Sõnale unistus leiti 325 luuletust
Elu olevikus ...
Elu ette meile mängib rütmid , rollid,
õnne kui kehas rahu hinges rõõmud.
Kiirelt olevikkus , tulevikku - liigud,
jättes minevikku , noorusaja noodid.
Kaug tulevik , koos vaid unistustest,
ei eales teda näe silm päriselt seest.
Ta kaugusse ruttab põgenedes eest,
nii ulm meid saadab , jäänu eluteest
Hansi!!!
Tühjuse Tühimik
Lootes, et tagastad; sest midagi minust olid varastand;
nii pea kui ütlesin, et sind armastan; valusam kui maksakas;
uni läinud; keha väsinud;tormi tuulest räsitud;rinnus tukse;
mille tundesse mässitult; kärsitult; läksid mu; minutid tunnid;
Päevad; tundes endiselt kui juhmilt; aru saada asjadest suutsin;
kisendan unistuste eest kurdiks; teades vaid; et iga päev muutlik;
kuristikku hüppama mind sundind; põhjast leides rahulolu;uue trepi;
Saabub valu; sest ükski vana enam ei kehtind; jäänud vaid pühendus;
mis sülje mu suust; külmetanud; kristallseks;mis peegeldab kuu va .....
Surematu Tehnika
Kuradiga Tantsides, enesekindlalt jalg ees;
igast uksest sisse vantsides; pommi häire:
su enest peitvale kantsile; enest harides,
kõik need kivid seintes lahtised; manitsev;
nina tatine, valite; parim tee;Kellel parim Idee;
sisemise kire leidnud ainult tänu mõttele;
põgene; Põgene, kaugele...Kus ausatel;
pole kohta; kohta mind ja enest järgi oota,
enne kui nad su tabavad teolt; peos on teos;
mis kiskus elu peoks; millel lasin käest minna;
ennast iial tundmata kindlal, tasapinnal;
kaotanud aja; kaotanud virka;
silman sind tihti; hommikuti; kihutamas linna;
Põrgu katla äà .....
Lollist peast jäin uskuma
neid kes pidasid mind andekaks
Ma polnud kunagi milleski ülim
Ma võltsisin oma annet
õppisin andekaks
Aga loomulikku sädet ei anna võltsida
Sain sellest täna aru
kui mu südant skaneeriti
Mis mõtet on üldse olla
kui puudub lootus saavutada ülimat
ülimalt ülevat
olla milleski parim
On kohutav tunne mõista
et su unistus oli vaid petlik
viirastus
et sul ei jätku enam hapniku
et pürgida tippu
Olen nii kuradi loll olnud
Nii kuradi loll
Nii
Kuradi
Loll
Lollist peast jäin uskuma neid
kes pidasid mind andekaks
Haletsusest?
Elada kompimata piire
elada pimesi
teadmatuses
elada kesk täitumata unistusi
sellest unistan
Pipramaik suus
kõnnin laternate all
ja mõtlen et
naljakas on see kuis
unistused saavad tõeluseks
ja veider see kuis
tõeluses saab unelmaist su
hirmsaim õudusunenägu
inimkogum
ühel juhuslikul hommikul see juhtus
lagunesin spirituaalselt täiesti koost
südames oli momentaalselt elutuli kustund
säilitamata endast ainsatki iseloomujoont -
maailmaga võidu... põlevana ajaliiva joost.
pilkudes peegeldumas eksisteerimine sisutühi
monotoonseid igapäeva liigutusi tegev väliskest
segadusttekitavate tunnete ajendil ajulühis
medikamentide abistavas vangistuses mõtetest
vabanemiseks... et neist saaks möödaniku süsi.
----------------------------------------------
kuidas.. kuidas see juhtus... korrutades küsid
kliinilises sisemises koomas masinat .....
tundeid tuhandeid
Neid tundeid tuhandeid
on peidus südames
armastus ühendab eluteid
tahan olla taas Su embuses.
