Sõnale ues leiti 791 luuletust
Rajal
Kas Sa kõnnid omal rajal
või käid ette antud teel,
oled nagu teistel vaja,
unustades ennast veel
teiste varju, teiste rüppe,
hoides ennast tagasi
kuni lõpuks teed Sa hüppe,
mida väga vajasid,
tulles välja varjuseisust
lihtsalt iseendana,
luues teistelegi valgust,
kes Sind nõnda hindavad..
- Tarmo Selter -
Porikuu
Kes arvab et sügis ilus
see on loll
külm lomp ujub igaühe jalus
sitad ilmad on selle aastaaja roll;
tahad õue minna
sind tervitab vihm, jahedus ja tuul
ilmataat armu ei anna
ja rebib lehti ära puul;
kui pritsib auto su märjaks
oli ju ette aimata see
külmaga on tunne, et oled tehtud paljaks
ja gripihooaeg ohvrist vahet ei tee;
porikuuga algab kaos
pole ime, et oktoobril säärane nimi
miski ei hoia 3 kuud vaos
ja toas passimine ka ei toimi;
sest aasta lõpuga tekib masendus
nüüd oled tagasi kodus
tead et sinine taevas halliga asendus
vaenlaseks on saanud lood .....
Sinule
Veidike mõtlen ma vahel
Sinule, Sa ehk seda ei tea,
tuues mõtetes Sind lähemale
endale, siiski meeles Sa pea,
et aeg see läheb edasi,
minevik kildudeks saab,
jäädes hetkedesse sedasi
meile mälestustena...
Meil olid hetked need,
mil olime koos üks,
üksteise südametesse
meil avatud sai uks,
mis lõpuks vaikselt sulgus,
kadus võti minevikku,
iga lõpp on uue algus,
Sa jääd minu ajalukku...
- Tarmo Selter -
Minu kapriisne sügise
Sügis äkki pööras ära
raputas mind sügavalt
Minu meel ei muutund sellest
Sügis,oled naljakas
Kord sa sammud kuldses kuues
kõigil vastu naeratad
ilu enda ümber luues
Sügis- minu kapriisitar
Tihtilugu oled pilves
hämarus siis võtab maad
Poolenisti pisarates
kurvastan koos sinuga
Täna tuhin on sul minna
udulooris lennata
Varsti aeg sul ongi minna
Miks muidu nõnda tuuseldad
Ikkagi sa kallis mulle
kuldne, hall kapriisitar
Vaagen täis on sügisande
Aitäh,et oled olemas;
Öö
Öö on pimedust täis,
mõni külmakraad krabistab lehte,
palju mõtteid külas mul käis,
viies une, astudes hetke,
luues melu emotsioonide vallas,
tuues erksust ses' pimedas öös,
mis kõiki neid mõtteid nüüd kannab,
ole homme Sa kodus või tööl...
Lõpuks uinud ehk koidukuma paistel,
vajud unne, olles väsinum veel,
enne äratust uinuda laskem
emotsioonidel hommiku eel...
T. S.
Keegel
Pole olnud sügisel üritus avalik
nii lahe ja nii pidulik
kui tullakse õue keeglit mängima
koos võõrastega tänavale hängima;
pandud kurikad püsti
rahvast platsil täis puupüsti
astub trepile üles veeretaja
kelleks on üks hukatav kurjategia;
ta end maha paneb
ja timukas aega loeb
siis laseb giljotini alla
pöörleb pea otsast alla;
mööda rampi on pauk vali
loetakse, kui mitu kurikat saab pikali
hukatava kiirus sihtmärgini
oli tabamus täispunktini;
rahvas hõiskab rõõmust
nende spordimeel on must
sest, kui avalik hukkamine toimub
see sügise tontli .....
2191
Aeg möödub
Ringiratast elu käib
Iga ringiga ma seda raiskan
Kui sind ma pole näind
Sest minu ajaarvestus käib
Mööda sinu teid
Ja sina oled minu
kallis, imeline leid!
Aeg möödub
Ajakonarused jalge all
Sirgeks saab laotud
Kõik lahtised otsad
Saab ajaga kinni taotud
Kuumas süttivas tules
Ja rauas su südant-hinge
sepistades taon
Isegi siis, kui sinu elust
Ajaga, vaikides kaon!
Kõik möödub ajaga
Päevas ja öös
Kõik möödub kiires elulises töös!
Kõik muutub minu ümber
Ja sinu sees! Ka sina ise muutud
Oma maagilises sisemises vees.
Iga hetkega, p .....
Alar Karis
Oled mees, kel prillid ees põhjusega
oled mees, kes seotud Tartu linnaga
oled mees, kes on habemega
ja nüüd töötad presidendina;
amet olnud olla Maaülikooli rektor
ning 2013 - 2018 aasta riigikontrolör
läbi käinud Saksamaa, Inglismaa ja Hollandi
ära täitnud haritlase elemendi;
mulle eeldib su välimus ja kõnepruuk
meedias antakse sulle hea kirjapruuk
kolmveerand 3 said riigipeaks
seda kiidetud on heaks;
nüüd on uuesti "Tervist, härra president!"
sinu õnnistamine on püha moment
Kersti oli silmailu Euroopale
aga sa oled asjapulk kõigile
Sügis sammub omas kuues
Sügis hallis udukuues
jalas kummikud on suured
tatsab läbi porist,veest
naudib samme oma teel
Käte otsas kannab korve
kõik need täis on sügisande
juustes kirjud vahtralehed
kaelas küpsed pihlakeed
Järelkäruga veab pilvi
pühib pisaratest silmi
tuult ta sabast keerutab
ülevoolavalt vilistab
Põues kannab kurba nooti
laseb selle välja hooti
pillib tühjaks nukra meele
pühib jalust depressioone
Sügis, sind on nähtud juba!
