Sõnale ukraina leiti 148 luuletust
Tuul
Tuul põllul ringi tuhnib,
nagu otsiks sealt viljaterakest.
Tuul viltusel aknaluugil kõlgub,
ei ühtegi hingelist.
Tuul katkisel kiigel vingudes kiigub,
pole kiigutada enam kedagi-
Tuul vilistades korstnasse poeb,
otsides suitsuhõngu.
Tuulel mõruks muutub meel,
kogu tare on vajunud längu.
Tuul lehvitab rätti, mis pesunööril,
rätt liueldes lendu läeb koduteelt.
Tühjad on väljad ja kurblik on meel,
Tuul sahistab leinakaskedes veel.
Agressor
Sina, "Venemaa agressor,
kes sa tungisid meie maale,
kaasa tõid miine ja kurjade kavatsuste iile."
"Mine minema siit, kas kuuled?"
Meie maa rahvas nii rahulik on siin,
nüüd tuled sina ja rahu ära viid...
Su jalg on liig raske,
et sind jõuab kanda,
su süda liig kiskjalik,
et sind suudab mõista.
Ei kuulda võta seda,
ma võitlusjanu täis
ja vallutada tahan
just sinu-Ukraina maid!
Kõlab plahvatus
ja väikse lapse alin
ja jälle plahvatus...
Ei saa üle, ega ümber
Valutav on süda jälle...
Ukrainast ei saa üle, ega ümber
Ei saa me läbi Ukrainata,
ega Ukraina rahvata.
Vahest tunned endas häbi
endas tugevat süüdki,
et kodumaast on lahku mindud-
Hing sees kripeldamas nüüdki.
Üks võõras vägi
segi paiskas-kõik, mis kallis oli
Ja oma musta häbiplekki
ta teistel külge pani.
Kuid ei saa lasta jalgu nõrgaks
ja süüd enda sisse
Jalule meil tuleb tõusta
ja vaenlane puruks lüüa.
Valust tuleb üle olla
Usku hoida südames
Vaprusega südant toita
Üle olla jõhkrusest.
Küll siis ükskord koidab päev,
mil võidet .....
Kingitus Ukrainale
Saadaks tüki sinitaevast,
tüki kuldsest päikesest,
Ukraina, kus on mustjas taevas,
vähe särab päikene.
Saadaks osa lillekimbust,
mis korjatud on metsa alt.
Saadaks ühe linnulaulu,
mis kurba hinge rõõmustaks.
Ilus on küll meie kevad,
kuid täit rõõmu ei tunda saa.
Ukraina elu südames on praegu
Soov tükike kevadet on kinkida.
NATO
NATO, võta tiivad selga
ja lenda üle Ukrainamaa!
Vaata kõrgelt taevast alla,
silmi ära kinni pigista!
Oled suur ja võimas sa,
Ukrainale appi tõtta!
Muidu surra võib see maa,
mis kistud julma sõtta.
Seal tapatalgud täies hoos,
liikuma pandud on põgenike-voor.
Emad rinnalastega istuvad keldrites
vanurid kinni hoiavad oma kodudest
Ei mahu lihtsalt hinge see,
et kuskil lebotab üks mees,
üks mees, kes vägesid kamandab,
röövretki juhendab, tapatalguid korraldab.
NATO, aita lõpetada õuduste õudus!
Ajatu kurbus
Ükski sõda ei väärtusta elu,
mis uppunud pisarajõkke,
kus hoovustes kurbus ja valu
ei saa enam kedagi kätte.
Kaugustes sähvimas miski,
kostumas laskude kaja,
see kohale jõudmas varsti,
on kodust nüüd lahkuda vaja.
Pühi pisarad, et saaksid rajal
astuda kiiremalt veel,
vii kallimad varju kui vaja
et rahulik oleks Su meel.
Võta relvad ja tagasi mine,
hoia end, võitle kodumaa eest,
vaenlasel on mitu nime,
kuid kustutad Sina kõik need.
Läheb aega, on hukkunuid palju
ses sõjas, kus murdumas meel,
kui ükskord ka sõjasuits hajub,
jäljed aastaid on mõtetes .....