Olen siin et öelda, oled kallis mul
terve öö võiks sind hoida, ei lase lahti sus't
naudiksin neid hetki veel ja veel -
sest oled minu jaoks kõik hea
seda kallis tea.
Ei möödu hetkegi mil
Mu pea poleks unistusi täis
Oled naer mu silmis
Mälestusi palju häid
Aja ja elutee jooksul
Mida koos käind.
tüdruk
Tüdruk nutab
ema ja isa
pärast.
Nukrus silmis
ei lõppegi
ära.
Vanemate kisa
kõrvaltoast
tüdriku veenid
on avand end -
süütunde ees.
Emotsioone
ülevoolavalt
põranda värvib
armastus -
end alandada
haletseda
tunda veidi
siin ilmas
hoolt.
Kõrvaltoas
keegi ei
kisa.
Armastusest
kadunusse
magab -
roosas voodis
roosas maailmas
purjus isa.
Ema ei nuta
kaisutab kaisukaru
perekonnas valitseb
üle pika aja
lähedus.
Tüdruk -
paotab silmad
tuigub vannitoast
katkised unistused
kildudeks jagunenud
elus on ilusad.
suvi
Pikad suveööd saavad mööda
hääbuvad aeglaselt unistused
mida soovinud tähistaeva valgel
mälestused veel millele mõelda -
kui esimene külm hommik koidab
Sinu palgel.
Lehed värvuvad kollaseks
pargis kohtuvad me suud
jahedat augustikuud -
soojendama jääb veel
armsama kallistus.
sügis
Sügis saabunud on tasa
vihm pekslemas mänglevalt
vaid akendel -
nõnda sama igatsuse
melanhoolia rütmi
nõnda päeval ja ööl.
See mis jäi suve päikese
taha kord maha augustikuul
sellele mõtled ikka veel.
Lehed muutmas värvi
viimased õied närbumas -
aga minus on endiselt
kasvamas unistus
kasvamas vatitekk -
mis peaks pakkuma sooja
võtma enda peale musta pori
ja imama sisse valge lume
mis peseks puhtaks minu hinge
minu meeled -
kui saabumas taassünni kevad
ja suvine armumise aeg.
reaalsus
Piirid kus kaob
reaalsus ja
sügaval alateadvuses
mille all on klaasist
põrand ja ees klaasist
sein.
Saladusi täis on
selle klaasi taga
eraldi maailm -
kus võimatust saab
võimalik ja need
olemata suhted
maha surutud tunded
kaugemaisse soppi
ununenud unistus.
See on maailm kus
elame me unedes
ja sureme ärgates -
sooviga mitte sealt
lahkuda.
Reaalsuse sees
veel üks reaalsus
kus kokku saavad
ideaalsus ja
petteunelm.
Piirid kus kaob
reaalsus ja ootamas
meid kohtamata inimesed
loomata mälestused
kogemata tunded -
Aga millise reaalsuse .....
optimist
mina olen pea
pilvedes optimist
sina sünge
ja realist
või lootusetu
pessimist
minu unistused
suured ja neid
sa kuuldes
võtsid taskust
mult roosad prillid
ning tampisid need
mulda ja väitsid
et ihkan liialt
kassikulda ning
selle sära.
mina olen pea
pilvedes optimist
sina sünge
ja realist või
lootusetu pessimist
pluss ja miinus
ning vastastikune
tõmme see ongi
armastus vist?
öö särades
Öö särades mõtetesse tuled
piinavaks kinnisideeks, kui silmad sulen.
Kirjuta mulle vahest kiri
kuidas tegelikkuses Sul läheb
ära mind väära unistuse vangiks tiri
aega reaalsuses viibimiseks niigi vähe.
Päevi - öid lahutab silmapiir
igavikuks meid kokku liidab
vaid lootusena näiv päikesekiir
hommikuses koidus -
igatsus su südamesse peidab.
mustas ülikonnas mees
Mustas ülikonnas mees.
