Sõnale uhke leiti 338 luuletust (pop)
Tütrele sünnipäevaks
Ei ole sa enam väikene plika,
ja sülle sa enam ei roni...
kuid õnne ja tervist soovin sul ikka,
ja vahest tee asju, mida ei tohi!
Kuid loodan, et süda oleks sul kerge
ja elus koged kõike vaid head!
Et elutee kulgeks tore ja helge,
ja uhkelt saad püsti hoida oma pead!
(by Iti)
Sünnipäevasoovid
Õnn õitsegu su eluteel
Ja ärgu mingu uhkeks meel,
sest tihti elulainetes
ka õnnetus võib olla sees.
Õnne,särtsu,kannatust,
lusti,rõõmu,tublidust!
Armastust ja läbisaamist,
salasoovide täitumist!
Uusi mõtteid,visadust,
nooruslikku rahutust!
Õnne,tervist,edu!
Kanget tööd ja hüva pidu!
Õnn ja rõõm sind elus saatku,
kaugel olgu kurvastus.
Päike sinu peale paistku,
südant täitku armastus.
Tuhat tulist õnnesoovi,
hästi tubli olla proovi.
Ole viks ja viisakas,
ära ole tujukas.
Selleks sulle palju jaksu,
Õnne palavat ja p .....
Ilusat sünnipäeva
Ilusat sünnipäeva sulle,
sinu auks ma uhkelt puhun seebimulle.
Täna pead sa kindlasti lööma lulli,
vahet pole, kas püüad kirja või kulli,
Täna saagu sa palju kingitusi,
ja sulle kõige armsam inimene, kinkigu üks suur musi.
Olgu see päev hästi päikseline ja ilus,
isegi kui istud puude embavas vilus.
Täitugu täna viimane kui sinu soov,
olgu päikest ja õnne täis sinu hingehoov.
Täna ei või keegi sind sikutada,
sinu kõrvu peab jõudma naer ja lõbus jutuvada.
Täna viigu sind, su mõtete laev,
sinna kuhu ei ulatu mured ega vaev,
sinna kaunisse paika, .....
Kooli sünnipäev
Kallis kool,
sulle kuulub minu hool.
Sünnipäeva sul peame,
ilusasti hümni laulame.
Rahvatantsu tantsime,
laulame ja mängime.
Sinu jaoks seda teeme,
uhked sinu üle oleme.
Koolimaja kallis oled,
iga meie kooli õpilasele.
Sünnipäeva tähistame rõõmsalt,
mitte põrmugi pahuralt.
Sinu auks on tehtud kringlit,
salatit ja jooki piiratustes kogustes.
Oleme õnnelikud sinu üle,
loodame, et sina ka meie üle.
Sünnipäevasoov
Tule, söö mu sünnipäevatorti!
Ära saada uhket sõnumit.
Ma ei harrasta feispuugisporti
ega kanna kaasas kõnumit.
Tule, söö mu sünnipäevatorti!
Tule pane kalliks ümber käed.
Sel aastal soovin kinki sellist sorti...
Ma soovin, et mind lihtsalt
korraks näed.
/Mari*Uri/
Mõistatus
Meie vahele õrnus põikas
ja seisma jäi meie teel
ja kutsus meid..
Sõnatult hõikas.
Oma nime ei teadnud veel,
pidas sõpruseks end.
Või sümpaatiaks.
Oskas oodata, valvata ka.
Sai meile kui lõa otsas saatjaks -
ja meid nõiduda kartis ta.
Kas olime uhked ja mõistmatud,
et sõnu ei leidnud suu?
Mis ta oli, see ongi mõistatus,
kas õrnus või miski muu
Hundina olla...
Kui öises,pimedas taevas,
on kuuvalgus mind võlumas-
siis võiksin hundina olla,
kes uhke ja vabana elab...
Tahaks kuuluda hundikarja,
tunda end ühena neist.
Kus reeglid on kõik paigas
ja usaldatakse teineteist...
Nendega koos jahti peaks,
õlg-õla kõrval jookseks...
Tugevad kehad,meeled valla,
veri pulbitsemas soontes....
Hundi tarkus-on see jõud,
mis aitab tal ellu jääda.
Kuigi kiskja,on tal ka õrnust,
mida tuleb osata vaadata....
Tahaks suruda näo vastu koonu,
tunda pehmete karvade soojust...
Nautida kollaste silmade pilku,
kus kogemusi,teadmisi palju. .....
Kauneid jõule Kodumaa
Eesti on mu kodumaa,
siin on ilus elada.
Saja aastaseks ta sai,
talle teen ma pika pai.
Õlgadel tal raske koorem,
välja paistab palju noorem.
Sinine ja must ja valge,
lehvib uhkelt nii suvel ,kui talvel.
Vaikselt,vaikselt lumehelbed -
sadage me maale.
Et jõulurahu tulla saaks
ja pehme,valge lumi .....
Tõdemus
Laisk laiskleb
tark ajab tarkust taga
loll lollitab
unetu üldse ei maga
julge julgustab
arglik verest lööb välja
ilus ilutseb
kartmatu iial ei pelga
ahne ahnitseb
kallis kallistust vajab
armas armastab
korralik koristab maja
uhke uhkeldab
häbelik nägu ei näita
mina igatsen
kuigi muud püüan väita
Gailys
On siiski kurb
On siiski kurb, et pärib surm
selle südame,
selle südame, täis joobumispuhke,
täis soovide sinisädelust - kuid ometi loobumisuhke.
