Sõnale udu leiti 1247 luuletust
Päästja mentaliteet
tahtsin oma perekonda ära päästa
aga lõpuks
kui olin ise tervise tõttu
haiglavoodisse surutud
sain aru, et ma ei saa päästa neid
kui ma ennast kõigepealt ei päästa
ma olin terve elu elanud vales usus
et ma olen võlgnik
et ma olen puudu
et midagi on kogu aeg, mida ma pean tagasi maksma
justkui nagu oma ema-isa pattude pärast
et mina olengi see "süüdlane"
keda maailm või universum võib karistada
isegi totrameelsusest olen öelnud
ennast ohverdavaid lauseid,
karistage mind, aga mitte teisi
milline endast lugu pidav
ja ennast armastav inimene teeb nii?
mitte, .....
Krookus ja liblikas
kui pildistasin krookust
kes kasvas keset halli välja
lendas sinna liblikas
kes lubas ennast pildistada
koos lillega
nad vist tundsid mõlemad
kevade puudutust
teineteise soojust
see kollane liblikas
ta lubas sooja suve
ja lubas palju valgust
tõi rõõmu üksinda pesitsevale lillale õiele
ja paitas teda kui tuul
ka liblika eluaeg ei ole pikk
aga krookus
tema istub ju sibulaga seal sees
kus on tema õed ja vennad?
kui kauge on olnud tema tee?
et läbi halli välja
leida oma tee?
alati küsi looduselt luba pildistada
on edvistajaid, on kohmetunuid
kõik ei soovi fo .....
Raamatud
sain jälle portsu raamatuid
ja seedin neid
vaatan nende sisu
ja remarke
nagu vanasti
kelle käekiri
kelle vedamine
kelle kingitus
kellelegi on need raamatud loodud
kellelegi lugemiseks,
aga mõni loeb raamatuid nagu
hingetõmbeid
hävitada raamatuid -
ei suudaks
kuidas saakski?
see, mida üks inimelu on loonud
oma mõtete ja tunnete kaudu kirja pannud
endas selgust otsides
ennast läbi tuulutades
kas selle koht on vanapaberis?
Iga raamatu koht on riiulis
või raamatukogus
või kollektsionääri juures
Parimal korral satuvad need ka kirjanduse õpetajate kà .....
Helge õpetaja
Õpetajal oli õigus.
Puhastada laused prügist.
Need kirjanduslikud liialdused ei anna midagi juurde,
kui nendes pole sisu.
Olen elu lõpuni tänulik Sulle selle juhatuse eest,
et juhatasid mind oma kirjanduse õpetajani,
kelle kaudu sai mulle selgeks nii eetilisus kui ka moraal.
Ta lubas mind nutma ajada, ma alguses kahtlesin,
kuid ma nutsin, kui kirjand oli liiga halb.
Ma olin nii ambitsioonikas, et olin nõus võtma eratunde,
(ma pole kunagi pöördunud võimalusest õppida topelt)
siiani vahel mõtlen ta peale ja tuleb meelde helgus ja suursugusus.
Ma ei teadnud veel siis, .....
Inimelu keerdkäigud (osa 1)
Sinu tuules ei saa ma võrsuda
isegi kui Kuu valgustab rada
Sina tahad ja vajad eraklikku rada
ja ma lihtsalt lohisen järgi
nagu vana tuttav lelu
mängukastist
Ma ei tea, miks
ma olen loodud Maa ja Taeva vahendajaks
inimeste abistajaks
vahelüliks mõistmise ja tunnetuse vahel
aitamaks leida inimestel kuldteed
nii elu kui ka surma vahel
Ma vaatan Sind ja Su lõputuid otsinguid
Su soovi olla ja minna ja kaduda eksistensi,
millisel ajal sai Sulle elu nii valusaks,
et ainult siit äramineku soov -
kas läbi tablettide või läbi süvameditatsiooni -
sai Sinu jaoks võimalik .....
Haavatavus
kõige rohkem õpetavad need
kes on sinu vastu
kes ei salli sind silmaotsaski
et õppida nende taktikat
nende tundeid
astuda nende sisse
ja näha nende silmadega
see õpetab
ja õpetab väga palju
nad on ikkagi ju inimesed
ja igal inimesel on enda
salanipid
ja turvaaugud
ja nad murduvad
samamoodi
nagu minagi
suure jõu taga
ei ole teatud tingimustel
mingit jõudu järel
ning kõik on haavatavad
Kui valu ajab valu taga
mul oli seda pausi vaja
meenutamaks endale
et pisarad on võimalikud
et agoonia on võimalik
et kurbusest öösiti patja nutmine
ja paistes silmadega ärkamine
on võimalik
need kogused alla surutud tundeid,
mis tonnide viisi
on emotsioonide laos nii ära paigututud
et nendesse ei vaadataks
tulevad ülesse
kolm ööd on möödunud nutuvines
keha on pideval pisarate stardil
et ometi hakkaks taas tööle
saaks selle kehast välja
saaks vabaneda
ja sealt meie haigused alguse saavadki
me ei vaata enam endaga tõtt
sest aega ei ole
ega ei ole ka tahtmist
ebameeldiv kiir .....
