Sõnale unistus leiti 325 luuletust
Lendle mõtteke
Lendle lendle mõtteke
ületa kõik sfäärid
Lenda mõtteke vii mind kalaktikate taha
Argipäev võib korraksi kõndida, ilma minuta oma rada
Lenda kaugustes kasvõi nii sama
Ületa need takistavad piirid, mille valvurid oleme
Lendle ja tunda lihtsalt vabalt.
Eks see mõistus ole ka omaette kosmos ei otsa ega äärt
Targem teinekord seda teatud nurgalt, eemalt jälgida
Murda lahti alateadvuse programm
dekodeeri mustris olev igapäeva samm
Mida ütled, mida mõtled ja
kus see vastus pärit on?
Kõik vastused me omale õppind pähe ja nii sihikindlalt, et ük .....
Linnulennult
Linnulennult
Suletud silmade taga näha kõike linnulennult
Maanduda väga ei taha, muudkui lendleks!
Aasta kusagil oleksin ära aga võimalik et piisab ka pikast lennust!
Müra- ja suhteline vaikus küllap see- inimkonna suurim haigus!
Kaua lennelda enam ei jaksa, sinna nüüd tagasi
maanduks, mis tegelt nina all... ent kõik seda otsivad taga!
Kui kord kunagi kohtume jälle
Kui kord kunagi kohtume taas.
Ja sa tunned mind ikkagi ära.
Siis silmad sa tõsta võid maast.
Ning mu südames teha võid kära.
Ma ei unusta ära sind iial,
ei eales ma lahti ei lase.
Hoian kinni ma kõigest mis oli.
Ning mu mõtetes leidub sul ase.
Aastaid läinud on mööda nii palju.
Aega kahjuks ei tagasi saa.
Aga pole ju hilja meil liiga,
et veel elada saaksime taas.
Palun midagi uut selles elus.
Mis silmad taas lahti mul teeks.
Mida oodata, tahta ja tunda.
Et põleks tuli mul südames veel.
Tahan hirmu ma tunda su ees.
Sinu küüniseid tunda ma nahal.
Minna .....
Mõtted
Mu sees elab väike saareke
kuhu mõtteid võin lasta lendu
Mõtteis mõlkumas ka valge laevake
saaks ometi pühitud maailmamuredest
valu ja vaevake...
Kuhu jääb see kaua oodatud laev
mida kõik nüüd ihkavad taga
Maailmas pole ei otsa ei äärt
mured ära minna ei taha
Jõulud,jõulud veerevad
Jõulud,jõulud veerevad,
aina kaugemale.
Hea tunde jätnud nad,
minu südamele.
Jõulud,jõulud veerevad,
kus nad peatuvad?
Hingest hinge veerevad,
seal nad peatuvad.
Igatsus kui tuleb peale,
koorem raske on.
Jõulud veerevad siis jälle,
Kergem südamel.
Kingikott
Tühi kingikott
nurgas haigutas,
terve aasta
magas seal,
aeg ta äratas.
Venides end
sirgu ajas,
paela kohendas
ja siis potsti,
kukkus kokku
jõudu polnud tal,
kiirelt vaja
kotti täita,
küll siis
jalad all.
Kiisupoju paela hiilis,
tahtis mängida
ja siis sipsti,
kotti hüppas
ühes paelaga.
Kingikott samm sammul
tatsas,
leidis Legola
kotisuud nüüd
tasakesi,
hakkas paotama
kotipõhjast kiisupoju,
pani plagama
ühes kotipaelaga.
Kingikotil tore olla
oli võlumaal,
suuril silmil
ammul suil,
aina imestas,
kingikotti legoilma
kiirelt mahutas.
Kingi .....
Vana tädike
Vana tädike istus pargipingi peal,
koltund sügislehti hoidis,
väsinud põlvede peal.
Peas tal rätik lilleline,
Prillid nina peal,
seljas päevi näinud kleidikene,
paik paiga peal.
Tuuleke tal kortse silus,
silitas tal pead,
puhus ära muremõtted,
tädikese peast.
Kaua istund tädikene,
pargipingi peal,
väsind jalad kerra tõmbas,
tukkuma jäi seal,
koltund lehed libisesid,
väsinud põlvede pealt.
Ehast Koiduni
Kui päike viimaks tõuseb
üle mere ning liiva särab
Kui hommik jälle koidab
valgus su meeli toidab
Siis ela kuis viimane oleks
nagu homset enam poleks
Siis eile meelest unusta
täna uuesti otsast alusta
Mis kallis seda armasta
oma unistusi ehita
Mis valus see unusta
head halvast erista
Ja soovid sel päeval täituksid
sinu käed tähteteni ulatuksid
Ja hinges oleks lusti ning rõõmu
süda täis armastust ja sooja
Et naerataks kui käes on aeg
mil möödas koit ja eha
Et ei nutaks mis tegemata jäi
mil sinuga koos lõpeb see päev
Viimaks taevas jälle tä .....
tähtede kaugustes
tähtede kaugustes -
järjekordne
süda ühest
sädemest sünnib.
tähtede kaugustes -
harukordne
inimhing
ajas püsib
elupäevi
vajades küsib.
tähtede kaugustes -
mitmekordne
komeedi igatsuse
eredalt valus helk
leegiks lahvatab
plahvatab - tolmuks
galaktikas jahvatab
end.
universumi kaugustes -
mälestuste täheks...
koguned läbi inimeste armastuse.
sügaval alateadvuses
kaotasin endas kõik elava
kui purunesin kildudeks
eneseotsingutel sügaval
sümmeetrilises alateadvuses.
köiejupp mille sidusin
teisele poole kuristikku -
kus ühendas südant - hinge
tuultes õrn õõtsuv rippsild.
laiub põletav tühjusetult tühjus
aurab eilseks kaduva päeva tuhk.
kas veel sulanduda üheks... inimeseks
või olen kadunud öös ühes... igaveseks.
Veel lootes ...
Kustub lootuskiir murepilve avaruse taha,
kirkad unistuste purjed, kadumas on uttu.
Helge mõte olnu , pimeduses hävib ruttu,
kõik ligidased kallid jätmas sind on maha.
Kui hävitad ennast ei taju sa pooltki häda,
mis valu , lähedased kannatama - peavad.
Ja jälle raskustest , su omad välja veavad,
lootuses et järeldusi tehes , mõistad seda.
Hansi!!!
unes või ilmsi
unes või uduselt ilmsi
kattis külmhigi silmi -
selga tõmmatud võrksärk
õmmeldud embleemist märk.
rannet soonimas verest purpurpunane kanüül -
sattusin siia paika nende lollide mõtete süül
majja kuhu on rajatud katkiste hingede asüül.
lävib mind inimeseks saamise kannatuste valu.
unes või uduselt ilmsi
-----------------------------------------------
ei suutnud sulgeda kogetud õudusfilmi ees silmi.