Sõnale uks leiti 3735 luuletust
Ava tarkusele uks
Uhkelt kooli poole Sa
täna oma sammud sead,
olles valmis tarkusteks,
teadmisteks ja oskusteks
uuel õppeaastal just,
leides kõike õpikust,
lisaks õpetajalt healt,
kes ju kõigest kõike teab.
Uus on aasta, õpilust,
ava tarkusele uks!!!
- Tarmo Selter -
2023
Uks.
Kust ust must valge
mereta vesi huuletu nägu
uruta kalge alge talje
lust usk vahetu tuul.
Sahata saan ulu kuul
mäluta kägu nali usuta
miks see kalk valk
nüsis küsis paks laks.
Lahata lahas kulus aeg
muul salk nahas haav
raevus kaks kust ulg
ajatu muretu kus uks.
Aeglaselt avanev uks
Öö tulles ühel lapsel hakkab kõhe.
Ta on nii ihuüksi suures majas.
Ja nagu temas, minuski on lõhe.
See hääl!...
Kui võikalt vastu kajas.
Öö tulles maailm avardub meil kahel.
On selles hirm, on vabadus ja mäss.
Ma tuigun teadmise ja teadmatuse vahel.
Ja temal uinuda on antud käsk.
Ma vaarun endas.
Vaarun oma ajas.
Mis on see, millest mõtlen kogu aeg?
Üks laps on ihuüksi suures majas.
Ja und ei tule.
Liiga kõrged laed.
Vabaduse võti.
Eluseadus seab piirid aiad
hing süda vabadust ihkab
kuidas leida võtit mis avab
õndsuse vabaduse imelise ukse
otsides rühmates ahelates tee
leidsin võtme lukku panin
ei avanenud uks kirgas
mattus usk kadus lootus
hinges valu hirm südames
kuid võtit otsin veel.
Uksega kohtingule
Kohtingule lähen ma
Nagu ikka - uksega
Panen enda ukse maha
Astun tema ukse taha
Koputan ja ootan veidi
Hõikan teda nimepidi
Kella lasen - pole vastust
Võtmekimbu haaran taskust
Korda mööda võtmeid pööran
Ei sest tolku - kõik on võõrad
Mõtted otsas, pole mahti
Kuidas saaks ta ukse lahti
Äkki ootamatult siis
Ta ukse avas väheke
Imekitsas uksepilu
Astus ukse lävele
Pool muljet, poolteist pilku
Kogusin vaid kokku ma
Hea, et leidsid aega tulla
Tore oli kohtuda
Enda terasukse reipalt
Haaran oma selga
Uks on jube raske küll,
Kuid raskust ma ei pelga
Kella .....
Sinule
Veidike mõtlen ma vahel
Sinule, Sa ehk seda ei tea,
tuues mõtetes Sind lähemale
endale, siiski meeles Sa pea,
et aeg see läheb edasi,
minevik kildudeks saab,
jäädes hetkedesse sedasi
meile mälestustena...
Meil olid hetked need,
mil olime koos üks,
üksteise südametesse
meil avatud sai uks,
mis lõpuks vaikselt sulgus,
kadus võti minevikku,
iga lõpp on uue algus,
Sa jääd minu ajalukku...
- Tarmo Selter -
Sain
Ma tulin sinu juurde
su uksed olid mulle valla
mind ometi ei võetud vastu
ei jäetud kauaks ulualla
Tundus küll
et väljakutset ma ei pelga
ma palusin end kuulata
ma lugesin ja laulsin terve õhtu
sa siiski halastasid mul
ei löönud nuga selga
vaid sirgelt silma vaadates
suud andes otse kõhtu
On nuga korraks olnud kõhus
on teinud pisikese sisselõike
sealsamas aga käinud südamesse
kaks korda või siis ühe kiire põike
Sain sinult siiski midagi
ma olen juba võitja
sain armastada sind
sain hellalt löödud haavad
sain suudluse sain leinavalu
neli kollast õ .....