Väsinud
enam ei taha nagu uskuda
enam ei taha nagu loota
ma olen harjunud selja näitamisega
"head aega" ütlemisega
soovide kustumisega
heade aegade kadumisega
üksildusega
(mida ma tegelikult ei talu
aga aega sellele olen ikka varun'd)
nende nelja seinaga
külma ja rõskega
ma tahan näha tõelist päikest
mitte seda Eestimaa lühikest suve
ma tahan lennata kaugele
ja puhata
higistada endast välja
mineviku ja õudused
ja pesta ennast läbipaistvas helesinises vees
et sündida uuesti
Südametes kokku
mõtle
kui sa pead elama teadmisega
et su armastatu on elus
aga su käed ega pilk
temani ei küündi
mõtle
kui sa kohtad oma armsamat
lapseeas
ja kõik, mida sa aastate jooksul suudad meenutada
on need peeglisse vaatamise hetked
kui sul on tunne, et
ta justkui vaataks läbi sinu silmade
ja mälestuste kaudu
ikka ja jälle
su südamesse
mõtle
kui su kaasa ei hukkunukski sõjas
vaid ta on olemas ja hingab
teispool piiri
ta on olemas
veres ja lihas
aga ometi
aga ometi
pole aeg
ja siis trotsid saatust
trotsid elu
süvened oma kurbuse allakäigu trepil
vahepeal .....
Kas sa mu armastus,õnn,kõnnid üksinda öös ja nutad mind taga?
Kas üksindus närib su rinda ja sa ei saa und?
Tea siis sa mu kallis,et mina ju ka veel ei maga.
Seisan akna all nukralt,jälgin esimest saabuvat lund.
Kas sa mu armastus,õnn,leinad taga mu õrnpehmet suudlust
Neid lohkusid põsel,mis tekivad siis kui ma naeran.
Tea kallis,et iial ei tahtnud ma murda sul truudust
ja mu süda nüüd valutab meeletus vaevas.
Arusaam
Klaasike vett minule
on kui ämbritäis Sinule,
kes Sa elad kõrbes
kuivas ülivõrdes.
Vihmapiisk looduses
loob ilma uduse
siin, kuid mitte seal
liivaluidete peal.
On sõna ühele üks,
kuid teisele teine,
kas siis sõnakõlks
või ootus ebamaine.
- Tarmo Selter -
2023
miljardeid aastaid Universum
Sind kaua armastanud olen
vahel näib justkui tuhat aastat
me päikses olnud kõrvu koos
ema rahutu pilk meid saadab
üks meil olnud päevas palavas
kui õlipuul Hispaanias jahe vari
üks sinimeri
kõrgusesse kaduv taevas
öös pimedas
kui kinni hoiame üksteise kaelast
miljardeid aastaid universum
justnagu oodanuks
millal Sind suudlen
puudutan luules
koos näeksime augustikuud
ehast värvub kuidas
õhtul aknal valusalt ruut
Ohvrimeelsus
ära lange ohvrimeelseks
sest siis annad võimu kellelegi
väljaspool sind
õigus on nendel, kes ütlevad
et lapsepõlvest saab miraaž
ja täiskasvanueas on juba tabu
tuua näiteks oma vanaemade-isade valu
nemad tegid nii nagu nemad oskasid
aga kohati meil puudub inimlikkus
sest hea on kedagi süüdistada
endale antud "vigades"
kui keegi pärandab sulle võlad
saad notari juures need saata
järgmisele ringile
loobuda pärandusest
loobuda tühjusest kuuetaskutes
võit on alati iseenda sees
ja iseenda üle
teised sinus seda lõvi ei käivita
kui sa ei ole ise valmis
oma .....
Hullus, ehk?
hull olla on ok
aga haiglad on inimesi täis
ja meil puudub kõrgklassi
vaimse tervise kliinik
sellest on kahju
meil puudub üldse abi
peale iseenda
ja need, kes koolitatud spetsialistideks
nendel pole aega
sest nad taidlevad nende ümber
kes jagavad holistilisemat õpetust
eriti nüüd noored
elu aeg on inimesed käinud tervendajate juures
kui kümme aastat tagasi oli hullus tabuteema
siis tänapäeval inimesed otsivad igale häirele
kohe guugeldades vaste
ja leiavad, arvavad, et mingi keemiliselt
muundatud tablett muudab inimelu oivaliseks
orjaks muudab, muud mit .....
EMAKE
Emakene minu hinge
jätnud jälje sügava.
Olnud ta kui taevaingel,
eluteel pikal ja ilusal
Mäletan ta särasilmi,
kallistusi õrnemaid.
Kõik mu soovid olid pühad talle,
täitis neid, vahest ohvrikski end tõi.
Kevade kui saabus sala
ja rõkkama lõi linnukoor,
viis kevad kalli ema ära
ja taevasse kerkis must uduloor.
Hetk peatas lillede sirgumise,
norus olid pead.
Soe kevadtuul puhus hellemini,
veelgi hellemini silitasin emakese pead.
Hinge selline kevade,
jääb kauaks ajaks minule.
jah ma ära ei tundnud
elu ees põlvitades
muud ei anuks
selle valu uuesti
ära talun
jah ma ära ei tundnud
hinge õide puhkemise
esimese armutunde
suudlusahne ime
selle leegitsevast valgusest
ent kaua olin haige
palavikus vähkresin
sosistasin Su nime
kõik me ootused
puhtad puudutused
see möödas mu rõõm
mu hinge valu
kuidas seda tagasi
igavikult ka ei paluks
puhtevalguseni
ei piinleks õnne janus