Sõnale ulud leiti 481 luuletust
No endiselt pole tuju
Pühad ja muu on jälle ligemal
aga kellele sellest kasu?
üks draama ja rutiin mulle
ära ootamist see ei tasu;
ainult lükkan lund
kas kodus või tööl
tuleb kätte see tund
kui vits mul vööl;
et nuhelda advendiajal teisi
kes mind tüütavad
nendeks mehi, lapsi ja naisi
nad jõule ja aastalõppu soovivad;
andsin müügimehele ju peksa
kes päkapikuna ukse taga seisis
ajaga kaasas käia ajada ei jaksa
olen veel omadega oktoobris;
talv on siin käes
peame pigem sellega tegelema
on külma terves väes
ja saab elektrit makstes me mädanema;
päkapiku rotilõksu .....
Jõuluootus
Las väljas paugub pakane
ja puhub vinge tuul,
mul toas särab kuuseke,
ja rõõm on südamel suur.
Laste naerust rõkkab tuba,
päkapikud käisid külas,
jõuluvana alles teel,
süda juba pulbitseb ja keeb.
Jõuluootus on nii magus,
kõigile jõulurõõmu jagub,
mahub kõigi südame,
nii suurde, kui ka väiksesse.
Meri on leinas
Külm pilkane pimedus hiilib mööda mereranda,
justkui otsiks kedagi või midagi-.
Meri mustjaid laineid tasa loksutab,
rannaribalt kustutab.
Valged kajakad kisades leinavad,
õige madalale mere kohale laskuvad.
Soolased pisarad mere sülle kukuvad,
kuulda on, kuis merelained tasa nutavad.
Täna leinas on võimas ja püha meri,
mere hinges miskit suri.
Kuid laulumemme laulud merest jäävad elama
ja merelainetele igaveseks loksuma.
Jää hüvasti laulumemm!
Jõulukuul lahkus üks laulusuu.
Imeline aeg ta endaga kaasa viis.
Ta rahus tukkuma jäi igaveseks.
Vaikima jäi laulusuu.
Meile jäävad tema laulud alles.
Jäävad südamesse igavest.
Kuusepuule laskunud on inglid.
Valu paistab välja ehetest.
Jää hüvasti laulmemm!
Jõulud pehme aseme on kinkinud Sull'.
Valge pehme pilvepadja peal Sul puhata on hea.
Imelised päkapikud
Päkapikud imelised
nähtamatult luuravad
igast koduaknast kaunist
sisse piiluda proovivad.
Väsimatud mehikesed
jõuluaega naudivad
trill ja trall käib ümber kuuse
rõõmud aina kasvavad.
Pimedus kui hiilib ligi
taas päkapikud luuravad
kuulavad kõik tasakesi
kas lapsed on head ja kuulekad.
Hopp ja hopp nad ühelt aknalt teisele hüppavad
sussi sisse jäetud soovid
kaasa võtavad
ja jõuluvana juurde tõttavad.
Päeva järel läheb päev
öö järel öö
päeval päkapikud lulli löövad
öösel teevad tööd.
Iga laps kord suureks saab
südamesse jäävad pà .....
Soovide Jõuluvana
Varsti tuleb jõuluvana,
valges pikas habemes.
Kõikjal, kus ta ära käib,
maha jätab soove häid.
See on soovide Jõuluvana,
tal soovikott on üle õla,
soovid, mis on palutud,
kõi on kotti mahtunud.
Nõnda soovide Jõuluvana rassib,
soovidest pungil kingikotti tassib.
Varsti süttimas on tuled,
jõulutuled üle maa.
Ãœle maa-ja ilma suure,
üle taevakaare ka.
Jõulud on ju tähtsad, suured!
Ellu ärkab terve maa.
Talvenauding
Lasen talve karget lõhna ninasõõrmeisse,
jätan esimesi jälgi valgele lumele.
Pimestavalt valge lumi kisub välja silmavee,
kõik on lage,
ainult valge lumi
sillerdab kaugele, kaugele.
Vaikus hiilib ümberringi,
rahulik on minu meel-.
Süda rinnus ütleb mulle,
et kaunid jõulud on poolel teel.
Lasen talve karget lõhna ninasõõrmeisse,
sammun oma jälgipidi tagasi kärasse.
Rõõm on valgest lumest
Loendamatul hulgal
lumehelbeid langeb,
valge lumi sillerdab,
mägedeks paisuvad lumehanged,
suusarajad lume alla mattuvad.
Lumememmedel on lõbu laialt,
porganditest ninad uhkelt püsti seisavad,
sütest nööbid uhkust juurde lisavad,
lapsed lumehangedes hullavad.
Väiksed kuused, lumest tornimütsid peas,
seisavad kõik ühes reas,
jõulud saabuvad õige pea,
kuusk ilus olema peab.
Hea on olla lumesajus,
kui ta õrnalt langeb peal,
siis ei ole hingel valus,
sisimas juba jõule pean,
Jõuludel on rõõmu palju
Mu koerake on elevil ja vallatu,
tunneb temagi jõulude tulekut.
Nii armsasti silma vaatab ta mul,
sealt paistab vastu kogu ta maailm.
Ta kaela ümber on kelluke,
see väikene rõõm on koerale.
Lumisel metsateel kui viibime, nii
õnnelikena end tunneme.
Jõulud hakkavad veerema
Jõulud hakkavad veerema,
üle mere ja üle maa,
taevalaotus hakkab lund jagama
igale poole, et küllalt saab.
Päkapikud hoogu juurde lisavad,
kingikotid kiirelt täituvad,
lapsed jõulusalme pähe õpivad,
pagari piparkoogid ahjus valmivad.
Kuusepuud tuppatoomist ootavad,
kauneid ehteid saada loodavad,
soov neil särada ja ilutseda
ja jõuluootel inimesi rõõmustada.
Jõuludel ma jutukaaslast vajan
Igal aastal jõuluajal,
ma endal jutukaaslast vajan.
Kuusepuust mul väheseks jääb,
ta ilus küll, kuid on tumm.
Vahest vinge tuul ulub väljas,
kolistab aknaluugi peal.
Must vares lumehangel kraaksub,
ikka kraaks, kraaks, kraaks.
Tihane külmunud pekitükki tirib,
sulekuube võdistab.
Minu hinges miskit ärkab,
üksi kurb on olla jõuluaal.
Tule jutukaaslaseks mulle,
muuda mu jõuluaeg rõõmsamaks!
Jõuluaeg nii kallis mulle,
hea, kui teda jagada saab.
No ikka pole tuju
No ikka pole tuju
jõulud sisse ei suju
jään lihtsalt koju
olen endiselt see roju;
kes ei oota imesi
sest kõik läheb pimesi
kaasa rutiiniga iga aasta
ja see tähendab jälle saasta;
ehk rahaga laiamist
ja ajaga raiskamist
mil võtaks detsembrist iseenesest viimast
mitte pühast ja uuest aastast;
vaatan väljakul jõulupuud
ja mõtlen midagi muud
nt. kuidas Maa aeglasemalt pöörlema panna
muu aastale lisaaega ei anna,
minugipoolest tehke mis tahate
minusugust torisejad vaevalt vajate
olen omadega veel aastas 2020
kus veel avastasin end;
no ikka pole tuju
ei .....
Rõõm kuusepuust
Aegu on ilusaid ja häid,
neist jõuluaeg kõige kaunim näib.
Hommikul, kui silmad avan,
toanurgast ikka kuusk mul vastu särab.
Uneski näitab kuusepuu end,
milline rõõm on südamel!
Väike on küll kuusepuu,
suurt rõõmu pakub jõulukuul.