Sõnale täht leiti 1142 luuletust
Vanakuu jääbki Rootsi kohale
Segregatsioon on vabatahtlik
mida pigid ise kontrollivad
Rootsis elu tänaval on ohtlik
püssid, pommid ja rusikad välguvad;
mis seal toimub
on näide multikukti kurjusest
tšurka vaevalt kohalikuga lõimub
vakatab naabermaa enda loomusest;
keegi räppar sai tina
oi ei, keda kotib mingi amatöör
gängiliige võid ka olla sina
14 a. täis kurjust ja väike sütenöör;
nüüd kärgatas jälle mingi lõhkekeha
kättemaksuks mingi neegri pärast
kaoses politseil pole sittagi teha
elu seal ei erine Ameerikast;
kahel ilmakaarel naaber Eestile on loll
kahel rindel loomade .....
Taevale loodud
Olen mureta mure,
mis eksleb pilvedes.
Otsib oma kohta
ning üles seda ei leia.
Olen kartmatu
kuid kardan lahkuda.
Kardan su silmi,
kui näed, et tahan minna.
Proovin leppida endaga
kuid tean, et sina seda ei tee.
Tean, et tahad tagasi mind tuua,
aga palun kuula mind tasa.
Olen kui taevale loodud,
vii mind tähtedeni.
Keegi saaks mu eest vetsu minna?
Ärkasin palju varem, kui tahtsin
põievalu sai tunnetada
seega voodist väljuma pidin
aga katsun uuesti magada;
sest ei meeldi, et uni rikutakse
enne äratuskella IGA PÄEV
oma keha ori poti ette aetakse
aga seda teha on suur vaev;
miski muu pole tugevam unest
kui põis ja pärasool sind torkimas
mõtlen, et tahaks teha voodi vahest
argipäeva leevendust on häda rikkumas;
pööran külje ja teise
kõhuli ja jalad sirgu
ükskord peab minema ise
mis on igaühe põrgu;
keegi saaks mu eest vetsu minna?
et koorem kaoks ise seest
sisikond tõmbaks end vinna
mingi maagia .....
Sõpradele võõrsil
Sina ei mõista
hinge seda valu
mida toob kaasa
endaga kodumaatus
ümber hall lage vesi
pea kohal
võõras laotus
igaveseks oma keele kaotus
selles rääkimise
igatsus ja janu
meel mida
päevast päeva
öösel unetuna
ära talub
milleks endale tahtsid
säärast saatust
Talverõõm
Päike langemas metsa taha,
öö tundumas rahulik,
tuul endast on jätmas maha
helbeid sinna, kus rägastik.
Pilvepiiridelt paistab tähti,
paistab kauguses linnuteed,
kõigist aegadest, mida nähti,
mida ootamas me meel.
Öises vaikuses tuule vihin,
väike hang varsti suureks saab,
taevalaotusest pilvepiirilt
lumehelbeid on näha taas.
Talvel tunded on segamini,
saab lumest ühte ja külmast teist,
on selgus saabumas aegamisi,
kuid talverõõme Sa tunda võid.
- Tarmo Selter -
2023
Muinasjutt hukule määratud
Ma olin sinu jaoks küünal,
millega sa mängida said.
Selle kuumus ei tõrjunud sind,
see hoopis rohkelt meelitas.
Olin kui peata kana,
kes sinu järgi jooksis.
Sind kätte ei saanud
ja selle eest maksin hinda.
Sind süüdistada proovin,
kuid selles pasas olime koos.
Mina ja sina lõpuni,
mäletad?
Üks tahtis tervet maailma
kuid kunagi ei öelnud välja.
Teine oli oma deemonitega
kuid hoidis nad endas.
Me olime hukule määratud
nagu Romeo ja Julia.
Sinust lahti lasen
nagu Rose Jackist.
läheme pisut sügavuti
nagu kogu aeg ühest kohast
lahti olev raamat
mu igas päevas
kohmetunult kokku saavad
puhtevalgus õhtu hämarus
sellest mõeldes
meelgi kohkub kui ligidal
on talle nende lähedus
kuis kõik see on
kohal olemises veres
saand tasapisi
su suureks pereks
kus taeva tõuseb noorkuu
täitub tähtede põlemisest
aina ilmaruum
Self-Pity
Ma ei pidanud ennast ilusaks
tahtsin tohutult Sulle meeldida
arvasin, et ma ei sobi,
et ma pole piisav Sinu jaoks
Nägin Sind alati valges
nagu inglit, kes ilmus mu ellu
Täitis selle täielikult
ja ma olin valmis selle valguse käes sädelema ja särama
kuigi endiselt õpin, kuidas oma ärevusega toime tulla
Kui tõstad mind kõrgele, pean teadma, kuidas olla
Et ma ja me ei muutuks liiga egoistlikuks
Tunnete osas, armastuse osas
Oi, ma fännan, et Neptuun tegutseb jälle
ja naiselik energia võtab üle
Ma olen enda südant nii kaua kinni hoidnud
toksilises suhtes
Mul on vaj .....
