Sõnale universum leiti 55 luuletust (top)
miljardeid aastaid Universum
Sind kaua armastanud olen
vahel näib justkui tuhat aastat
me päikses olnud kõrvu koos
ema rahutu pilk meid saadab
üks meil olnud päevas palavas
kui õlipuul Hispaanias jahe vari
üks sinimeri
kõrgusesse kaduv taevas
öös pimedas
kui kinni hoiame üksteise kaelast
miljardeid aastaid universum
justnagu oodanuks
millal Sind suudlen
puudutan luules
koos näeksime augustikuud
ehast värvub kuidas
õhtul aknal valusalt ruut
Tundmine
Ma filtreerin tundeid oma südamepõimikus
Ma sain isegi nutta, ma pole teinud seda pikka aega
Tundnud soolaste pisarate maitset
MA PEAN TUNDMA
Ma pean tundma,
et tunda ennast naisena
Ma unustasin vahepeal ära, et
aeg on teinud meid kõiki vanemaks
ja me pole enam lapsed, kes mängisid liivakastis
ja jagasid ämbreid ja kühvleid omavahel
Minu jaoks on aeg jäänud seisma
Südames küll
See tiksub aegade taga endiselt
Aga olen igatsenud kirge
Põlemist, orgasmi ja origamit
Kõike selle juurde kuuluvat
Järelikult on olemas maailmas inimesi, kes valgustavad sind nagu .....
oma lastele
Aitäh, et te mind oma isaks vastu olete võtnud, kõigi oma täis- ja teravnurkade, iseärasustega.
see suurem on kui
sõnade poolt sisse piiratud
mingi tükike reaalsust
elu ja aega päeva
taeva alla tulev
hommikune puhtevalgus
see kõrgem on kui Eiffeli torn
põhjatum kui Mariaani süvik
sama elus ja tühi kui Universum
iga kord on see isemoodi
mis paneb tegelikkuse paika
lase sel ära kaduda
vahel õnnestub endalgi
aduda mis see siis om
nii kui om
haned lähevad öösiti
lõpmatus sügisöös
miljardite tähtede
miljoniliste km-te
kõrguste leekidega
vesinikupilvede põlemine
mu pea kohal
hanede tiibade vilin
kaagatused parve
kooshoidmiseks
talve eest tundrutest
äralend
kuhu on inimesel peita end
säärase universumi eest
säärase kaose eest
oma arutuses mille
ise vallandab
11. 10. 2023
Suletud ukse taga
Trampivad hääled põrandal
ja vaen õhus rammus
on ebamugavustunne endal
kui miskit kurja ligemale sammus;
see soerd takistuse taga
talle end kätte ei taha anda
miks ta nii kuri, ma ei jaga
ta ju peaks mind tundma;
see sama mees
kellelt ma ta näo pärin
aga tal rusikad jälle ees
jookseb mu mööda nahka värin;
ta hääl ja pilk ei unune kunagi
kiskja, kes hoiab mu kohal katust
aga sellest pole märki ollagi
iga vihahoog tähistab selle kaotust;
mida ma teha saaksin?
mu enda ihu ja veri ütleb
et oma karistuse saaksin
alati vaenuga suhtleb;
iga tülis mu uni .....
kavandatud
See kõik oli kavandatud
Mul oli stsenaarium juba enne kirjas
Armastuse tähendus
Süda oli vaba ja avardunud ja oli aeg leida tühjale kohale uus täide
Kõlab robustselt aga ma ei mõelnud nii
Aga see, mida ma vastu sain, üllatas mind ennast
ja niitis jalad alt
Universumi ees tuleb soovidega ettevaatlik olla
Aga valmisolek oli olemas ja teadmine, et see juhtub,
aga mis kujul,
selle olin enda jaoks vabaks lasknud
Ma tahtsin kogeda
Tahtsin armastusse sulguda, süveneda ja uppuda täiesti sisse
et see haaraks kogu mu olemuse
olin nii veendunud, et nii teen vaid õiget asja .....
Pessoa jälgedes
Pessoa kannul käies
ma ei taha selle õhtu kohta
teada mitte midagi
veel vähem kuidas ta tekkis
peagi üles tõuseb ära läheb
ööl laseb enda asemel
tulla taeva alla
veini on klaveril mitu pudelit
mine ja kalla seda endale klaasi
miljonid teised ööd universumis
mida ma nendega peale hakkan
piisab seesamusestki
väsimusest välja magamiseks
minu hirmutamiseks surmaga
mu kinni hoidmiseks päevas
elu hurmaga
05.05.2022
küsid mida nüüd teen
vaatan kuidas jõgi
penikeeltes ja kuppudes
pilliroogu kasvavate kallaste
vahel voolab
pilvi end .....
PÕS!
sünnipäeva soovid kallimale padjahoidjale
kui hommikuti on kastest piisad rasked
kes kuivatab mu pisaraid
kes vahetab mu voodilinu
kui liighigiseks on muutunud öömelu
kallimale sünnipäevaks ei soovita
liigkalleid asju
pigem ühiselt koos veedetud hetki
meenutades
kuniks need ka kunagi ajahõlma langevad
ja nendest jääb vaid laul,
seda kõike meenutama
kallimale sünnipäevaks
ikka teed taevasse kerget
liuglevat eluvoolu, mis täis oleks sära,
uudishimu ja mänglevat kergust,
et ei koguneks koorem,
vaid siseneks sisemine rõõm
ja õnnisolek:
elus olemise võ .....
