Sõnale unistus leiti 325 luuletust
Emadele
Tahan sind kallistada, sest oled veel siin,
unistuses vabana mõtted lendlema viin.
Tahan tunda, et targasti oma rada olen käinud,
tahan tunda, kui meie aeg on ümber ja läinud.
Nii kindlalt kinnitatud inimlooma teadvuses,
kus supluses on laps, kui suplemas ema headuses.
Aitäh, mis kõik suutnud oled anda,
endas ja edasi antut väärikalt püüan kanda.
Tahan sind kallistada, sest oled veel siin,
unistuses vabana mõtted lendlema viin.
Tahaks nii tahta, võtta, jõuda Sind sülle,
sõnades, see päev, Emake ,on just Sulle
Oled looduse loodud loodus imekena,
Ait .....
Raisatud aeg
Kõik möödub...
Aeg
Mõtted
Tunded
Hetked inimese elust
kõik möödub
nagu voolav vesi
Igaviku kuristikust alla langeb
põhjatusse sügavikku kaob
Mina ka, mina ka...
teadmata on aeg
kellega koos ja millal?
Vaata, see on su eluraamat!
ära lase võimalust mööda
kirjutada igale lehele
üks täitunud unistus
Ajas olid mõtted
Mõtetes olid tunded
Hetkedes oli armastus
Kõik möödus liiga kiiresti
ja raamatu lehed jäid valgeks
LJ
Minevik. Olevik. Tulevik.
Puudutades külma, juba jäätuda jõudnud aknaklaasi, tunnen ma esmapilgul vaid kehast väljunud soojust, ent mu pilk, mis langeb Kuule, paneb mind mõtlema hoopiski muule.
Pöördun mõtetes tagasi sinna, kus maailm oli meie ees avatud ja me teadsime, kuhu tahame minna. Pingutused ja püüded, tahe ja energia, ühtsus, sünergia...
Peatselt purunesid meie unistused, lootused ja soovid, ei omanud siinkohal tähtsust ka meie praktiliselt olematud elukoolid. Taipasime, et meie soovitud ja ihaldatud, fantaasiaid tulvil tulevik ei saabu eal, kui endiselt me viibime kaugustes kusagil seal ja .....
Unistused
Ma soovin käia hommikukastes,
kui värsket jahedust õhkub nii järvest.
Soovin nautida hetki, tajudes loodust…
et säraksid silmad… et täidaks mu ootus.
Ma soovin istuda, unistades vaikuses,
uidata puude all… varjukas aias
imetleda linde, kes tiiblevad taevas
luuletada loodusest kodumaapaigas.
Soovin lentsida metsas… tee mööda ringi…
haista lõhna, mis õhkavad ilusad lilled…
soovin kuulda, kui laulavad hommikulinnud…
korjata maasikaid… juba täis on mu pihud.
Soovin supelda järves kuuvalguse ribas…
sel ajal on vaikus, pole ainustki hinge ...
.....
Häid jõule
Unusta ära kõik oma mured
unistustesse võid pugeda.
Lase ajal seisma jääda,
et saaksid hetke nautida.
Häid jõule kallis sõber
kurbuse sa südamest
loovutama pead.
Rõõmsaid hetki loo
ning mälestustel paita pead.
Kui jõuluõhtul vaikselt sajab lund
on aeg uskuda imedesse
sest on kätte jõudnud tund
kus lootus viib kaugele.
Kõik, mis sul õnneks vaja
on hinges sul.
Otepää
Ja konkurentsita on meie Otepää
ta küllastab meid ilutundega
ei ole sellist maad
kus päevad mööduvad
nii rõõmsas rütmis töö ja lauluga.
Meil ilus Pühajärv
tal võluv sinivärv
ja tema ümber kõrge mäestik.
Lasi sirgub noorus siit
me unistusteks helge tulevik
me päid paitab iidne tuul
ja kõigi sooviks olgu
sa õitse kaua veel
sest konkurentsita on meie Otepää.
Triin.
Ma tahan
Ma tahan mõista sind vaikides
kuuluda sulle su südames
näha sära su silmades
ja leida end su unistustes.
Ma tahan, et oleksin ainus,
kes on sind kuulamas
ja sind esimesena aitamas.
Tahan sulle soovida ilusat hommikut
ning magama heites head ööd.
Tahan minna kõikjale sinuga,
oma hetki jagada
ja sulle kuuluda.
`´
Ma vaatan enda ette
kuid pimedust ma näen seal
kas see on surm ?
või on elu mind pimedaks teinud
ma näen, et seal on tunnel
kuid seal lõpus ei ole valgust
öeldakse, et tunnel lõpus on vagus
kuid mida lähemale jõuan
seda pimedam on
ma kardan pimedust
Ning ma jooksen
jooksen seni kuni
seisan kaljuserval
lähen Kuristikule lähemale
ma tahan alla hüpata
sest pimedus ja inimesed
on hävitanud mu unistused
ning tapnud mu eesmärgi
ma olen enam kui kindel,
et ainus väljapääs on hüpata.
ja vajuta igavesse unne..
et läbi saaks see lõputu õudus
.....
*
Kunagi ei saa olla sõpruses kindel
täpselt nagu sõduri saa olla
kindel et ellu jääb sõja ajal.
Kõik need täitamata lubadused,
täitamata unistused
mis lubasid ellu viia koos minuga.
on saanud unustatud - unistusteks
sa ei hooli neist enam.
Need muudavad mu sisemust,
kaotab usu kõigesse ja kõigisse
ning Kõik lootused surevad ühel hetkel
nagu inimesedki
tea, et üks antud vale lootus,
muudab inimest kogu eluks
tal Kaob eesmärk, mis oli varem.