On siiski kurb, et pärib surm selle südame
ja kõik tema laulmatud laulud -
Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm
selle südame laulmatud laulud!
Meid hoopis teiseks teevad mõned ööd:
kui viimne peotäis valgust ära võet,
päev maha langeb nagu kalts,
siis on ka võetud kõige arv ja mõõt;
hirm sul, kui oleksid teind veretööd,
ja oled süüdlane ning poeksid rettu,
kui irdub sinu ümbert päeva pahkund koor.
Ja si .....
Naksitrallide pillerkaar
Et ise endale sa täna saatma ei peaks kaarti
Laudlina all sa üksi sööma torti
Et sammalhabe, kingpool sulle teeksid vahva party
Ja kinke saaksid õige mitut sorti
Et oleks päise päeva aal
üks pillapallapillerkaar
Kus kohal karva-sulelised
Kõik sinu sõbrad- sugulased
Kus söögipoolist rohkesti
Ja uhti-uhti uhkesti
Teatrit ja kino ja igale krokodillile
Kastitäis koorest plombiiri
Mažoorset kõla löötsapillile
Et elevandid tantsitaksid hiiri
Ja tantsul poleks ääri ega piiri
-Tiina Nuum-
Pillirood et oleks kõrteks limonaadijärves
hundinuiad tehtud sokol .....
SÜGIS
Kaotasin su sügisesse,
kesk värvide mängu.
Tuule mälu puhus meid paika ühisesse,
põhjustasin vihmavalangu.
Keset pori ja mulda ja muda
matsin su lehtede alla.
Vihm imbus su aastate hauda
ning leinad puhkesid valla.
Loodus leinas
ja teised leinasid.
Ning meie, kahekesi,
tantsisime pimeduses -
öös ja hämaruses
Vastu igavesele koidule.
Vastu igavikule.
'Helena Veinberg
peaaegu päevalill
Elu..see on lill.
Elamine, see onlill.
Erinevatel erinev,
kohati..kaktusega seginev..
Mis on see, või pigem, kes?
Kes? keegi, ometigi ju hoiab tunde..
Et uhkelt öelda, mu elu on lill!
Kuid, teate?
Hommikuti, kui jala alla saanud
vaatab mulle silma just see..
Päevalill, jah, just!
Sest tema silmas, must täpike, kes õnnetult eksinud
on too lille südameks,
uskuge, või ei
seal ümber säravad kollased õied
niisiis, vahibki ta sealt
nii kuramuse uhkelt, meenutades igapäev
Minu elu, see on lill.
Tee ja tegija
Olen tee
ja tegija.
Kaotaja ja
võitja.
Olen õhtust hommiku
voole-poole sõitja.
Mul on kaasas
kannike.
Armastan
ta aimu.
Uhkeid roose
ma ei talu
ega nende vaimu.
Värvilisest
vikerkaarest
olen kudund salli.
Soe on see ja
ennekõike
lemmikvärvi -
halli.
Saadan kirju sõpradele
igast peatus-
kohast,
otsin üles aadresse
sest kogumise-
vohast…
Ütlen:
ärge muretsege,
mul ei ole vaja
telki ega
varjupaika
ega mingit
maja…
Olen ilmas,
olen ilma.
Taevas, Maa ja Tõde
mulle isaks, emaks, vennaks…
Puudu on vaid
õde -
aga tema tahab olla
vab .....
Tintel-tantel, tintel tantel,
jänkul valge karvamantel.
Kukk sai kullast kannused,
Vares vatist vammused.
Karujõmm sai karupüksid,
Lumememm sai lumemütsi.
Pätajalg sai pätad jalga,
siil sai siidiokkad selga.
Sokk sai sokid, susi sussid,
lammas lokid, kutsu krussid.
Aga kõike uhkem kuub,
jõuluõhtul kuusepuul.
Mõtisklus.
Ilmuvad täies üksinduses, mälestuste tolmud,
neid unustustetolmu õhkõrnast kihist puhastan.
Mõtlen siis kõigele sellele, mis kunagi olnud,
mõne meenutuse peale ma endiselt punastan.
Unustama kipun kauneid aegu, halvaga asendan.
Mõne asja meenutamine on jällegi mõrkjalt magus.
Mõni südant valusalt riivab, sisemust masendab.
Kurbi sündmusi minu mälestustes piisavalt jagub.
Vead, halvad teod, end nende pärast siiani nuhtlen.
Ei saa olla nende üle uhke, ei saa neid ju unustada.
Hoolimata sellest, et mõnega neist ma veel suhtlen,
kes mu tegusi tundsid, siiski ei saa .....
laul linnust
ma laulan teile linnust
veel arglik on ta samm
nii siiras tiiva viibe
küll kaunis on su lend
puult puule aina rändad
nokk uhkelt viltu peas
nüüd hüüan sulle teele
laul veel saatku sind
ma laulan teile linnust
kes elab minu sees
ta pesa soe ja õige
õnn päästab lendu end
kui oled väga kaugel
sind ikka meeles pean
viin tervitused teele
küll kaunis on su lend