Sõnale udu leiti 1247 luuletust
Kohus
Mind suleti kongi kuid miks
anti hallikas räbaldund rüü
kas aastaks või kaheks- või sajandiks
ei öeldud- ei öeldud mis süü
Vangla müürid ja trellid on näivus
sulen silmad ja usun end vabaks
unes elan ja hingan ja käin kus
vanglaülem mul iial ei lubaks
Mõrkja õliga määritud raudu
kannan kui hõbejaid ehteid
rüü sätendab mõtete kaudu
täna auklikud püksid on uhked
Vangla katuselt kurgede kannul
lendan- õitsen ka ülaste kõrval
leban kivina loksuvail rannul
laskun tagasi katuste tõrval
Nokk kinni ja saba on lahti
kõik näivuses seisneb ja ongi
.....
Igatsus pugenud hinge
Täna nägin ma inglit
nägin ta lehvivat tiiba
nägin hinge ta sees
Kuulsin hõbedast hõiget,
mis sulas minusse
ja mu hinge puudutas
Nii ilus oli olla
hing sädeles mu sees
Nüüd jõulud võivad tulla
mul rõõm on südames!
Mu pilk veel kaua,kaua,
püsib pilvedes
Kui mõtlen sinust
Sa oled armastus
Mu armastava keha rüppes
Sa oled puudutus
Mu väriseva südame seinal
Sa oled tunnetus
Mu käte soojuses
Sa oled vaikus
Mu kuumas kallistuses
Sa oled kaunis
Õitsvas armastuses
Sa oled hurmav
Lõhnavas suudluses
Sa oled samet
Põse puutes
Ja tuli iha silmades
Sa oled kõike mu jaoks
Kui mõtlen sinust.
Kallistus
Kallistuses on hetked ehedad
Kallistuses on rõõmu ja pisaraid
Kallistuses on kirge ja armastust
Kallistuses on rõõmu ja naeratust
Kallistuses on tundeid sügavaid
Kallistuses on leppimise iha
Kallistuses puudub trots ja viha
Kallistuses üles leiad oma
Mina
Inglike valgeke
Inglike valgeke!
Lasku mu rinnale!
Lasku mu hingele lähemal!
Inglike valgeke!
Valu tappev mu südamel!
Puuduta mind ja mul kergem saab!
Inglike valgeke!
Algab uus päevake!
Loetud tunnid on lähedal!
Inglike valgeke!
Valu annab järele!
Nii kõrgel ja kerge on pilveke!
"Vvvvvvvvvvv!"
Mu naaber on töll
ta ei tea mis asi on nädalavahetus
algab ta aias möll
puudu teiste vastu on tal austus;
hommikul läheb mootorsaag käima
isegi kui näitab 8 kell!
pani uneaega lahti kruttima
ja mul peal pole pohmell!;
vähe sellest et mõnel on 4 - jalgne sakslane
on sellisel kiiksuks ta ettevõtlikkus
ta iseloom pole õiglane
...millal onul üldse on puhkus?;
"Vvvvvvvvvvv!"
"Kuulake seda, te neegrid!"
"Vvvvvvvvvvv!"
"Laiskvorstid ja penskarid!";
sellisega pole korralik elu
hiilin ta selja taha, kui algas põristama .....
Kui sa pole vihand
Sa ei saa armastada teda, kui sa midagi temas pole vihand, roosamanna vahus üles ehitatud suhted on vaid esialgu säravad ja uhked.
Armastus ei puhke iial õide, kui selle vahel puudub igatsus. Igatsus ei teki aga niisama, vaid, kui puudub lähedus, kas mõistad seda?
Mõelda ainult positiivselt ei tähenda, et tuleb ignoreerida kõike, mis on negatiivne!
Kullaga kaetud puuris lind- ei laula sama viisi, millest laulab vaba lind!
Ka koos olles saavad inimesed olla vabamad, jah kui nad seda ise tahavad.
"Mina olen andnud sulle kõik-nüüd on sinu kord", ütles mees na .....
Võib tunduda
Kõik võib tunduda iseenesest mõistetav!
Sõbrad, tuttavad, lähedased- mõni jõukam
neist, teine vaesest perest.
Kõik võib tunduda iseenesest mõistetav,
kuidas kopsud hingavad ja süda õiges
rütmis pumpab verd. Tihtilugu ei pane seda
tähelegi- mille puudumisel pole võimalik
eksisteeridagi!
Sest kõik tundub iseenesest mõistetav,
kuigi tead, kus sa öösel magad, sest see
on kodu, mis saanud tavaks. Ja kuigi sulle
näib, et see kõik on iseenesest mõistetav,
siis vaata järgi- millele võid tunda tänu, et oled
a.oja
sinnajõudnud.
.....
Kõike täis
Me kõike oleme täis: pea on mõtteid täis- uusi ei mahugi juurde, kui vaid õige pisut, et täiendada vana.
Oleme sõprust-ja tuttavaid täis, ruum on täis ka ilma nendeta, lihtsalt asju täis.
Tähepilv on tolmu täis, inimene ennast täis.
Arvamusi ja- hinnanguid täis, kõigist loodud lood on raame täis.
Kaine inimenegi on täitsa täis, ka siis kui keegi külas käis...esindame seda kõike vaid.
Erinevaid tundeid, emotsioone- miskit neist ei mahu enam juurde vaid kordub see, mis sisse juba läind.
Huvitaval kombel tunneb inimene ikka veel puudust, ent vähendada midagi e .....
Kiri isale
Isake!
Su sülle peidaks täna pea
Isake!
Kus oled täna,ma ei tea?
Isake!
Su foto süles, mu südamel
Isake!
