Sõnale unusta leiti 375 luuletust
Pilk ette
I don`t know – simply how?
Can´t you live here and now?
That` s simply not empowered,
Not now and not at any hour...
Veenad saatust, et kõik paremaks saab,
Pidevad ülehüpped ähmasesse tulevikku,
Loodad hetkele, et jõudu täis taas,
Kuid miks mitte, et hetkes juba ulatud?
See ees sind ootav tundub nii tore,
Igal sammul ootab sind tegev uha,
Et kukkuksid sinna lausa kohe,
Pilk ette on värske, kristalselt puhas,
Kuid pilk su näo ees on udustatud,
Selles kaalu sa ei näe ning ka unustad...
Не займу себя определением,
Ценно ль слово .....
See on ju armastus
Tahaks lõpmata
vaadata tunda
hingata kallimat
ju on see armumine
Ükskord kui armunud
mõistad et päriselt
ongi nii hea
see elamine
Kuid elu teeb haiget
lööd tagasi võitled
mõtled kes vastu
sind valvanud
Alati valvel
ihkad ent enamat
rahu ja vaikust
kindlust ja unustust
Unustaks pilgu
sügavad silmad sinusse
varjamata kahtlemata
on see meeldimine
Sa meeldid
ning vastad korduvalt
et ka ju vaatad
ikka ja uuesti armastad
Sellest saab armastus
kui sekkuda
lihtsalt sekkuda aktiivselt
meeldimisse
Merd vaadates 12.08
Meri, küll tahaks elada
su kaunis ökosüsteemis.
Su lõhn ja mahe hääl,
mu luulelt aina vaadet röövis.
Sa oled nii naturaalselt lahe,
ei näe enese muukimisega vaeva.
Sa oled nii elus, et unustan paigal taeva
ning jätan oma uhkuse-ja tallajäljed
su läbipaistvasse päikselisse jahedasse
varju.
Armas meri, su loksumine
on kõige rahulikum rahulikkus.
Ma ei lahku su kõrvalt
vaid jään vaatama õrnalt,
kuidas vaikselt vahu vahetades lahutad
mu meelt.
Meeldivas üksinduse kütkes
Одиночество,
Одной быть дало мне честь,
Говоря искренне очень, честно,
Столь манящее оно, совершенно,
Стало быть, дружба с нею неизменна,
Жизнь навеяла в этом быть уверенной,
Не раскрыло тайну, оно, несомненно,
Что наравне с покоем попеременным,
Столь мучительное оно одновременно…
Снова навлекли энтропию,
Нет стремления п .....
esimene
ja ta murdis armastuse õied
tüdruku südames
ilma sõnadeta lahkudes
ühepoolne hüvastijätt
võis olla egoistina
antud hetkel kergem
kuid kas armid käel
suudavad unustada
ilusana lubatud valesid
kurvastus see on
kuu ja tähtede hääl
noore tüdruku jaoks
ja sa murdsid need armastuse õied
millel alles ärkasid üksinduse unest
esimesed armsad arglikuvōitu tunded
teadmata
kuhu edasi viib
Teda katkine inglitiib...
memme kartuleid rohimas nähes
emana üha rohkem
oled hakanud hoidma
mulla ja päikese ligi
silitama pilguga karedaid käsi
unustama sõnade selged piirid
kõik on ju kogu aeg
üks ning seesama
temast tulvaveena tulev
ja temasse suubuv
nähtavaks saav aeg
temas olemise rõõm ja vaev
Armastus ei tunne piire
Kaua hellitasin lootust,
siiski tulid Sa vastu ootust,
ilma silmasärata,
hingepauna rõõmuta.
Kaua suutsin vaiki olla,
pisaraid kokku korjata,
tardunud meelel ja kehal
kurbust südame all ohjata.
Elu valusaid hoope jaganud meile,
kahju sest, et polnud kurval ajal lähedal.
Nüüd langesime teineteisel kaenlasse kui sügis suvele
ja kallistustes vaikisime.
Etteheiteid täis külvatud rada,
neid ei olegi ju vaja,
sest kurnatud hinges ja meelepahas
õnn uuesti õitsema lõi.
Oleksin võinud ju teisigi võtta,
Sind hätta jätta ja unustada,
kuid segased tunded lõin k .....
