Pimeduses varjud, Keegi ootamatult karjub. Pöörad ümber: suur leek, Leegi sees on must keep. Üksinda hirmsal haual Keegi jällitab kaua.
Minuga ei nuta keegi, kui ma nutan, siis olen ainult mina, üksinda, seal nurgas Kurbus ei ole halb tunne, see paneb sind tundma, et sa oled tegelikult ka elus
Süda,ärata mind üles, ärata mind kuulama! Süda,ärata mind üles, ärata mind vaatama! Liiga kaua olen olnud, üksinda ja vaikija! Sa ju tuksud minu rinnus, oled ainus käskija!
Üks linnukene traadil kükitamas veel Kas linnuperest maha on jäänud rännuteel? Ehk rändamisest väsind on see linnuke- ja tukkuma ta traadil, on jäänud vaeseke
Vaikuses oodates tormi, ei tea, kas Sa tuled... Vaikuses hääletult ongi läinud mu mured... Vaikuses üksinda saangi olla Su juures... - Tarmo Selter -
Täna tahaksin üksi olla paljud meist on üksinda Nendega solidaarne võiksin olla võtan päeva korraga
Kas kuulsid mu sõnu seal kaugel igavikus lausumas? Sest neid mõistmata lahkusid sa taas. Ja nõnda ma edasi olen ihuüksinda seesmiselt karjudes ja väliselt naeratan.
Kui jõuluõhtul istud sa oma kodus üksinda, siis sõbrale sa helista, ta siis tuleb lõbustab.
Üksinda ma oma päevi õhtusse saadan. pole siin kahjuks sind, kellega koos ma oma elupäevi veedan. 01.01.2008
Üdini öös, mina. Üksinda, varjude vahel. Vaikin, samas karjun. Pole kahju, see on tüüpiline. Endasse upun, kaon. Oma mõtteisse, fantaasiasse.
