Sõnale uksteist leiti 60 luuletust
nagu mets mais
nagu mets mais
täiskuu augustis
vaatab ennast järvest
mu värsside kohale
kummardusid Sina
uuesti sõnad said tagasi
oma tähenduse
nende võrad hakkasid
õhetama nagu enne lehtimist
teeäärsed kased nad
julgesid üksteist kallistada
olla kevadvihmas
lahti läks tee ääres võilill
sinetama hakkas rohus
ära unusta lill
silm märkab pea kohale
tulnud on suvetaeva
suur valge pilv
*
kõik on sul juba
olemas
meel vabaneb üha
rohkem talvest
öö asemel päev
läks uuesti valgeks
paisuvad okstel pungad
mäest alla ojadel veed
vulavad j .....
embuses
kui valjemaks muutunud on toa vaikus,
ja me värvides üksteist virvendamas tajume,
mind kõnetab su embus, su pehme paitus,
ning hetkeks me siit nähtavast hajume.
sina tunned mind, ja mina tunnen sind,
ja ikka ma soovin, et poleks olemas mind.
mis on juhtun'd, et elul, sel puudub hind?
kas tajun ühel päeval, et olen piisavalt hoolin'd?
ma pole haruldus kui taevaskoja jäälind,
kuid pean end eriliseks, kui sa päriselt näed mind.
kõik mu nõrkused ja vead, need enam ei loe.
südamel on valus, ent meeltel nii soe.
Salakaval alkohol
Alkohol nad kokku liitis,
nende vahel armastust polnudki,
kainet päeva ei tuntudki,
märjukest aina kallati ja rüübati.
Nad olid nagu sukk ja saabas,
alati neil alkohol kaasas.
Elust rõõmu tunti nii,
muredest nad olid priid.
Alkohol see kaval "sõber,""
pettis iga aeg ja kell,
meelitas ja oli magus,
aga mitte iial hell.
Armastust neil polnudki,
alkoholi emmati.
Uimas peaga kõik oli hästi,
kaines peas juba häda nähti.
Nõnda elasid nad koos,
alkohol neid liitis.
Armastust neil polnudki,
niisama üksteist kiitsid.
Viimane kabe
Üks kaunis naine tuli tantsides me tuppa
üks kaunis naine tuli üleni mustas
ta kohal siis, kui tahetakse tappa
meid õhusuudlusega kostitas;
kuid oma naisega me teame saatust
ja sellele me alla ei vannu
leer peab oma staatust
ta olemasolek tragöödias järjepannu;
ta ütles, et me omi elu ei muuda
ründama tuleb kurjus
liivakella tagasi keerata keegi suuda
häda, et inimesel seda teha nurjus;
me näinud ennegi viimast valgust
me mõlemid, kui infarkt niitnud
kuid, misiganes nüüd juhtub paugust
pole me armastust miski matnud;
me oma kodu ei loovuta
olgugi, et pü .....
Mängu lõpp
Meid on tabanud ülestunnistus,
Usu, siirus on ainuke väljapääs,
Peame sihkama läbi puhaste läätsede,
Kas õnn või valu ootab meid künnisel?
Läksime sinuga ootamatult lahku,
Tõtt eitasid sa, ma rääkisin mõistu,
Tunded üksteise vastu on tahkunud,
Ning suunad enam ei ristu...
Ühine aeg teisenes küündimatuks,
Võiks aga õitseda, kui läheks kõik teisiti,
Kustusid rõõmu isikustanud küünlad,
Ometi kunagi oleme naudelnud reisi,
Meie mängu lõpuni välja viinud süü,
On leidumas mitte mõlemas meis,
Peaksime üksteist küsima – „Mis nüüd?“,
Tundub, .....
