saa päästa neid
kui ma ennast kõigepealt ei päästa
ma olin terve elu elanud vales usus
et ma olen võlgnik
et ma olen puudu
et midagi on kogu aeg, mida ma pean tagasi maksma
justkui nagu oma ema-isa pattude pärast
et mina olengi see "süüdlane"
keda maailm või universum võib karistada
isegi totrameelsusest olen öelnud
ennast ohverdavaid lauseid,
karistage mind, aga mitte teisi
milline endast lugu pidav
ja ennast armastav inimene teeb nii?
mitte, .....
Õnnelikud õnnesoovid.
päikesest särav naeratus suul
kui rõõmust rõkkav rahu.
saatku Sind vaid pärituul,
kuhu halba sekka ei mahu.
seatud sihid olgu või mäed,
mille tippe saad vallutada.
raskusi võites alles tunned ja näed,
kuidas headus võib saatust kallutada.
otsides parimat, leiadki tarkuse,
selle õige, mida eluks on vaja.
hooliva südame, mõistuse ärksuse
pika, õnn .....
Küll vahel
Küll vahel on olla raske,
luua ootusi enda ümber,
olles kaotanud viimase tahte,
saates ära viimsegi tunde,
mida loonud on hetked me elus,
meie lähedased, armsamad need,
ma lähen, enam polegi valus,
olles üksi oma tunnete teel.
Küll vahel on meenumas ajad,
mil´ tundsid end hästi ja elus,
siis oli Sind teistelgi vaja,
elu tõesti oli nii ilus,
olles läitnud südames leegi
armastuse ja tundmuste tahil,
kas nüüd veel on hoolimas keegi
küsimata: "Mis vahid?"
Küll vahel on tugevust vaja,
olla ise iseendale toeks,
luua endal oma tunnete maja,
kus oma hingeraamatus .....
Vari ja Valgus
ma ei tea,
kas see on hea mõte
mul raha saada
sest mulle meeldib ju vaene olla
nii mõtleb vari
suured tehinguid muidugi
las nad jääda
lase lahti
ja jää ikka oma vanasse rattasse
nii on sul kõige parem
nii mõtleb vari
ära hakka suurustama
et saad ilusa elu
nagunii läheb kõik halvasti
nii mõtleb vari
ära unista
sa ei jõua kaugele
sa kukud kiiremini kui kustuv täht
nii mõtleb vari
ära lenda kunagi
sa võid alla kukkuda
ja siis saad haiget
nii mõtleb vari
põhiline, et sa jääksid samasse tiiki
et kuskile merre või koguni ookeani ei läheks
.....
verre tagasi tuli
meel kuis hellub kui
mõtlen Sinust mu arm
keel suus sõnu otsib selleks
päev päikest saab täis
mu valule peale kui puhusid
tegid põsele pika pai
verre tagasi tuli
toomeõites valge mai
hing kinni jäi sirelite kobaraisse
minna tahtis nende sisse
sellest õnnest kurk äkki itkes
kaua võttis enne kui üle sai
Vana maja
Vaatasin täna seda vana maja
tundetus tekkis
aga ehitised peavadki ajas muutuma
paremuse poole
ma ruttasin ega pannud tookord tähele
kui oma kleidiga seal käisin
toolidel istumas
ma ei pannud tähele
ma ei märganud
sest mu mõte tegeles muude mõtetega
mitte olevikuhetke tunnistamisega
ma ei tea miks,
miks see pitser mulle nii tähtis oli
mis need romaani keeled nii tähtsad olid
ja miks tollel ajal ühine välimus määravaks sai
ma oleksin võinud saada advokaadiks
ma oleksin võinud olla majanduses
miks valida seda, mis tundus hingelähedane
mitte seda, mis tundus .....
Helge õpetaja
Õpetajal oli õigus.
Puhastada laused prügist.
Need kirjanduslikud liialdused ei anna midagi juurde,
kui nendes pole sisu.
Olen elu lõpuni tänulik Sulle selle juhatuse eest,
et juhatasid mind oma kirjanduse õpetajani,
kelle kaudu sai mulle selgeks nii eetilisus kui ka moraal.
Ta lubas mind nutma ajada, ma alguses kahtlesin,
kuid ma nutsin, kui kirjand oli liiga halb.
Ma olin nii ambitsioonikas, et olin nõus võtma eratunde,
(ma pole kunagi pöördunud võimalusest õppida topelt)
siiani vahel mõtlen ta peale ja tuleb meelde helgus ja suursugusus.
Ma ei teadnud veel siis, .....
Inimelu keerdkäigud (osa 1)
Sinu tuules ei saa ma võrsuda
isegi kui Kuu valgustab rada
Sina tahad ja vajad eraklikku rada
ja ma lihtsalt lohisen järgi
nagu vana tuttav lelu
mängukastist
Ma ei tea, miks
ma olen loodud Maa ja Taeva vahendajaks
inimeste abistajaks
vahelüliks mõistmise ja tunnetuse vahel
aitamaks leida inimestel kuldteed
nii elu kui ka surma vahel
Ma vaatan Sind ja Su lõputuid otsinguid
Su soovi olla ja minna ja kaduda eksistensi,
millisel ajal sai Sulle elu nii valusaks,
et ainult siit äramineku soov -
kas läbi tablettide või läbi süvameditatsiooni -
sai Sinu jaoks võimalik .....