Sullegi on antud luba!
Tädi Sofia õunamahl
On hooaeg kohal
kus kõik õunu korjame
igal hommikul ja ehal
omale õunu talveks varume;
sugulaste maakodus
tädi Sofia korjet teeb
kaunis on emake loodus
peas õunaisu keeb;
pesi viljad puhtaks
pani masina tööle
millegist muust ta ei unistaks
kui et saaks mahla keelele;
äkki masin peatus
ummistustusest kaablid suitsesid
siis Sofia hakkruisse astus
ja jalaga trampis terasid;
nii uuesti terad põrisevad
hakkimine oli Sofiale kiire haud
hiljem teised mõtlevad
et miks mahl maitseb nagu raud
Tädi Sofia sügis
Tädi Sofia austab oma juuri
haarab kõpla, mis pandud kuuri
sõidab Võrtsjärve äärde külla
kuhu appi sugulastele lubanud tulla;
kaasas lapsed ja mees
poisid mässavad silmad vees
et ei taha maatööd teha
sest ei tea, mis on vikat ja reha;
nii külakoertele pojad Sofia viskas
kaks tüütust sai kähku söödaks
ja on parem mehel suu kinni hoida
muidu temagi esmaspäevaks tagasi koju ei sõida;
raske töö teeb sügise ilusaks
ja nii saab Sofia rõõmsaks
aga kui mees üritas põgeneda
sai naiselt kõplaga sugeda;
nüüd Sofiat ei taksita keegi
talutööd kõik ü .....
Lill
Lill see õitseb vaikimisi,
särab päikse poole,
kaunistamaks lillelisi,
iluks lillesoole.
Ära lille kohe nopi,
las ta õitseb edasi,
loodust armastama õpi,
tea, et saab ka sedasi -
meelde jätad emotsiooni,
imelise mõtte,
võtad pildiaparaadi,
teedki ülesvõtte.
Õis see õitseb õue peal,
on peegliks päikesele,
luues ilu suurele ja
sära väikesele...
- Tarmo Selter -
Sügis tuleb
Sügis vihmapilvedega
hiilimas on ligi,
suvi sinitaevakarva
ongi kohe läbi,
lehti laotab üle maa
ja taeva öine külm,
luues värvipintslitega
leheilu küll,
hõisates nii üle maa:
"On sügis jälle käes,
nii tore on teid jälle näha,
kallid sõbrad, veel!"
- Tarmo Selter -
Sügise "bluus"
Suvest ette muutus trügis
nüüd ongi jälle sügis
ja see ei sobi mehele nagu mina
miks - saad teada sina;
lehtedelt kaob rohelus
kaob taimedelt lopsakus
päevad on aina pimedad
ja ilmad jälle koledad;
üha uuesti sajab ja tõuseb torm
ei sobi see õueskäiale mitte üks põrm
üha kiiremini päike loojus
sügisega ära kadus kaunis soojus;
lapsed peavad minema kooli orjama
igasugu asju pähe raiuma
on asi sitt, kui hakkama ei saa
ning kaasõpilastega ei saa läbi ka;
kuidas sellist aastaega sallida
kui on võimatu seda nautida?
tahaks saastale joone alla tõmmat .....
Tuhat päeva
Need tuhat päeva
sa vaatasid eemale
kas oled hämmingus või
kas sa mõtled?;
murra naeratus ja pilguta silma
see ei peleta mind eemale
vajutan pidurile
ka on tunne, et soovin sinuga seilata;
tehke kummardus ja lehvitage
nagu sind minema veetakse
see oli tore, see oli kaunis
aga ma ei tahagi lahkuda;
naerata veel ja pilguta silma
see ei hirmuta mind endiselt
vajutan pidurile uuesti
on tunne, et kaotan sind su enda pärast;
võiksime end ära vedada
kas olee nüüd kohal?
ma annaks ükskõik mida
ja sinu eest kõike;
nii et ma vaatan sulle silma
ja ma imestan
ka .....
Kui kord...
Kui kord päikest kikivarvul
üritasin haarata,
sain nii sõrmedele valu,
hing see saigi haavata...
Vihmahoogi pisaratest
tekkis murepilvedes,
külmalöövet südame seest
tuli Sinult sõnades,
luues hetki üksinduses,
vaikuses ja varjudes,
kurbusel end allutades,
vaiksel häälel karjudes...
Sinu poole kallutades
on Su pilk ükskõiksuses,
minevikku vannutades
mälestustest sündmused...
- Tarmo Selter -
Vaadates
Vaadates taevasse,
nägin seal kuud
kõndimas taevateel,
saatjaks vaid tuul,
üksinda vaikuses
tähtede rajal,
katmas end pilvedes
hetkeks kui vaja,
oodates kuma,
päikesekiiri,
mis kaugustest juba
paistmas on siingi,
luues vaid hetkeks
elusaatuse sõlme,
kui kuu näha päikest
saada nüüd võib veel...
- Tarmo Selter -
