Sõnale uksindus leiti 156 luuletust
Hingeleek
Küünlaleegi väreluses
näen ma oma hinge.
Leek lausa põletab,
kuid hing kõigest lõdiseb
- üksinduse, viha, õnne, ootuse
ärritavast kõdist.
Vahel mõtisklen
on mu silmad hinge peegel,
hing leegis vaid illusioon
Või
mu hing elab vaid ses
praksuva tule heljumises,
tulle vaadates end
hingeelektronidega laen
ehk tähesärra salvestund hing öödeks,
kuid pimeduse laeng liig kalk ja külm,
Seetõttu tasakaaluks päev ning soojus,
TULI-
Inimlikkus, inimhinge
LÄTE
Lollvara
Üllatus
Tulles sõnal mille mõistmine jääb teadmatuks,
Peaga puus, seadmas suus, ei peata puur,
iial laps sees ei muutunud, ei murdnud tuul,
muunduv kõik pealuus, midagi kindlat küll
ma siin ei uskunud, kutsun kuud,hämaras,
ta puudutus, katab maad hõbedane kuub,
üksindus, milles kuulnud muud, kui naabri koeri,
miks puuris lind laulab?
kui kauua, kui kauua,
pole mõõta võimalik mis saanud armsaks
laulan, et ma kardan, et ei saagi kunagi vabaks,
võitlusest, et jahimees mind ei tabaks,
või perepoeg sulgi ei kiskuks mu sabast,
Kui kaua, kui kauua? turvapaika endale .....
Tugev
nii hall nii hall on see mõtte tera
mis sind võtnud
peas vaevab üksindus kuid samas julgus
julgus minna üle piiri
julgus teha tegusid mida pole nähtud
nagu meri neelab elud
neelan mina viha põlguse ja tunde
ainsa tunde mis mu hinge närib
kurbus kurbus mis nõnda nukker
see allakäik kõik segamini veel
nagu lindu püüda püüan õnne
nagu metsik hobune kel pole karja
käed taskus longin mõõda linna
mis on see vale mis liidab meid
salgad kõike halba võtad omaks hea
märgid viivad sinna kus tuuline laas
pea täis on mõtet miks kui kaua
kaua kestab orjus el .....
Väljapääs
Oled sa kunagi tundnud
Valu
Mis sind närib su hinge ning
Palub
Väljapääsu, mis näib
Võimatu
Sisimas sa tead, et miski pole
Võitmatu
Raske on end kokku
Võtta
Kui südames tunned nagu astuksid
Sõtta
Üksindus teeb kohutavalt
Haiget
Näed päevi kõiki nii must-
Valgelt
Võib-olla puudub välja-
Pääs
Võib-olla on juba vastus
Käes
Mine ning ära kunagi tule
Tagasi
Sul ei ole vaja rasket
Pagasit
Et saada lahti raskest
.....
Miks?
Miks vahel on tunne, et enam ei jaksa?
Miks inimese moodi mõelda ma ei oska?
Miks vahel teeb haiget mõni tühine sõna?
Miks homne ei võiks juba saabuda täna?
Miks und näha kergem, kui eksisteerida ilmsi?
Miks rõõmu ei saa tunda, kui süda on kinni?
Miks komistades püsti jääda nii raske?
Miks mõnikord purjus ka täiesti karske?
Miks pisarad vahel nii kibeda maiguga?
Miks päike ei saabugi alati koiduga?
Miks üksindus alati üksinda liigub?
Miks elu kui laev laintepeal kiigub?
Miks küsimusi vahel nii palju mul tekib?
Miks kurbus nii tihti peale mul tükib?
Miks .....
Milleks?
Milleks ?
1) Milleks vahel elus on just nii,
Et aeg süngeid pettumisi rutuga vii,
Miks lihtne lausuda neid ilusaid sõnu,
Millel kadumas tulevikus oma võlu.
2) Milleks vaja luua need illusjoonid,
Ja samas varsti lõhkuda emotsioone
Kui valida oleksid võinud teise elutee
Mis oleks viinud sind üle raudtee
3) Milleks vahel kaoks aeg tundmatusse,
Millega lõhutakse endi ees klaase,
Ning üksindust puistata nii südametesse,
.....
Tuuletants
Päike paistab on vananaiste suvi
Tuul puudelt lehed on tantsule viind
Nii kōrgele kui tōstan ma silmad
Pole pilvi vaid sinine horizondi piir
Mis peidus on teiselpool pilvi
Kas tuul tantsib sealpool ka nii
Kas aega on teiselpool rohkem
Kas julgeme tantsida priiks
Kas vaikus ka sealpool on vaikne
Ja üksindus, kes kaaslaseks siin
Kas tantsime keereldes üksi
Kui tuul meid kord tantsule viib
öö
Et oleks kaunis see öö
oleks ilus kui ise oled
et poleks öö sinu - nii tühi kui on minu
poleks rahutu ja külm,
Et oleks vaikne kui langev lumi
oleks soe kui minu südame tuli
et poleks öö sinu - nii pime kui on minu
poleks must ja hall
Et oleks punane ja valge
...