Sa ammu juba pikal teel
Isake!
Olen su linnupojuke
Isake!
Tunnen sust puudust ikka veel
Isake!
Nii pikk on olnud aastake
Isake!
Ma ikka sinu linnupojuke
Isake!
Natukene jahe on mu pesake
Isake!
Varsti tuleb kevade
Isake!
Siis linnud rännuteel on jälle
Isake!
Häid pühi soovin sulle!
Ingli puudutus
Igal aastal üht ingli puudutust sa ootad
ihkad tema järele
On üks lootus,on üks ootus
Ingli puudutus
on väljapääsu tee
Kui tuleb ta,siis valgust toob
su hinge
Hinge paitab-ja see on imehea
Ja kui sa oma elu nimel võitled
ilmub Ingli puudutus-Sa tea!
Juba kuuledki
kui kuulatada oskad
õrna helinat ja tasast sahinat
Kõik lööb särama
su sees ja su ümber
Ingli puudutus on avand väravad
Novembrilapse ennustus Nostradamuse hääle kajas
Inglikäsi paitab madu,
kes puhkab lillel,
mis on kasvanud kauniks
kuu säras ja 5 elemendi Jõus,
kandes endas Meretähe sära
ning kuldse kosmose tähti,
mis on pitseeritud elulillega,
lukustades turvaliselt kulla särasse,
mida saadavad igavesti roosadepärlite
ühendatud teadvus,
armastusekivi kuldses embuses,
armastuse tõotuses Sulle,
kes sa oled puhas Ingli puudutus!
Must koer
Ära kalmistule pimedas mine
muidu näed asju, mis pole olemas
ja just ohtlikuks muutub olemine
kui kuuled midagi ulgumas;
leiad lähedaste haua
mis on lahti kaevatud
ning siia ei saa jääda kaua
kui on järgine liha üles leitud;
kohe asud jooksma peitu
selleks on kabel metsas
ja siis oleksid sa abitu
kui oleks lukus uks eesotsas;
siin on paks udu hallis
küüned hakkasid sissekäiku kraapima
kui sul on elu kallis
siis asu palvetama;
udu lõppeb, külm tuul on sees
hingeõhk selga külmetab
su taga seisja pole naine ega mees
ning ta su hinge haistab;
hommikul .....
Rahu
Rahulik on taevapiir
linnudki on lahkud siit
ei kuulda ole nende kära,
mis südame kord võitnud ära
Rahu on ka pilves endas
nii sujuvalt ta taevas lendab,
siis vaikselt hajub laiali
vahest nagu mõtegi
Puudeladvus tuul ei kiigu
ei mühise,ei kohise
sulen silmad õige viivuks
süda maha rahuneb
Oma rada vurab oja
vulin vaikne, tasane
jõesäng on ootel juba
laialt jõesuu avaneb
Puude otsas linnupesad
poolenisti kõiguvad
allesjäänud udusuled
kergelt alla liuglevad
Sipelgadki isekeskis
pudrupada pesas keeb
Näe! Siilikene,seen seljas
vudib rahus üle tee
.....
Sügis looduses
Kaskede vahel sügissilm piilub
ei ole siin olnud asjata
Rõõmu ta toonud ja ilu loonud
kurb tal minna- lahkuda
Iga kord,kui sügis läheb,
viskab uduloori ült',
siis ma tõttan loodusesse,
süles pintslid, värvipott
Sügis oma lõuendile,
mis otsatu ja mõõtmatu,
jätnud oma kuntstijälje,
naudin kuntsti jäägitult
Iga puu ja lehekene,
annab mulle elujõu
Oksal siutsub linnukene
Üksi ta ei ole ju
Armastuse 1
Ma kutsun sind mõttes
Ja südames hüüan
Ma oma mõtteis me
Viimasest hetkest
Kaunimaid pilte
Sinust püüan...
Igatsedes sinu käsi
Põse puudutust
Ja siidiseid huuli
Igatsedes koos
Käidud radu
Ja sügiseseid tuuli
Mis lehvitasid su
Juukseid mu palgele suhu
Ja mu süda koos
Sinuga jalutas, kuhu?
Jalutas meie koju
Armastuse 1
Spiraalne galaktika nr
8
Verekäsi
Verekäsi su varjust
Ja püha allika lättest
Maagilise suunajana
Puudutamas keha
Nagu vabastaks su
Sisemisest karjest..
Võttes valukehast
Hirmu, lootusetuse eest
Et ei taha olla ilma sinuta
Ühtegi hetke
Kus sind pole minuga!
Verekäsi, püha verekäsi
Sind ma palun
Müstilises nõiduse säras
Puuduta mu hinge
Nii nagu keegi kunagi
Pole varem suutnud
Silita mu keha
Nii nagu keegi varem pole
puutund..
Sinu silituse paituses
Muutub öö päevaks ja
Pimedus valguse ukseks
Minu süda koos sinuga
Ühiseks tukseks...
Verekäsi...sa tulid mu ellu
Jättes minusse märg .....
Minu kapriisne sügise
Sügis äkki pööras ära
raputas mind sügavalt
Minu meel ei muutund sellest
Sügis,oled naljakas
Kord sa sammud kuldses kuues
kõigil vastu naeratad
ilu enda ümber luues
Sügis- minu kapriisitar
Tihtilugu oled pilves
hämarus siis võtab maad
Poolenisti pisarates
kurvastan koos sinuga
Täna tuhin on sul minna
udulooris lennata
Varsti aeg sul ongi minna
Miks muidu nõnda tuuseldad
Ikkagi sa kallis mulle
kuldne, hall kapriisitar
Vaagen täis on sügisande
Aitäh,et oled olemas;