üleni vaid õitsemises
mis veel sul tahta
nii ööl kui päeval
nüüd hing kinni
hoiab elu kaelast
üleni vaid õitsemises
tagasi veel ei ole
akna taga sügisvihm
öö pime unustanud
oled sul ellu kaasa
antud on ema poolt
nimi muul millelgi nüüd
enam pole tähtsust
sa hetke sisse tulla ei lase
mida suvi üle pole
kuldand rõõmuks
verre tulvand
17. 07. 2023
Müra
Müra saatmas igal pool meid,
kus on masinad,
kõrvu rahus puhata võid
ainult kaugel - maal.
Seal Su kõrvu paitamas
on linnulaulu kõla,
vaikses metsakohinas
saad unustada ära
linnakära parkides
ja automüra teedel,
meediast ka ekraanidel,
mis saatmas igal pöördel.
Mine metsa, mere äärde,
püüa rahus olla,
nõnda saad Sa müra veel ka
iseendast välja...
- Tarmo Selter -
2023
Sisin-Susin-Pusin*
milleks rääkida portugaallasest
kellel on mitu alter ego
mille varjus kirjutada tekste
ja esitleda ennast erinevate visiitkaartidega
see on nagu valgusspektrumi
laiali laotamine
ja värvide välja kookimine
võib-olla oli see talle kasulik
tollel ajal tõesti
peidus mängijad on tavaliselt kaitsjad
vahepeal väga vanad nagu meie kilpkonnadki
aga on vaja ka ründajaid
neid kohati agressiivseid jõmme
kes annavad söödu, et palli lüüa väravasse
meil on kõigil kõiki vaja
isegi kui see tundub nagu filoosfiline arutelu
pikkadega matkaõhtuteks
kuidas saab olla mid .....
mis siis et hing
mis siis et hing
juba teab silm
vaatama kogu aeg
enam ei kipu ons ilus
veel mu kräsupea
et igavesti ei kesta
küllastunud päiksest
see lillena avanend tund
valguse kosena päeva
voolamine
kui sirel õitsmisihas
öö on lakanud
olemast pime
kesk lõhnade värvide
lopsakat pillamist
sa unustad näo ja nime
saad üleni olla vaid
viimaks sina ise ei küsi
milleks meelel see
suvega arutu kaasa minek
Viiekas piraadiga
Üks klassivennast kaotas randme
kui loomaajas jääkaru paitas
sai sõrmede asemel uue seadme
ja vähemalt lojust näljaga aitas;
"Jou, Piraat" teda edaspidi kutsume
ühel päeval jälle tutvume
küsime viiekat laksu anda
ent nii sai valu edasi kanda;
näha on, et verd tilgub
mõistuse tagasi maale tõi
vaatab mornilt ja takka ilgub
et ta konks läbi peopesa lõi;
see raske asi ihus ripub
teretamine läheb valesti
kahju temast olema kipub
et väärkasutame žesti;
jahhh, sorri, unustanud oleme
nüüd ainult ühe käega sööb
ning ka takka mõtleme
kuidas vale käe .....
Kevadet saadavad õied
Mairoosid on 2 nädalat lahti
ja pane ka mujale vahti
sirelid, kibuvitsad ja jasmiinid
endiselt päevadel on värvid;
kevadet saadavad õied
haaravad neid peotäied
neiud pargist ja aias
iga mesimumm lõhnast maias;
nüüd, kuis nädal soe olnud
me suve nautinud
ootavad noored hinged jaane
mis täidavad unelmate plaane;
ning minagi nende seas
kirevad mõtted on peas
minu tõelised õied on naised
on tunded ebamaised;
ma nägin karikakrast pärjaga
vastutulijat üks päev sõbrannaga
juveeliks oli keskel iirise õis
küllap issand ingli alla saata võis;
seda aura .....
Dr. Dog - Where’d All The Time Go?
Üle pilvede olid kaljud
Üle pilvede olid kaljud
Armastus liigub läbi minu
Ja sügavikku
Kuhu aeg kadus?
Hakkab lendama
Vaata, kuidas osutid liiguvad
Lehvitades hüvasti
Ja sa tead, et ma muutun väga unustavaks
Kui vaatan sinu silmadesse
Nüüd ta kõnnib tagurpidi (Ta kõnnib tagurpidi)
Läbi paraadi
Ja ma olen kinni varjus (Kinni varjus)
Varjutades varju
Ja pole võimalust
Koristada segadust, mille oleme teinud
Ta riietub nagu padi, niisiis ta on alati voodis
Lilled haigetele ja surnutele
Ta on liikvel, liiga kiiresti ja liiga aeglaselt
Ta muutub kiviks haiglates .....