Sõnale uhkus leiti 136 luuletust
Tädi Sofia Jüripäev
Ooooot - oot - oot - oot, Torujüri
kus ma saaksin sinu abi?
perel on olek nüri
ummistunud kraanikauss ei sobi;
see Jüripäev on töö
vaja uputus likvideerida
ärgu pere torusi lahti löö
sest selles ametis vaja viluda;
kohale tuli töömees
aga kes oma loomuses on debiil
lai naeratus tal ees
käes töökohver ja torusiil;
ajas Jüri end selili
ning lahti süsteemi muukis
siis tuli Sofia ta asemele pikali
kes saasta välja lõputult rookis;
Jüri ütles: "Sofia ma arvan
et me ei saa saastast jagu
ma äkki torusiili valan
sa siis ütle, kui näed läbi augu& .....
Sõjasarv
Kasakad jooksevad tormi
Ataman teavitab uut vormi
mis hakkab olema naabriga
kes tuleb kohale kurjaga;
alanud uus sõda
rahvas teab oodata mida
Karu saada loodab
valedega sisse sõidab;
nüüd kasakad puhuvad
sõjasarve ja vastu tulevad
poegi ja isasid igas vanuses
sinise taeva hiilguses;
läbitakse kollast põldu
ja ületatakse sildu
õlgadel Kolmhammas
saatus vabadust kutsumas;
on alanud Karu jaht
vaenlasi on täis laht
pressivad kokku oma huuli
kui neid tervitab kahurituli;
mida kuulda piiri tagant
ees seisab leitnant
kellel esivanema saabel vööl
vanaisal .....
Ma tänan neid
Mil ma pean pühi
on neid, kes veel tööl
kohustuste tase pole tühi
tegutsevad päeval ja ööl;
ma tänan neid
kõiki võõrad ja kohalikud
nad serveerivad meid
et oleksid pühad võimalikud;
päästetöölised, ettevõtjad
kokad, poepidajad
ürituste korraldajad
ehitajad ja heategijad;
laotöölised, meisterdajad
kelnerid, juristid,
koristajad, raamatupidajad
õuetöölised ja artistid;
teie terviseks tõstan
pitsi glögi kõrgele
nende sõnadega kaasa elan
olete kallid meile kõigile
Laomees Lagunov
Saage tuttavaks Lagunoviga
täna tal esimene päev töötada laos
aga juba kasti tõstes oli viga
küllap teate, mis juhtub selles loos;
parameedik Võrno kohale helistati
kutsus küürakil töömehe kaasa
3 päeva hiljem tagasi lasti
võtnud initsatiivi ikka kaasa;
omale pähe kukutas tsemendikasti
näitlejad ei suutnud naeru peita
see õnnetus on hullem arvatavasti
aga Eesti mees initsatiivi ei eita;
nüüd töönädala raisanud
Lagunov veereb sisse ratastooliga
olla masohist on ta eriala
sest, nüüd tõmbas happe pähe ämbriga;
aga ei - LAGUNOV ta nimeks !!!
ei t .....
Puuetega olümpia
On saatekava andmeil
meelelahutust nagu kartulit meil
sport on eestlaste uhkus
koroona ajal kulub marjaks andekus;
Peeter visati ujuma
aja peale peab võitma
kuidas jäsemeteta kalastada
ehk torsoga ikka saab sulistada;
tõkkejooksu teeb Mikk
aga ta pole nii pikk
ja jooksmist ette ei ka kujuta
kui on ratastoolis ta;
Jaan hüppab kaugust
nüüd ronib välja august
jälle kadunud tal jaks
sest ta on paks;
Juhan läks märki laskma
publik talle aplodeerima
Downi sündroom ta mõistust rehitseb
nii endale püssist silma laseb;
laskis vibust Madis
kohtunikule nool .....
Perekond
Olete mu hing, mu süda ja värvid.
Olete mu au ja uhkus, minu rõõm.
Teist mõeldes südant tabab värin...
Igatsen tohutult ses mustavas öös...
Elu terve te kõrval ma veetnud,
mu ema, mu isa, õde ja vend.
Teid eales pole ma reetnud,
sest igavesti olete mu perekond!
Ärka!!!
Kui ärkad ja silamd avad
Kui terve elu oled magand
Siis elu tunned, kuuled ja näed
Kuid miks...
...ainult siis valu tunned ?
...vaid kohtuotsust kuuled ?
...oma matuseid näed?
Ärka sina kui seda loed,
Ärka enne kui on hilja
Ja tunne...
...rõõmu, et kallis sinu kõrval
...uhkust, et pisike su põlvel
...ärevust, mis tulevik hoiab
Ärka sina kui seda loed,
Ärka enne kui on hilja
Ja kuule...
...sooje sõnu mis lausutakse
...palveid ja soove, mis palutakse soovitakse
...häält oma hinges , tukseid nende südames
Ärka sina kui seda loed,
Ärka enne kui on hilja
.....