Kevad teisiti
Sel aastal tuli kevad teisiti
ta tuli üsna vastu minu tahtmist
kas minult küsiti
kui päikene ja sulailmad
õue veeti tolmund sahtlist
Ma olnuks surnud veel
ja seisnuks talvel külmund peos
jah olnuks surnud liha sääl
mul praegugi veel kindad sall
kunstkarakullist müts on peas
Ei õnnest hõiska kevadsooja sunnis
käin ette manat tuhakarva nägu
kuid siiski tunnen igas uues tunnis
mu süda justkui sulaks
ma rõõmustaksin nagu
Pergelä
Aeglastelgi hommikutel
on mul tihti kiire:
tirin lahti suhtesõlmi,
lükkan argipiire,
katsun püüda süvakalu,
süüdata üht lõket,
ületada harkisjalu
sadat jooksutõket,
tunda südame ja peaga,
millest läksin mööda,
pingutada kogu heaga -
aga kas on mõtet...
Teistelgi on omad soovid,
käivad läbi tahte...
Raskeim ongi
- ehkki proovid -
kokku panna kahte...
Ühenduste lülilisus
muudab keti kuju:
lükkad-tõmbad, aga ikka,
pergelä, ei suju...
Maailm ongi lollidele,
käib taas läbi mõte,
kollidele, trollidele -
tee neist ülesvõte,
et jääks hinge m .....
Kui valu ajab valu taga
mul oli seda pausi vaja
meenutamaks endale
et pisarad on võimalikud
et agoonia on võimalik
et kurbusest öösiti patja nutmine
ja paistes silmadega ärkamine
on võimalik
need kogused alla surutud tundeid,
mis tonnide viisi
on emotsioonide laos nii ära paigututud
et nendesse ei vaadataks
tulevad ülesse
kolm ööd on möödunud nutuvines
keha on pideval pisarate stardil
et ometi hakkaks taas tööle
saaks selle kehast välja
saaks vabaneda
ja sealt meie haigused alguse saavadki
me ei vaata enam endaga tõtt
sest aega ei ole
ega ei ole ka tahtmist
ebameeldiv kiir .....
Vana pildiraam
harjumuspärane
on surra
kui sureb ka su kaasa
võib-olla ongi see armastuse kõrgeim austusavaldus
kuni surm meid lahutab
või kuni sina lahkud minust
ainult sinuga koos saab ka minus olla elu
pikalt koos olnud paarid teavad seda
et elurütm ilma kaaslaseta
kellega on elatud koos aastakümneid
tihti haigestab ka terve
peale paarilise surmava diagnoosi teada saamist
hakatakse ennast süüdistama
leitakse põhjuseid, miks ka ise mitte elus olla
kuidas lein ja stress meie tervist mõjutab
on ilmselge
võib-olla ongi see paatoslik
ja romantiline
ja rüütellik,
samas aup .....
Mamma igatsus
oma mamma juurde tahaks minna
istuda onkoloogiakeskuses tunde ja tunde
vahet pidamata
rääkida ja lobiseda,
miks ta tuli Tallinnasse
miks ta ei jäänud sinna, kus sündis
miks ta valis vanaisa,
kust ta sai enda särava iseloomu,
millist rolli mängis tema elus religioon
kas ta alati tahtis endale kahte tütart
mida ta mõtleb oma õdedest
mamma oli mu esimene parim sõber
võib-olla ka viimane,
kes mind nii põhjalikult mõistis
nagu mina teda
oma mälestustes ma istun punase köögilaua taga
ja joonistan
pastapliiatsitega
sest seal värilisi polnud
söön vanaema te .....
Mida ka veel täna ei juhtuks
Püherdasin mõnuga lumes
ühe tehase juures on the best
ent maitse järgi see erines
mis tegelikult oli asbest;
kiiruskaamerad tegid pilti
mida väga vihkasin
sest keeldun saamaks trahvisildi
seega selle kättemaksuks õhkasin;
sest ei salli isegi blondi kaunitarina
et minu nägu, noh, SEAL üleval
pidanud maha nurina
see masin paras pind tagumikus rahval;
demonstreerin, kuidas siga lendab
panen anektoodile punkti
kui näen, et ment ees kondab
siis saab ta mu autoga kontakti;
viisin oma kurja äia Narva
siis ta oma autoga veehoidlasse uputasin
sa lugeja ära pikalt .....
"Elu klaasist majas"
elu klaasist majas
sa arvasid, et mulle meeldib seal
nagu roos istuda kupli all
ja oodata oma isandat
mingi ajani oligi see ustavalt tore
seni kuni valed hakkasid mind tuimestama
ja siiruse presumptsioon enam ei kehtinud
fantaasia võttis avatari kujusid
millest väidetavalt tundeid pidin vaid usaldama
aga hoolimata oma idealistlikust maailma pildist
ja salvrätikuga pühitud roosade prillide tolmust
tahtsin saada midagi elavat enda kõrvale
mitte Universumi Loojat
eile kuulasin teadvuse sagedustest loengut
iha on energiat kitsendav sagedus
samas kui julgus alustab energia .....
Kas sa mu armastus,õnn,kõnnid üksinda öös ja nutad mind taga?
Kas üksindus närib su rinda ja sa ei saa und?
Tea siis sa mu kallis,et mina ju ka veel ei maga.
Seisan akna all nukralt,jälgin esimest saabuvat lund.
Kas sa mu armastus,õnn,leinad taga mu õrnpehmet suudlust
Neid lohkusid põsel,mis tekivad siis kui ma naeran.
Tea kallis,et iial ei tahtnud ma murda sul truudust
ja mu süda nüüd valutab meeletus vaevas.