Edgar Savisaar
Sa oled nüüd kõige tuntum kuju jälle meedias
sa oled nüüd kõige tuntum roju lehe seerjas
sa oled nüüd jälle päevavalgel tagasi
sa oled nüüd jälle kuulus edasi;
nüüd lõpuks oma jalale järele minna saad
tervitates viimast korda Eestimaad
ka nüüd pilvepiiril lehvitamas
või põrgupõhjas all koputamas;
aga keegi ikka Lasnamäe ja Putininga flirdib
Iseendale
Naerata iseendale,
tundes, et oled õnnelik.
Sära iseendale
päikesena, olles rahulik.
Tänud iseendale
kingi, kui kõik läheb hästi.
Hetked iseendale
hoia, leidmaks õnnetähti.
Väliselt Sa teistele võid luua taeva,
päriselt ei hinda keegi Sinu vaeva,
kui Sa rahul pole iseendaga,
silmakirjalikkust luues maailma.
- Tarmo Selter -
2022
Oleme lihtsalt
Oled sa rääkinud
viimastel aegadel
oma hingehoidjaga
Ei- miks mina
mul pole vaja
mina olen ehtne eesti mees
Aga mis sinu vabandus on?
Ah et sugude võrdsus
Paneme siis oma pead
üheskoos soojale rannale
üheskoos kaevatud auku
Kraabime peale
kõige tagumiste jalgadega
paraja kuhja alateadvust
ja lihtsalt oleme
Me ei pea rääkima
me ei pea kuulama
ei teineteist ega ka kedagi kolmandat
Ei pea mõtlema
kuidas olla ja elada
Kas käitume õigesti või valesti
ja mida sellest kõigest teised arvavad
Oleme lihtsalt koos
omaenda kätega enesele kaevatud augus
mit .....
Hingega kooskõlas
Hingega kooskõlas me alati käisime
käsikäes
ma kuulasin iga ta sõna, iga ta lauset
ma tundsin, et olen ühendatud ja üdini hea
ei tahtnud kellelegi liiga
ometi mu enda mustrid lõhkusid paljusid inimesi
ja tegid neile liiga või koguni kurja
hajameelne ja endasse tõmbunud,
ma ei ole suhteinimene olen ma alati kõigile öelnud
aga mis hinna eest
suhtes olles kordi ja kordi kaotanud iseennast
lugedes kvantiteeti üle kvaliteedist
arvates et aastad loevad, et see on suhte tugevuse sümbol
kui tegelikult avastan ennast mõttelt, et loeb kvaliteet
kvaliteet, kuidas aega koos .....
kui...
kui mul ei olnud iseedaga hea suhe,
olid esimene, kes sellest teada sai
ja palusin pääseteid vabanemiseks
sellest, mida tundsid
lendasid kiiremini kui Aladdin oma vaibal
tulles, olles, kadudes...
siiani mäletan oma ebaperfektsionistlikke kulme
sa tahtsid näidata mulle kogu oma kodukanti
mitte, et kiire oleks kuskile või et keegi meid ootaks
et oleks see üks ühele aeg,
mida teiste keskel tihti ei olnud
või oli see limiteeritud
mäletan su ema pilku kui seisin uksel
ei ühtegi sõna
tema soe vastuvõttev naeratus
võimalik, et ühe hetkega olin ma vastu võetud,
t .....
Ühes uduses ulmas....
Üht tüdrukut näen
Läbi uduse ulma
Kõrgel kivil
Tormilaternat hoidmas
Külmade tuulte kiskuda
Väsinud käsi
Ja pisarad jääs
Laternas hingitseb tuli
Väikene tüdruk
Ta kõike ei tea
Seisma seal peab
Ja ootama....
Pilvitul ööl
Saab tähtedelt valgust
Laterna täidab
Ja uuesti läidab
Käsi on kõrgel
Ja tuluke vilgub
Aeg kulub ajastuks
Põlvkondi sirgub
Tüdruku laternas
Valguseks virgub
Kõik valu ja vaev
See põhjatu kaev
Ja lõppu ei paista..
Tüdruk on väsinud
Saadan ta ära...
Ühes uduses ulmas
Rullus see lugu
Elas kord
Oli kord
Maailmas sugu
Kes .....
Kaunid jõulud tulevad
Kogu ilmakaar on täis
jõulutähti säravaid.
Igas aknas paistab tuli,
ootusärevust on õhtust hommikuni
Valget lund et oleks veel,
püsiks hinges rõõmus meel.
Siiski hingel vahet pole,
jõulud jõuavad kohe, kohe!
Süda täitub rahu-ja rõõmuga,
seda ka ilma valge lumeta.
Jõulud on nii ilusad
ja armsad otsata.