Nägin suve nutuseid silmi
Nägin suve nutuseid silmi
tuul puhkus pilvedest pisaraid.
Päike taevakaare alt madalamale hiilis
päeva samm muutus lühemaks.
Linnud traatidel üheskoos laulsid
juba lõunamaad igatsesid nad.
Häälekalt ühe korra veel hüüdis
suvi, sügisele kätt ulatas.
Oligi minu hingest pühitud suvi
sügis on mu hingele lähemal.
Siis ma kurvastada ja igatseda tohin
mõtteid korrigeerin ja puhastan.
Puhke õitsele, kaunis maa!
Täna kõuepilved lagunevad
terve taevas päikest näeb
vili põllul tasa ohkab
tuul on õige vagune
Päevalill, mis sirgund väikse vahtra süles
pikalt päikse poole sirutab
südamest välja puistab mustad seemnekesed
toonekurg südantlõhestavalt
nokka plagistab
Täna rõõmu ja valu täis on süda,
kuid siiski rõõmu rohkem on,
sest pidupäev Ukrainas alanud on täna
au ja uhkusega kuulutada võib
Taas õitsele lööb kaunis maa
ja oma vilja iga ukrainlane ise
maitsta saab.
Värvilisi sügislehekesi ma lennutan Ukraina sinitaeva poole
ja suurt võitu talle ennustan .....
Valus
Valus süda,
mis Sa soovid
programme, olendeid, juhtmeid.
Mida?
Sa juba hoiatasid, et üks vale klõps
ja läbi see ongi,
olen corpse bride
Süda praksub nagu lõke, kui ta on murenenud või katki,
aga kas ikka selleks, et uut valgust sinna sisse lasta?
Või olen ma taas läinud ennast hävituslikku teed?
See tee toidab, aga põletab tuliselt, ülemäära,
kõrvetades
Anna ruumi, anna ruumi, ütleb süda,
naisolemusele lihtsalt olla ja tantsida,
võta aega, võta aega
lihtsalt unistavalt pilvi ja liikuvaid puulatvu vaadata
Aega on
Isegi kui süda lööb rütmist .....
Suvi soojendab veel ilma
Suvi soojendab veel ilma
särav päike paistab silma
kütab soojaks südamed
peidab ära silmaveed
Suvi lisab juurde puhkust
oma heldest südamest
kannab päevadesse valgust
helendab ööpimeduses
Suvi kaua olla tahab
meie meeltes, mõtetes
Sügis kuskilt vastu kostab:
"Las ta olla, las kestab veel,
kurbus pikk on alles ees,
jõuab kannatada veel."
Suislepa Veski kohvik
Majesteetlik! Uus ja hele vammus,
kõvakaap-- see uhkus kutsub kaema.
Mehe selget mõistust, käte rammu
kulus palju, palju nähtud vaeva.
Maapind sajandite koormast võngub...
Võrsub endistviisi põllul rukis...
Põue talletunud muistset hõngu
kandub veskikivilt tuule kukil.
Aastatega muutund kest ja sisu,
kindlalt sammub uuenduste poole.
Õdus õhkkond heietama kisub,
aromaatne kohv lööb punkti loole...
Välja serval valvab võimas tante...
Möödakäija adub aja sõudu.
Meistri nimi ürikusse kandke!
Tiibadesse tuult ja lennujõudu!
See heinakuu
Alles viimane päev
selleks 31. juuli pühapäev
see heinakuul ilu
muidu ülejäänud ilm vilu;
ainult lõpp ja algus
püsis soojus ja valgus
kõigest 3x saanud ujuda
sest ei saanud vihmaga sujuda;
või siis tuules rannal seista
sõpradega liival hõista
kui see heinakuu meenutas sügist
nüü pääsesime septembrikuu vangist
Ilmataadil pohmakas
Jaanid jäänud pea kuu taha
nüüd teeb ilmataat paha
nii palju õltsi kaaninud
et heinakuul palju kusenud;
tal lausa pohmakas
selline kõva latakas
et isegi ropsib rahet
mis mõju suvele, tal pole vahet;
ja nii see aastaaeg rikutud
puhkus ja rannailm nussitud
peaks ilmataat potile ka istuma
siis ei tea, kuidas suvi hakkab olema
Mida oled suvest kaasa võtnud?
Mida oled suvest kaasa võtnud,
mis tundeid korjanud südame,
mida kaunil suvel ole öelnud,
mida puistand oma hinge seest?
Millist jõudu kogunud sa kokku,
päikselõõsa seest,
millist ohtu oled tundnud,
üksi maailmas ringi rännates?
Kas oled oma hingepagasi täitnud,
rõõmu ja õnnega,
kas kurbi hetki vahel tundnud,
kui kaugemale jääb sust kodumaa?
Kas julgelt sügisele vastu astud,
kas meeli said sa puhata,
kas kurvastad sa selle üle,
et kaunis suvi hakkab lahkuma,
et nukrameelne sügis peale tuleb
ja igatsema hakkad sa?