Kes julgeb teotada armastust
Kes julgeb teotada armastust
armastust, mis süütu, naiivne, siiras vaid
Sa teotad ja pilkad kellegi armastust
kuid sa ei tea tema südame tagamaid.
Sa ei tea, mis uksed on avanenud
või mis väravad sulgunud selle armastuse ees
Sa ei tea, mille arvelt on teed tehtud
mida ohverdatud selle armastuse eest.
Sa ütled - ma naeran
puhast armastust leida võib vaid filmis
Kuid möödunud kannatust ja vaeva
ma näen, võib leida ka sinu silmist.
langev ingel
on külmund ära
pehme sulepadi
mis kasu uduvillast
kui on
teise seljast
pool pirukast
ei toida iginäljast
nii kokku voldituna
lipik saab
a-neljast
lööb piku päid
kuldpuuri võrguraam
oh kes küll paneks
pliidil
tule alla
seep kahaneb
ja elupäevamull
kust sarvega lööd
ükskord
ukse valla
Sanya
Avatud hing
Kohvreid pakib sinu mees,
kel äkki lapse-põlved alles…
Parem ära seisa ees.
Uks hinge-pärani tee talle.
Kui tal ei ole liivakasti,
milles mängust unistab -
las ta minna, kuni elu
teisipidi tunnistab.
Kui on ikka vaja, kes ta
kingapaelad kinni seoks -
las ta pusib omasoodu,
kuni muutub meheteoks.
Ja kui sina ikka alles
tahad olla emme eest -
ära imesta, kui poja
saad ja mitte meest!
/Mari*Uri/
Elulill
Südamel on serv,
on keskpaik, peidus koht.
Liig avatuna olles
suur kahjutuleoht.
Sest südamel on serv,
seal aknad, avat’ uks,
mis teatud kindlal juhul
peab jääma suletuks.
Sest keha salasopid
ei ole iga jaoks...
mil hiigelsiseruumid
muudetakse praoks.
Tapjatega koos
ei õitse elulill.
Ja ühes pajas õigust
pole kummagil.
/Mari*Uri/
Valge talv
Sahad siin ja sahad seal,
lund sajab terve ilma peal.
Kojameestel seljas rohelised kuued,
lumelabidad neil uued.
Lumest puudu nüüd ei ole,
südamel ja hingel olla on tore.
Külmapoiss ära peitnud ennast,
kasukat vaja võtta ei ole varnast.
Tihased kiiguvad nöörijupil,
rõõmu tunnevad pekitükist.
Leevikesed lendu tõusevad sirelipõõsa pealt,
lumi keerleb järgi neile sealt.
Metsarajad täis on lund,
koobastest õhkub talveund.
Kitsekestel püsti pandud söögimaja,
et talv ei saaks neid näljutada.
Tõesti rõõm on valgest lumest,
kaugele ei jää jõulude tul .....
Kolme rublane
Emale
tean teise ilma
kaasa võtsid
minu pärast hingevalu
ohtra silmavee
kuhugile eal minna
mul pole peitu
selle eest
*
ainult üks kiri vanaisalt
kõigi mu lastekodude
aastate jooksul milles
õnnelikult kolme rublane
sees
päts sooja saia pudel
limonaadi teel poest
vana mõisani poistega
kordamööda pätsist haugates
kordamööda pudelist rüübates
kiirelt otsa sai see
siiski vahel tagasi tahan
seda katkistes tanksaabastes
lapitud dressipükstes
oma nõelutud sokkides
Elva jõeäärset pilgeni päikest
silmapiirini vabadust täi .....
Jõulyaeg tõttab
Üha ligemale jõuluaeg tõttab,
üksinda kurvastama hakkan.
Taevainglid kaasa viisid minu kaasa,
vaid lein käib minuga kaasas.
Süttimas on jõulutuled südame all,
inglikoorid laulma hakkavad hingekeelte peal.
Taevas tähed põlema hakkavad kui küünlaleegid,
kustutada ei suuda keegi.