Onu Väino naene
Onu Väino nagu teame
on meie tubli teadlane
teda Eestisse me vajame
väga huvitav tegelane;
ning lojaalne ta naene
kes alati ärkvel enne meest
elamine neil pole vaene
Väinot tunneb väljast ja seest;
isegi koju tulles teda oodatakse
istub sohval, pilku ei kaota
vastu suurelt naeratatakse
poleks naist, siis keegi teda ei oota;
naabrimutt Friida Väinot ei salli
sest mäletage, ta mardisante tulistas
käib elamustingimustega ralli
kord juba mutt politseisse helistas;
kui nüüd tunded saabusid
intiimsus taas süttis
üksteist armutuvid katsusid
naene ta oma kaissu .....
Ja mis mu mõtted on?
LGBT kuu toimub praegu
pole probleemi. kui lilla tatsub
aga oleks paha ühtaegu
kui keegi neist mind katsub;
mõtlen ka et, MIKS nii palju raha
on vaja koolilõpu kleidile
vaesele Eestile teeb kõrge hind paha
ühekordne värviline jama abiturendile;
hai sõi venelase Vahemeres
mõtlen, et vaheldus teeb hääd
kuna mehel olnud viin veres
loogiline, et loom ütleb "BLJÄÄD!";
suvel pannakse narkot ja tina
kui oma piiri vaevalt tärkad
siis see loll oled sina
kui üks hommik sita sees ärkad;
endine töökaaslane sai paugu
jälle elektritõuks ta alla sõitis
tõukar t .....
Kohtumine
Tule naerata Sa veelgi mulle,
süütad leegid minu südames,
lastes kauneid hetki minna tuulde,
leides üksteist meie sõnades.
Tule kallista ja hoia ümber
oma käsi nagu mina Sul,
nõnda sädelemas meie tunded
nagu eluarmastuse kuld.
Tule suudle mind Sa veelgi korra,
meie huuled huulte embuses,
tahaks Sinu juurde varsti tulla,
küll kohtume teispoolsuses...
- Tarmo Selter -
2023
Sõbra värsse lugedes
me hinged kaua olid
päevade rägastikus
üksteist otsides
igatsuste janus
õnne piinavas valus
nii hele oli see ootus
nii sügav nii puhas
see uuesti korduks
oh jumal aita mind
selles palun
*
Need valged ööd
kui kerge on kardinate
taga see puhtevalgus
täis õitsmist kaugus
kui vähkremisest kortsu
läheb ase sa ajal
omasoodu minna lased
tunned selgelt
me olemine võimalik
on üksnes tänu päikesele
tema põlemisele ilmaruumis
mis muutub valguseks aknas
ka öösel juunis
Kuumal rannaliival
Rannaliival kuumal
me üksteist leidsime,
siis häbelikult silmad
me ära peitsime.
Sa lebasid mu kõrval,
vahest ringi pöörasid,
kui päike paistis kuumalt,
Sus kired möllasid.
Su šokolaadi värvi keha
ja Su maasikmagusad huuled,
mind ära võlusid,
kuumas päikselõõsas ma aina sulasin.
Märkamatult päike loojus
punetama taevas lõi.
Meie kehad kandsid soojust,
kannavad tänapäevani ja elu lõpuni.
Sina.
Juba esimesel õhtul,
armusin sel jutul.
Vallutasid kõik mu mõtted,
ei meeldinud sul suhted.
Ootasin, et sa kirjutaks,
sinuga terve päeva jutustaks.
Poleks arvand, et nii kiiresti armun.
Terve õhtu sammun.
Unistan sinust,
nagu beebi linnust.
Ütlesid, et armastad mind,
olin nii vähe sinuga rääkind.
Ütlesin, et armastan sind,
olid mulle kaua meeldind.
Polnud me veel üksteist näind,
olid mu ellu alles sündind.
