Sõnale udu leiti 1247 luuletust
Sügis tuleb
Sügis uduhommikutel
päikest peidab pilve sisse,
varjutades metsarajad,
suured kõrged kortermajad.
Päike tervitamas harva
läbi pilve, tuhakarva,
uduloori oma kiired
suunab, ületades piire.
Öised tunnid krõbedamad,
hommikused mahedamad,
päeval päikest näha saab,
on tunne - sügis tuleb taas.
- Tarmo Selter -
2023
Nooruslik sügis
Igal sügisel ma muutun hingelt nooremaks,
mõtted nagu sügislehed kirjumaks.
Põsed punetama löövad kui ladvaõunad,
seenel ja marjulkäik südame soojaks teevad.
Sügisvihmad ei heiduta mu meeli,
pisut puudutavad hingekeeli.
Kui ka torm tuleb südame peale,
saan hakkama vaatamata eale.
Raskustest
Ei vea !
Sellel kes pelgab vedu
Kes veab, sel veab
Just teda saatma saab edu
Kiusatakse taga !
Keskelpool nii väga mitte
Tagapool olijail tungi
On pürgida kaugele ette
Pagan võtaks !
Õnnistus oleks ju seegi
Puudujääk innustab töökust
Töökust ei võta sult keegi
Täiesti lõpp !
On millegi täiesti algus
Kord täiesti lõppeb ka pimedus
Täiesti algab siis valgus
Avanevad kooli uksed
Peagi avanevad kooli uksed,
koolielu lööb õitsele,
pausi peale pannakse naljad,
tõsisemalt mõeldakse õppele.
Suvi suur on jõudu andnud,
kasvatanud tahet ja meelt
puhkust mõtetele andnud,
taganud turvalist rännuteed.
Peagi avanevad kooli uksed,
algab tõsine õppetöö.
See on suure sügise algus.
See on tee uuele elule.
"Põleta kõik mu kirjad" filmi vaadates
põleta kõik mu kirjad
korduvalt olen nii öelnud,
nii sulle kui talle
milleks neid igavikku kaasa vedada
kui mõttelendki saab sellega hakkama
kui hommikuti kirjutusmasina taga
toksid oma igatsusest tulvil kirju
ja mõtled emotsionaalsete piinamisriistade peale
mis sind viivad eemale
igapäeva argimelust
jah, pisarate pärlitest saaks teha endale kee
isegi neid müües miljonäriks võiks saada
kui see oleks minu eesmärk
kurbuse kaudu rikastuda
või täita nendega metsatulekahjudes hukkunud florat ja faunat
kes justkui piiskade aurustumise saatel
ootamas on uut päeva
.....
Meeldivas üksinduse kütkes
Одиночество,
Одной быть дало мне честь,
Говоря искренне очень, честно,
Столь манящее оно, совершенно,
Стало быть, дружба с нею неизменна,
Жизнь навеяла в этом быть уверенной,
Не раскрыло тайну, оно, несомненно,
Что наравне с покоем попеременным,
Столь мучительное оно одновременно…
Снова навлекли энтропию,
Нет стремления п .....
5 - käiguline kirst
Kui hõõrdetaju puudumatu
on ka ohutaju olematu
sohver ei tunne oma limiiti
eirab ära spidomeetri;
on 5 - käiguline kirst see
kes ettevaatlikusest välja tee
rekkad ees käivad närvidele
isegi kurvi peal ette teistele;
3 käik sees, ruttu 100 sees
ja kes ees, see mees
on äge vihm, aga tema suudab
üksteise eest nõelub ja pidurdab;
seniks, kui pole kraavis
pole seaduseid talle ka tarvis
isegi ehk surnuna seda eirata
klaasi, metalli ja rehvid järele visata;
Mardus tükke ühte kohta heidab
kaasas sohvri hing, kelle välja tõstab
täiesti harilik maantee
pole .....
Kes kuldsel kuul on sündinud
Kes kuldsel kuul on sündinud,
see õnnelik olla võib.
Sügis talle naerusuu on kinkinud,
et murel puuduks võim.
Kirjud sügislehed teel,
pilved hõbehallid,
päike särab õnneteel,
vihm see tukub hällis.
Sügislilled, sügisannid
meele rõõmsaks muudavad,
kaskede mahlakannid
mõnusat rüübet pakuvad.
Kuldne kuu ja kuldne sügis...
Elu lõpuni meeles püsib.
Terekäsi sügisele
Täna ärkan uue tundega,
midagi ilusat peab sündima.
See sünnib ilmas ja südames,
kõikides meeltes ja tunnetes.
Iga kord, kui sügis saabub
ja hinge puudutab,
siis minu süda ühteaegu
rõõmustab ja kurvastab.
Sügis iseenesest on ilus,
kuldset aega näha saab,
aga hingel kuidagi on valus,
kui näed linde ära lendamas.
Siis kure kluuks teeb härdaks meele
ja iga langev puuleheke, hinge poeb minule.
Siiski terekäe ulatan ma sügisele,
sest temast palju rõõmu veel näeb.
Segane seis, unest mõjutatuna
lähme magama
see päev tiksub täis
juba eilseid minuteid
millel pole asu
ja udused silmad
ei näe enam leida valgust
kirjamustale mis paberile asetatud
küünlavalgel ööl
aita mööda saata see öö,
mis võiks olla kui erinevate kurbuste puhang
tormine, ent rahulik
vajalik, ent põletav
nii antidootne kui võimalik
milleks?
on asju, mida keegi ei tea,
see saladuse laegas, mida üks inimhing varjab
hoiab oma südame põuetaskus nagu kuivanud hernetera
lootes, et kellelegi on seesama hernes
kuskil seal samas põetasku hõlmas
tuul vuhiseb mööda ja vankrirattad kan .....
Aju kärssamas tuules....
ülekuumenenud prahist, mis tuksub mu soontes
kellele ja milleks
lendurile vaja akadeemiaid
aga mulle
kus peaksin mina savasanas asetama
oma pea
keerulised mõttemängud ei aita
ka roosidest täidetud alleel
miski pole nagu endine
samas minevikku kaasa viia pildialbumites
Tallinn-Tartu bussides
liiga keeruliseks läheb see hekseldamine
karma ja hatha jooga vahel
õige yogi teab
pidin elama Andaluusias ja Dubais
aga ei, elu viis mind isaga seotud radadele
otsima oma juurestiku, oma mulla alust võrestikku
et aru saada, kas see paju
on piisavalt paindlik, et painutada ennas .....
puuduta mu põske
puuduta mu põske kallis
ütle et homme suvi on alles
mis siis enam pole juuli
muutub sinitaevas halliks
koltub see mis kallis
õunad okstel aias on valmis
pungad kinni kui nööbid
palitul kevadeni
okstel raagus tead
lume puhtus meelde
uuesti kauaks saabub
hing sellele naaldub
Sügis kipub hinge tulema
Vaata selle sügise kuldset ilu,
kuula, kuidas puudelt lehed
kõlinal alla langevad,
tunneta selle sügise võlu avatud silmil,
lase südamesse pugeda.
Lase sügis enda südamesse pugeda
ja hinge hella elama,
siis tunned ennastki elavana.
Lase tunnetel lasta end puudutada,
meeleolul kõigutada,
rahul vaiksel suigutada.
Jah, sügis mõtteis on mul juba,
kuigi suve armastan ma väga.
Ju siis tormile kisub meel,
nõnda on tunne sügise eel.