Sõnale unne leiti 2257 luuletust
koid
mu pilk sai selgeks, aga juba on õhtu,
ei oska päevalt miskit tahta, olen loid,
andesta, pean minema, vajan värsket õhku,
lähen otsima sõnu, mida söönud on koid.
ärkan, ja mind kutsutakse lavale,
naeratan, kuid voodis laman veel.
ma skisoidne, piirialane,
mulle öeldi, et niipea ma ei parane.
ma tahtsin kirjutada autoportreed,
ei tule see välja, mida muud ma teen?
proovisin vaadata endasse, sügavusse,
kuid ei näinud seal miskit- jäin teadmatusse.
oma tunnetest öelda võiksin ma lahti-
mul pole nende talumiseks lihtsalt enam mahti.
enda ärkvel hoidmiseks .....
Tore päev tulekul!
Oi, mis tore päev on tulemas,
kalendris sõbrapäev on olemas!
Sellel päeval rohket rõõmu,
sõnu soojemaid, siiramaid.
Sõprade ringis kindlam tunne,
sõpru hädas ära tunned.
Hea sõber ei kurvasta meelt,
iial su südamele liiga ei tee.
Sõbraga paremaid päevi
nopid kui kaunemaid lilli.
Sõber hoiab sind ja soovib näha
su säravaid silmi.
Sõbrapäev tuleb kindlasti ilus,
armastust täis ja mõnusas tujus.
Sõbrapäeval soojust kui kevade tulekut
tunned oma südames- oma enda südames sa.
Polaroididel
Tartu pilte silmitsedes
tekliga volbriööl
tunnen, et tahaks minna tagasi
tahaks teha midagi teisti
ometi tollal,
ei oleks ma saanud neid kogemusi teisiti
endiselt sõnatu
kui Tartut vaatan,
mingi nooruse ihalus ja nooruse julgus
ja uued õppetunnid, iseseisvus
avatud peatükid ja armastus
kõik mahub nende aastate sisse
lõputud loengud, lõputud ööd
ühiselamatute vahetus
otsingud Zavoodis kinni pandud
"Kodu" laulu saatel tantsides
kõik need mälestused elavad minus
ja minu polaroidel,
hea, et nad on
Värvid me hingedes
see pitsitav igatsus,
mul rinnus kui vigastus,
sisimas, seal ihaldus,
palun hoia mind.
näed, ei saa ma rahu,
see tunne on nii suur,
ei südamesse ära mahu.
ootan, et valla pääseks tuul,
teele saadan siis sul' suudluse,
loovutan oma nooreliku vooruse,
sulle, sest sa kuulud mulle.
su pärast jookseksin ma tulle,
et veel vaid säraksin su silmis.
algul tundus kõik kui filmis,
mustrid pilvedes, värvid me hingedes,
nüüd hävid sa kogu selle pinge sees,
mis ma sulle iseendaga tekitan.
nii ma püüdlen, rapsin
ja oma painajaid lepitan.
hingan vaiksemalt, kui oled mulle l .....
Elu sügise värvid
Mõnele elu tundub vaid must-valge
ja nii ka tajub me imelist talve.
Isegi kevade puhkeva pungad
ei tekita erilist tunnete tulva.
Ja suvelillede pillerpall
tast mööda käib kui hommiku hall.
Kui aga aeg on jõudnud sügisesse
ja korraks vaatad enesesse,
kõik värvid siis pinnale tulevad,
kui hetkeks ennast vaid kuulatad.
Elu tõelised värvid ehk tunned siis ära,
kui ei sega enam sind müra ja kära.
Siis ilu oskad näha ka sügistormis
ja värve näed ka selles hommikus hallis.
Soe abikäsi
Soe tunne mind täna valdas,
abistasin inimest,
kes minult abi ootas.
Võhivõõras inimene, kel jalg kipsis,
ülekäigu rajal seisis,
kätt abistavat ootas.
Palus lahkel pilgul ta,
et kas saaksin teda aidata
üle tee ma.
Suur hirm tal selle ees,
äkki valgusfoor lööb punetama
tema ees
ja autojuht lisab kiirust teel.
Käevangus tasa liikusime,
aeg teel seisma jäi.
Turvaliselt teed ületasime,
hinges soojus,
see südamesse jäi.