Punane kui tuli,
nii kuis ere leek sooja annab
Valge kui kuu,
nii kuis valgus lootust endas kannab
Laguneb koost
Kõik mida tunnen on kurjus mu ümber
Keeldun uskumast hukatust mu ümber
Ei saa usaldada ennast
Ei taha armastada ennast
Põrguväravate ees nüüd seisan
Seisan siin ja ootan
Oma viimast kurja hukatust ootan
Kuid sisse mind ei lasta
Tagasi siit tulen, olgu uus see võimalus minule
Otse pimedast sügavast ma järgnen Sinule
Kuid ei saa Sa usaldada mind
Kuid ei taha Sa armastada mind
Üksinda ja hüljatud nüüd seisan
Seisan siin ja kaotan
Oma lootust, mõistust kaotan
Kuid sisse mind ei lasta
Kõik mida tunnen on armastus, igatsus mu ümber
Keeldun uskumast valu, üks .....
Rännak
Su häälekõla saatis mind mu sisekaemuses
kui kelgul lohistas mind võõras vana mees.
Süsimustas tunnelis mind pikalt saatsid teel
-rahustades, lohutades, turvates mu meelt.
Tundsin rahu südames ja tänu kauni eest
ja samal ajal ükstapuha oli see, mis ootab ees.
Arvasid siis paremaks mind jätta omapäi
ja ütlesid, et vahelduseks kuskil mujal käid.
Kohe sellest hetkest siis hirm ja üksindus
said mu tundepärlikeele otsa lükitud.
Mõistsin siis, et sinuta ei soovi elada,
ja sinuga ka põrgus koos on olla hea.
Vajadus
Tol õhtul arvasin, et läksid jälle,
ootamatult nagu alati.
Olen harjunud, et vaid tuul tunneb su käike,
oled hoolimatu, ma ütleksin.
Kuid sa tulid ja jäid,
sest valisid minu.
Nüüd tunnen igal õhtul
neid kuradi hingepiinu,
et lasin sul jääda, et üldse tahtsin,
sest kõige enam vajan ma seda,
mida andsid, kui ootamatult läksid.
Mu aju üle võetud jälle
Tere luule
Las ma panen kirja nüüd köik
Köik mis ma tunnen
Et saaks siia veel üks löik
Löik köigest mis ma püüan tuultest
Et mu peas asuv pöik
Teaks millest ta mötleb ja kes
Saab korda teha köik
Whos the best?
Üksindusse karjutud höik
Sest reaalsus on see
Et järgmine löik
Näitab teile kätte selle salmi tee
___...
Mu aju on üle vöetud jälle
Mind ei huvita et kolm nältab kell
Sest enda aju ma leidsin möelmas jälle talle
Elu pole iial hell
Kuid sind ma tahaks endale
I know that yes youll never tell
I know we dont know eachother for long
Kuid tean et .....
Jah, elu on ikka tore
Olgem ausad, köik mis sa armastad sureb valguses
Ja varsti leiad end jälle alguses.
Ja mida siis teha? Nutta?
Lennata otse sötta?
Mida see muudab? Köik läheb nvn luhta...
Mida edasi teha?
Pidada viha?
Kaua? Kuni sa sured?
Ahh olgem ausad on olemas ka tähtsamad mured...
Jah... Ma tahan ka surra
Ja köik, absull köik vöib mind murda
Hetkel ei näe teed edasi...
Ja ei ma ei taha ka minna tagasi.. Küsin aint elult uut vöimalust
Leida önn üksköik kust.
Aga kuhu ma siis löppuks jöuan?
Kas kuhugile maale kus kütan köigile löuga jöuga?
Vöi saab keegi aru et mul .....
Mis juhtub kui kontsert on liiga hea
Muusika.. Örnalt kurb, the way im feeling
Deep, the way im seeing
Kuid nüüd pean kaduma pimeduse varjutesse
Et teiste karjumisse
Ma enam ei usuks
Udu
Vihmaeelne seisund maal
Sellesse muusikasse ikka veel usun ma
Sest tean
Sest keelt pean kuulma veel
See kitarr kui vikerkaar mu teel
Mis hävitab köik halva
Ning valvab
Et iial ei läheks enam tuju alla
Talludes üksinduses igavikku
Üritades tappa valu, leida sitkus
Kuid armid jäävad
Need karmid päevad
Tappan hääled oma peas
Lootes tulevikult head
-Anna-Liisale