Minemised, tulemised paigalsamm ja spurtimised nagu usinad sipelgad või talveunest virgunud kärbsed kõik on vajalik, oma ajas ja kohas. tri:nu
Homme ärkan 1.märtsi, unest nopitud märtsikellukesed käes. Kevad ukse ees on varsti, talle ulatan ma terekäe!
see peidik, see imelikkus värisev keha, silmad on jäes surmalikkuses unes sa näed kus on mõistus, ühenenud väed surmainglid, vaakumis on käed ajatundetuse lõksus ma ei näe
käel ununenud oli Su naha puudutus suul huulte hõõgus see verel unes meenus hinges ärgates rõõm et mälu leebus lahusolu valu öö pimedusse neeldund
kui näed seda unes siis usu seda sest see saab tõeks ja kõik jõuab tagasi sinna kus see ka algas ma olen kolmveerand teel sinna
päev otsa sai lehm laudas ohates põlvili laskus sinagi voodis uinuda katsu las ema teeb unes juustele pai sellest lase lahti mis tegi päeval valu ja ai
vihmake krabista krabista aknale krabin toob rahu hingele krabin juhib mõtted eemale krabin aitab unesõba silmale
Unes tihti viibin muus maailmas... Seal on hoopis teisiti... Kui vaid sellest unest piisaks... Valutav on süda jällegi...
Tuba täis on lilli koogilõhnast uimas on pea On see siis unes,või ilmsi kainelt nüüd mõtlema peab!!
Sule silmad ja mõtle , et olen Su juures Sule silmad ja tunneta oma embuses mind Sule silmad , sest Sulle magus öömusi tuleb Sule silmad siis kindlasti unes näed mind ( An-Andrees )
Unes nägin,et punusin pärga, lilli,neid oli lõpmata. Nurmelilled,aasalilled, aialilled,metsalilled. Nii armas oled Eestimaa! Pärja kinni sidusin ma sini must valge lindiga.
Nägin unes,et koroona suri, hammustas teda, mu väikene Muri. Väikene Muri oli koroona peale kuri, hammustas enne,kui suri.
...sündimata ellu igavasest unest...
ma ilmsi nüüd vaikuse minuteid valin ma unesi hoolsamalt kuulama jään ma vaikin, et kuuleks mis öelda on tuulel ma kuulen, et vaikus seaks sōnad mu suule
KIIL Väljas sadas lund, mina nägin und. Unes oli nii, et mina olin kiil. :)
Unes sind ma näen, kui magama jään. Unes su juurde tulen ehk teisisõnu- paradiis läén. 2007 a
Kannatuse karikas klirr-di! purunes… Oi-oi, milline pahandus – selline varandus! /Mari*Uri/
Olid majad Olid ajad Olid mälestused Olid unistused Läksid ajad Põlesid majad Unistused ununesid mälestused kustusid A.
Päkapikk on virk ja kraps, seda teab ju iga laps. Vaatab siin, vaatab seal, vaatab iga nurga peal. Õhtu kui sa tuttu läed, unes päkapikku näed.