Südamest sinuga
Istume vaikuses
talve külmas
lume hanges
Õhk õrn puudutus
ja igatsus sinu silmis kutsub mind sinu poole
Ma pole üksi .....
hinges on õnnetunne
Kui sa vaid teaksid
kui palju ma nüüd mõtlen sulle
Otsin sõnu kauneid
mis hoiaks sind minu juures
Kuid sina .......
sina rändad ikka oma teed üksi
et siis jälle tulla
minu juurde
Maalia vuntsid
Eks ikka korralikul härral
on näos piisavalt karva
see 20 sajandi korral
mida lõigata harva;
nii Adolf ühel onul nimeks
iga päev kammib
ninaalused vurrud uhkuseks
ja ilus kuju valmib;
võib - olla hiljem siluks
kah žiletiga üleliigseid
otsad kõik lapikuks
annab naiste ees eeliseid;
maalia vuntsid on tema
au ja uhkus olla seksikas
ei saanud kunstikooli on teema
see talle piinarikas;
ja üks müügionu on ees
peas tal pileus cornutus
tervitab teda vastu mees
kellega juhtub õnnetus;
jooksis must kass teel
ja nii onu žilettidega kukkus
lisades draamat .....
Rahulolematu
Tunnen kevadpungamõlkeid
tädi eLli luulelohus
kõlab kirkaid naerukõlkeid
homses praegu külmund rohus
Täditt alatasa vaevab
oleluse rõske raskus
äraolemises kaevab
sobrab tuleviku taskus
Närib hiirekõrvaootus
järve jäässe hilju augu
leiab unenägude seest sootuks
vastselt tärganud küüslaugu
Kahetsuse kaim on kange
suvi sõrmed ulatab
tunded säetud talihange
puhtaks poriks sulatab
Suve põhja hetkesoojust
surub sügisesse lumme
vihmailud saanud hoo just
hüüab talve vaikseid samme
Kalla armastuse viirust
kõrtsmik veel üks pilgen toober
kümme k .....
Libedad teed
Kõikjal kõnniteed on kiilasjääga kaetud,
sõiduteel ei ole käia lust.
Helkureid mul küljes mitu,
nad on üsna lähestikku,
et autojuhid märkaksid mind-,
igal elul on ju hind.
Ikka tasapisi tatsun,
kõnniteel seal keegi ei astu.
Ei ma ole kahevahel,
kus libedaga kõndida,
sest helkurid on need,
mis aitavad mind sõiduteel märgata.
Mõni autojuht mul heatahtlikult naeratab,
pidurdab,
pead noogutab
ja siis kiirustamata edasi kulgeb
tema tee.
Tunne hea mind valdas üleni
ja murelik meel kadus kiiresti.
Mis edasi tegema peaks, et läheks vaid heaks, kui teaks.
Tegelt ma pole nii negatiivne vaataja
Kuid sinna võin ma ennast vahel saata ka
Sissejuhatus tehtud
Pilt on pestud
Nüüd algab vaatleja vestlus
Tõmban ma nööre
Mängin et olen ma röövel
Lauseid näkku üksteisel lööme
Või minu omasid ajuga sööme
Tunnen ma hetkes seda kõike mida ma mõtlen
On ju kõigile selge mida ma sihin
Kui käes on mul vihik
Kommunikatsioon ja pihil
Või kuidas saab aru üks isik
Olen filosoof
Mida ma vihjan
Ma ei tunne mitte midagi lihtsalt
See on näide et iga sõna mis valin on vä .....
Emotsioonide tasakaalustamise harjutus
ma tahan välja
see kookon on liiga kitsukeseks jäänud
need tundeavaldused,
need emotsioonide puhangud
negatiivsete tunnete laviin
kas oleks seda mulle kui mägironijale vaja?
lõpetage segadus
ja lõpetage kära,
paljudel puudub veel see sisemine küünlaleek
millega ennast valgustada või vastupidi
nad muutuvad oma lambavilla sussidega liiga pehmeks
liiga tolerantseks, liiga andeks andvaks
aga ma ei anna anadeks
ei anna andeks, et minust aastakümneid vanem inimene käitub
minuga nagu sääskedega
*tüütu pinin kõrvus*
(ma võin mõista, aga
ma ei pea oma piire laie .....
Hing ja süda on õitsel
Natukene oodata on veel,
koos kevadega oled teel.
Hinges ja südames mul päike juba särab-,
kui armastad,
siis tunnetes on kogu aeg kevad.
Kõige õnnelikum ongi kevad,
siis uued tunded kui pungad,
löövad õitsele.
Tänan Sind, et oled minu kevade,
alati mu süda õitseb vastu Sinule.