Must auto peatub maja ees.
Tuli nõudma ta oma võlga
Sinu käest.
Haarab lipsu kaelast
kägistab välja rõõmu
jättes Sind põrandale
elutult lebama.
Teadvusele tulles on
Su pea paks ja süngeid
mõtteid täis süstitud -
depressioon ja üksildus
on tema tugevad relvad
inimese enese vastu.
Mustas ülikonnas mees.
Külas käis. Lips maha jäi.
Minule silmust hoidma
mis kinni püüaks ülemäärased
unistused ja õnne.
mõttemaailm piiritu
Mõttemaailm piiritu .. seina müüritud enese piinades
neli seina, väikene aken tühine lootus üksilduses
loe mu samme.. kuniks tuhmuvad Su jäljed liival
vajun sügavalt .. vajun valusalt läbi unistuste.
Kulda väärt hetki ... mille tähendus ajapikku kaob
tagant järele mõeldes.. valgub laiali nende ilu
kui süsimust masenduses maalitud vesivärv
ning südamest mis lubasid -
jäänud vaid roiskunud valede aroom.
meenub mul veel
Meenub mul see õhtu veel
seistes sinu südame ukse ees
kauneid tundeid sai öeldud
unistusi ühiseid ja ilusaid mõeldud.
Nähes langevat tähte olen soovinud sind
võiksid ometigi korra märgata mind
sest minu jaoks oled kõik ja rohkem veel
ristuda võiksid meie eluteed ja -
Sind võiksid soojendada minu käed.
Sinu ilusad silmad ja Sinu lummav naer
särad veel eredamalt kui suvine päike
ainsa suudlusega peatuda juba võiks aeg
ainsa naeratusega kaob ka mure väike.
Ref : Viibides Sinu juures Siin
Päikeseloojang ja rannaliiv
Paludes Su armastust enda .....
lõputu öö
Lõputu öö kus peitub saladusi,
ta tunneb su pisaraid ja tunneb valusaid alandusi,
selles öös kui kumab tähed,
vaikides suled ukse ja tema poole lähed.
Lõputu öö kui unistus mis tuleb ja läheb,
kord armastad ja unistad rohkem kui ka vähem,
Sulgedes silmad leiad ta poole taas tee,
tunda temas tundeid ja hetki kui kurb on meel.
Lõputu öö tema poole igatsevalt astun,
näen ka sind sest tuled mulle vaikides vastu,
nii jääb ja peabki olema meie südames lõputu öö,
seal jääb maha mured ja rõõmud kui kustub viimane tuli öös.
Refrään:Viimane öö too .....
kaugel mälestustes veel
Kaugel mälestustes veel
oled eksinud teelt
tuhmunud emotsioonide jäljed
tõeks moondatud valed.
Hommikud mööduvad aeglaselt
otsin südamest lootust
ööd saadavad üksildaselt
unistust -
kohata Sinu naeratust.
Refrään:
Ootan telefonis kostuvat häält
ei soovi olla kõigest möödanik
kas tõesti igatsuseks vaid jääd?
Meid lahutab -
teineteisest igavik.
kas tunned ära
kas tunned veel ära
toda tüdrikut kel
naeratuses oli
suvine päike ja
silmad särasid rõõmust
nagu šokolaadinööbid
ning südames head soovid
-
suured unistused.
nüüd aastaid hiljem
teda nähes -
on jäänud tema pilkudesse
pettumuste tuhmunud jäljed
hääle sisse vaikuse valu -
mis ei kostu temast välja poole
kuigi ta sõnatult..
jõuetult ka võhivõõralt
abi palub.
Õnnetult
õnnelikuks üritasid
poisid teda teha
toppides valesid võtmeid
tema südame lukuauku -
et teha selgeks
armastuse definitsioon -
mis oli vaid ärakasutamise janu.
.....