Ning ta muutub kellekski teiseks.
A.
süüta hoorus
panen päikse
põlema
ta tookord kustus
ära
kui väljas oli vihmane
ja sina
läksid ära
suur sadu rennist
nirises
küll alles valas
märga
üks kärbes
kõrvus pirises
ei saandki pruudipärga
see solin aju loputas
nii silmist
pühkis veegi
mul mõistust pähe
koputas
ta polnudki ju
keegi
see keegi kelle pärast ma
peaks vihma
armastama
ja oma tervik-
unistusi
puruks narmastama
kui panen päikse
põlema
sest igatsen ta
sära
ehk unustan
me mõlema
ja rohkem sest
ei plära
Sanya
ÜKSINDUS
SIND OOTASIN KUID IKKA SA EI TULNUD
SU LUBADUSTEST TERVE SEIN ON EES
SA POLE ARMASTUSEST NAGU MISKIT KUULNUD
JA MINU TUNDED ON NÜÜD PÕRMU SEES
SU ESIMENE SUUDLUS HUULTEL PÕLEB
MA SEDA KIRGE TAHAN TUNDA TAAS
KUID TÕELISUS MU ÜMBER KURB JA KÕLE
MU UNISTUSTEST AINULT TUHK ON MAAS
VEEL VIIVUKS MINU MÕTETESSE JÄÄ!
SEST KOHTUMISTEKS AEGA MEIL EI ANTA
KAS TÕESTI SA MU ARMASTUST EI NÄE?
MIND JÄTSID ÜKSI SEISMA LOOTUSTETA RANDA
Horisondi taga
Sul juba jälle on pakitud kohver
Argipäev üksi jääb maha
Sa oled kaunite paikade ohver
Tahad Sa või Sa ei taha
Kujutan ette mõnust kui muheled
Valge liiva sees varvas
Jälle aega panna on tähele
Elu on ilus ja armas
Tean, kuidas rongivile Sind köidab
Raudlind kergelt Sind kannab
Ikka ja alati tagasi sõidad
Sinna kus kinnitand kanna
Alati midagi Sinust jääb maha
Kaotus see pigem või võit?
Ammutad head ja unustad paha
Elu ju ongi üks sõit.
Veel rännata ringi
Ja kulutada kingi
Seal, kus juhtub, magada
Kaeda teisi kombeid
Teiste unistusi .....
Kõik korraga hetkes tuleb püüda
On asju millesse uskuda ei saa,
vahel peab asju lihtsalt unustama.
Oodates lihtsalt aeg jääb peatuma,
kõik korraga hetkes tuleb püüda.
Pole mõtet loobuda,
see kõik näeb veel aega.
Unistustes edasi, kuid mitte oodata,
küll sellega saad sa hakkama.
Universum nii suur su ees
ja usk ikka su südames.
On olnud aeg ja eriline ootus,
kuid südames ikka see soe vaikus.
Las vohab meri kesk rannavett,
kivist rannapõhja ta paitab.
Nii me siis seisame selle tuule käes,
ja ikka mu ees see tuline lootus.
Ma ei tea
Ausalt ma ei tea
ma ei tea
mis juhtus
mis mu unistused minema uhtus
tavaliselt olen ma tugev
aga ka mina väsin
väsin olemast ainus
ma ei taha olla enam parim
tahan olla lihtsalt õnnelik
ainult sinuga on olemas õnn
see on õnn on vabadus,
meie suhte väike saladus...
lootusetult armunud
palun tule lihtsalt siia
et mind õnneliku maailma viia
sa oled ainus,kes seda suudab
ja minu kurbuse õnneks muudab
oled ainus kes mu naeratama paneb
isegi need valed
tead ma ei hooli
tean,et sa proovid
Ma ei tea miks,aga usaldan sind
tean sind küll vähe või üldse mitte
aga paned mu naeratama
suuri unistusi unistama
Lihtsalt kuula
Kuula hääli
Mis ümber sul kostuvad
Meenuta mälestusi
Mis vähehaaval kustuvad
Mõista unistusi
Mis sügaval sinus elavad
Takista mõtteid
Mis rõõmu sinust neelavad
Väärtusta neid
Kes alati sinust hoolivad
Hinda neid
Kes mustast päikese voolivad
Ära kunagi loobi
Nendest mälestusi tulle
Meenuta neid
Kes kallid on sulle
unistuste isa
isa
oled kui kuu
mis peegeldab päikest
kuigi on pime
oled kui puu
mis kätel kannab
suurt ja väikest
hoiab oma ja võõrast
tundmata nime
sa oled kui kalju
mis kaugelt paistab
nii vägev ja võimas
kuid lähedalt
armas
ja justnagu tuul
mis hoolega pühib kõik lehed
sügisekuul -
kojamees varmas
isa
tänan - tänan ning
palun sind täna
hoia end
kuni saan suureks
siis olla võid lisaks
kui vanem
mu vend
Sanya
Su süda jäi suletuks
Sa ütlesid, et avatud on mulle
su õuevärav ja su koduuks.
Kuid lausumata jätsid, kuigi teadsin:
su süda - see jääb mulle suletuks.
Ma püüdsin sellest lausa sisse murda,
ei tahtnud näha sinu tõrksat meelt,
ma oleks võinud selles õnnes kasvõi surra,
mul´meeldis uskuda, et olen õigel teel.
Ma arvasin, et hõljun roosas pilves
ning selles äikest olla ju ei saa.
Ma lootsin, nähes sinu eemal ilmet,
et suudlustega selle peletan.
Kuid teadmine - see tuli, väga ehtne!
Ma lõpuks mõistsin - olen lihtsalt jalus
ja narri kombel kuljustega vehklen,
su käest ma olematuid .....