Heroiin
On möödunud pikad aastad
kui Ta elust kadunud
tühjus, miks sa meid laastad
saatus ära kõiki kasutanud;
me otsisime ja üksteist leidsime
kergelt tuli, aga kergelt läks melu
elu pole sama, kui lahkusime
isegi mehe süda pole lelu;
pole pisarad garanteerinud
rohelist pinda kellegi all
mida lõbu asendus teinud
on nähtamatu, aga alistamata vall;
nüüd mööda valget joont
minnes alla eikuhugile
ja torkab varras veresoont
et dopamiini anda tungile;
see manipuleeriv poeesia
aeglaselt sööb nüüd seest välja
mis pidi olema uus graatsia
peab seiskuma, enne kui .....
Päris hea
Kerttu ja Silver olid olnud lapsepõlvesõbrad ning olid alati väga lähedased olnud. Nad käisid koos koolis ja veetsid palju aega koos pärast tunde. Kuid kui nad said keskkooli, hakkasid asjad muutuma.
Kerttu tundis, et Silver oli hakanud teda ignoreerima ning hängis rohkem teiste tüdrukutega. Ta oli pettunud, et Silver oli oma uued sõbrad valinud tema asemel ning tundis end maha jäetuna. Ta otsustas, et ei taha enam temaga suhelda ning ei vastanud enam tema sõnumitele ega kõnedele.
Silver oli üllatunud, et Kerttu oli tema vastu nii kuri. Ta ei teadnud, mida ta oli valesti tei .....
Hoia
Naudi loojangut veel Sa,
vihmasadudes käi,
lumetormides sumpa,
loodus üllatab meid,
ole sõbralik, tea, et meil on hea,
kui loodust Sa hoiad, armastad.
Hoia päikest Sa taevas,
vihmapisaraid peos,
lumehelvest nii õrna,
mis sulamas eos,
hoia metsa ja merd, meeles Sa pea,
meid loodus on hoidmas siis meie maal.
Ole endaga sõber,
olles teistega hea,
avaldumas nii tõde,
keda kallimaks pead,
hoidkem üksteist ja meil on siis hea
koos ühisel teel käia taas.
- Tarmo Selter -
2023
oma esimesele tüdrukule
Sind unes ja ilmsi
hinge värinal
oodanud olen
poisieast saati
kord õnnest joobudes
kord kurbust täis maani
jah olen mees ja isa
tund siiski vahel
täis veel on Sinu ootust
ära küsi
meel sellest arutusest
miks päriselt pole loobund
me suud üksteist on joonud
me hing teineteist loonud
end pillama õitesse
päeva toonud
Terry Jacks - Seasons In The Sun
Hüvasti, mu ustav sõber
Oleme üksteist tundnud üheksa- või kümneaastasest saati
Üheskoos ronisime künkaid ja puid
Õppisime tundma armastust ja tähestikku
Kriimustasime enda südameid ja kriimustasime enda põlvi
Hüvasti, mu sõber, raske on surra
Kui kõik linnud taevas laulavad
Nüüd, kui kevad on õhus
Ilusad tüdrukud on igal pool
Mõtle minu peale ja ma olen seal
Meil oli vahva, meil oli lõbus
Meil olid aastaajad päikese käes
Aga need künkad, millel ronisime
Olid lihtsalt aastaajad ajast väljas
Hüvasti, isa, palun palveta minu eest
Olin pere must lammas .....
Tänavad
Kõndides tänaval, vaadates üles
Jälgies inimesi, läheb mõte uitama.
Kes nad on ja milline on nende lugu?
Elu on ime, ja kokkusattumus,
Et mõnest inimesest möödudes
Satub sinu pilk ja mõte temale.
See peatub seal vaid mõne sekundi
Ning peagi unustad ta
Ja temast saab vaid inimene kellest möödusid tänaval.
Kuid ka tal on oma lugu,
Oma siht, oma elutee.
Kuhu suunas astub ta küll tänaval?
Millise ukse ta avab? Kes teda ootab?
Võid ju küll mõtiskelda kuhu tõttab võõras,
Kuid siiski jääb see teadmata
Ja varsti ta unustad,
Sest sinul on Sinu tee,
Temal on .....