Mis tunne on armastus?
Ühel päeval kohtad sa kedagi.
Kedagi, kes näeb sinu universumit
Mis on sinu luudesse kootud.
Teie silmad kohtuvad
Ja teie silmis tärkab galaktikaline säde.
Sa tunned oma nahal kananahka.
Sa oled ja ei ole ja oled seal.
See on see tunne.
See on see milline peaks olema armastuse tunne!
universum
NASA uue teleskoobi fotosid vaadates
põleb täht
paisub ilmaruum
miks inimesel süda
on sellest kuum
millest täitub
pimedus jäine
tühjus suur
sa mullale äkki
annad suud
öösse lausud
eal hing ihkama ära hakka
teist Maad Päikest Kuud
neist veri oleks kuum
24.07.2022
Tere, Lembit
Tere, Lembit! Sa üllatad endiselt mind tõsiselt. Olen kõiki Su luuletusi lugenud. Mõnda isegi mitu korda. Ilmselt oled seda teinud minugi luuletustega. Aeg oleks vist juba kokku saada. Meil on mille üle arutleda.
Su viimane luuletus vabadusest ja surmast jahmatas oma kosmilise valu piiridega. Selleni tavainimene üldiselt ei jõua. Selleks peab olema tuttav universumi evolutsiooniga. Teadma üht-teist galaktikate hiigel-vesinikepilvede, tähtede sünni ja surma kohta. Teadma hõõguva maa tekkimisest, selle jahtumisest.. Et jõuda õunauude õitsemiseni praegu välja.
ühtäkki mõ .....
tsüklist "Vestlusi vanaisaga"
mida on mul peale hakata
universumi galaktikate
hiigel-vesinikupilvedega
tähtede sünni ja surmaga
elu sisse sündinuna
nii kaua kuni kustunud
pole maa ja päike
pärast elu õnnehurma
jään ka mina nende juurde
helesiniselt mis
kosmoses kumab ja kutsub
ema
tere kallis tütar
sa oled võlgu mulle
oled võlgu iga silmapilgu, iga armastava hoolitseva hetke
meil on tunnihind
siis kui mul on paha tuju
siis ma esitan sulle arve
surfan oma pangakontodel ja vaatan
palju sa mulle võlgned
et olen sind hoidnud ja kaitsnud ja armastanud
aga sa jääd võlglaseks
ma ei tea, kas sa tunned ennast süüdi
aga mina tunnen, et mul on puudu,
et mul on kogu aeg puudu
lõpp olgu sellel mustril
lõpp
sul on alati kõik, mida sa vajad
universumi seadus toimib nii
anna andeks kallis ema,
et pidid mind hoidma, kaitsma ja armastama
et see alg .....
mnjah
koormaks oled võtnud Inimene
vastutada kogu universumi eest
maa peal iga lille teadmata õieti
milleks muutub tähtedel leek
ootab neid vulkaanide kustumise saatus
või õunapuude õitsemine aias
mille kohal mais sinitaeva laotus
kaua väga kaua tuhandeid aastaid
on inimene olnud julm vägivaldne
ülekohtune oma õe ja venna vastu
täitnud sellega talle antud üürikest aega
millal ilmas valitsevaks saab
õe ja venna ema arm mina ei tea
kuis ka ei prooviks tulevikku
küünitada kaela
ometi on maa peal jätkunud miskitmoodi
siiski ilu ja emadus olnud ruumi
.....
Elu
Mis on meie mõte,
mis on meie missioon,
kui vajalik on lõke?
Kas tulevik on me visioon?
Kas me vajame teisi,
või piisab ka endast.
Tahad kodu või reisi,
või pilte iseendast?
Äkki elu on minevik,
kuid nägevus on tulevik,
sest tegelt puudub olevik,
see on Võsu alevik.
Kas sa lihtsalt töötad,
ei mõtle elu peale.
Paar koni ära suitsetad,
naeratad sellepeale.
Aga vaata taevasse ja mõtle
me pole siin ainukesed,
niiet võta kätte ja ütle,
et sinus peitub universum.
suu jääbki küsima
Saadet „Universum“ vaadates
suu jääbki igavesti küsima
milleks on tarvis universumile
miljardite tähtede
sündi ja surma
jäises pimedas kosmoses
elu hurmav
ei ei iial kaoks ühte
valguskiirde
üleni mu meel
eesvanemate keel
Sina mu armas
koduahju leek
just seda nii väga kardan
ka nii võib kirjutada, kannatlikkust selle lugemiseks
ei Pessoa värsse saa juua
nagu järjekordselt
lahti korgitud pudelit veini
kallad klaasi ja tuled rõdule
veini lonkshaaval rüübates
päikese kätte vaatama
kas õunapuu vari on
samas kohas mis eile
rohi kastest juba kuivanud
kompostihunnikul sumisemas
arbuusi koorte kohal kärbsed
jasmiinipõõsas maja juurde viiva
tee ääres lõhnab samamoodi edasi
see maailm mis jääb toa
hea ja kurja
tee ning plangu vahele
aias ei vaja mingit
seletamist ta on kogu aeg
olemas nagu pilv taevas
õunte küpsemine okstel
sul ei õnnestu millegagi
peatada takista .....