Sõnale up leiti 1917 luuletust
Järjekordne ossam - tossam
Ei ole riigikogu vaim uue aastaga ilusam
kui käib järjekordne ossam - tossam
ehk juures uued maksud
kuid nende kogujad on ammu paksud;
hookus - pookus, kuhu jääb mu papp?
eelarve puudus on nagu määrdunud lapp
mis veel enam vaesusele kaasa aitab
igat ohvrit uue pasaga "paitab";
palk küll tõusis, aga mis lahendus on see
kui peale probleeme meile muud ei tee
see pask, mis pastakast välja imetud
see aasta ja järgmine saavad olema inetud;
maamaks, automaks, käibe ja teemaks
on nüüd selle kevade suurimaks teemaks
mul kaob kaastunne sõjale
kui selle mõju effekt tun .....
Hoogu täis on kevade
Pajupõõsa tagant paistab sinitaevas
selge,
ilus kevadhommik on nii
helge,
kastepisar rohututil
helgib,
liblikas oma kollase kleidiga
kelgib.
Kuldse päikese soe süda
armastust kiirgab kõikjale,
turgutab loodust õitsele,
kuumaks kütab rannad ja mereveed.
Õrn õhk kannab linnukeste laulu,
mahe tuul linnupesa hällitab.
Mõnda lindu pole näinud ammu,
nüüd ta oma lauluga mind tervitab.
Küll see kevade on ilus,
köidab meeli rahuga!
Pajupõõsas pajutibud,
jäävad südant paitama.
Eestile pole tarvis mošeed
Iga EKRE - meelde vihastaks
kui puutub kokku uudisega
mis me kultuuri mõjutaks
on endiselt teema sisserändega;
moslemikogudus Eestis
neid nüüd vähemalt 10 000
kui ollakse võõrtööga mestis
teha raha ja äri kiiremat;
täitmaks ära töökvooti
Kesk - Aasia riikidest
nii kaugelt neid siia püüti
aga neil puudu oskustest;
mispärast umbkeelsed siis
on toidukullerid ja koristajad
pole olemas neil parem viis
mil peaks olema päris tegijad;
nad paremini ju ei oska
hirm on isegi Soome moodi muutuda
kus murjamite gängid teevad tuska
ja kohalike väärtustele peal .....
Päästja mentaliteet
tahtsin oma perekonda ära päästa
aga lõpuks
kui olin ise tervise tõttu
haiglavoodisse surutud
sain aru, et ma ei saa päästa neid
kui ma ennast kõigepealt ei päästa
ma olin terve elu elanud vales usus
et ma olen võlgnik
et ma olen puudu
et midagi on kogu aeg, mida ma pean tagasi maksma
justkui nagu oma ema-isa pattude pärast
et mina olengi see "süüdlane"
keda maailm või universum võib karistada
isegi totrameelsusest olen öelnud
ennast ohverdavaid lauseid,
karistage mind, aga mitte teisi
milline endast lugu pidav
ja ennast armastav inimene teeb nii?
mitte, .....
Lewis Hamilton
Sa oled üks tüütu neeger
sa oled üks alatu neeger
sa oled poliitiliselt eakorrektne neeger
sa oled aud väärimata neeger;
nii lühike, aga nii suur on suu
pole kosta su kohta muu
kui ralli ja asjatu sõnavõtt
mil pead hindama tõtt;
et oled ilmaaegu esinemas
iga asja üle mõlisemas
Black Lives Matter tähendab ajupesu
ja sellega Inglismaal redutada ei tasu;
sest sa ei pärine orjaperest
mil ise oled segaverest
mis ka rõve on mõelda
ja veel tahad kõigiga kakelda;
mismõttes "rüütel" oled sa
selline tegu oli vale täitsa
ei käi see kaasas traditsiooniga
k .....
Munad maas
Kevad löönud meestel pähe
ja energiast pole kunagi vähe
mõned kaklevad parkides
ja teised ärkavad kainerites;
kuid 1 onu peab plaani
mida viia läbi enne jaani
saage tuttavaks, Onu Väino
teadlane, kellega paras kino;
enda lihavõtteid endamisi viidab
ajab aeg mõrvama taas
uute leiutisi ta katsetab
pühad siis, kui meestel munad maas;
tema porgand on mõõgaks
korvis munagranaadid
jänese kostüümis ringi hüppamaks
käes automaat ja padrunid;
ütleb, et nimeks Jänku Juss
ning kalpsab Venemaal
kohale toimetanud buss
algab Putinile jaht seal;
annab lastele .....
Absurd
ära unusta
kes ma olen
ja kust ma tulen
ma ei tulnud kapsalehe alt
imelisel maikuu hommikul
mind ei toonud toonekurg
ega peitnud oma urus
Rebase-Rein
ma olen täiesti realistlik
inimkehastus
aga ometi
inimestele meeldib mängida
neid mõistumänge
iseendaga
ennast vigastades
endale haiget tehes
ennast vihates
milleks?
kuigi kapsalehe all on mõnus
koos röövikutega siblida
ei pea ma ennast ju fauna liikmeks,
ent ometi
vajan päikesevalgust
ja sooja elupinnast
nagu nemadki
tulin, et olla
lähen, et jääda
EMA
Emal on säravad silmad
Emal on naeratav suu
Emal on habras hing ja süda
Ema on andestav ja truu
Ema on kui soe päikese süda
Ema on kui öös särav kuu
Ema süda on kui õrnalt paotuv lillenupp
Ema on kui linnu nokatäis laulu-imelist
Ema hing on suuremeelne ja lahke,
kõik hea ja halva ajab joonde.
Emas on valu-ja õnnepisarad
Ema süda on suur ja andestav
Ema on kui taevane õnnistus
Ema rind on kui rahupaik,
kus tühjaks nutta end võid.
Ema rind on kui varjupaik,
mis turvatunnet on täis.
Ema rind ja tuksuv süda,
nii hea, kui tunda saad kõike seda.
Aprillist oktoobrini
Ma ootasin Sind terve nädala
Sa ei teadnud
Ma isegi lugesin päevikus päevi
aga Sa ei teadnud
Ma mõtlesin, et kuhu Sa kaudsid
Kuhu Sa kadusid mu päevade virvendus,
mu energia andja, mu südame löögisageduse tõstja?
Ma lugesin päevi.
Mis juhtus suvel,
oli must auk ja keha kõngemine,
ma muundasin ennast varjuks
mis jäi armastuse toitainetest ilma,
mis otsis lohtutust kurbadest armastuslauludest
ja püüdis endale tõestada,
et see pole päris...
Ma ei teadnud, et Sa tuled.
Aga Sa tulid ka sügisel.
Sul oli ju võimalus loobuda
ja ma arvasin, et Sa teed seda...
.....
Sinusse voolas
samamoodi nagu vesi jões
aja voolamises oled sina
mitte pilliroog kalmus
kaldavees kevadeti pilgeni
täis vett kraavid ojad
päevad õhtud ööd
hommikud on su kõrged
madalad kaldad
pilvine lapsepõlv
indiaanlaseks olemise
poisiiga onn puu otsas
kartulid küpsemas tuhas
nukust liblikaks saanu
märjad tiivad kivil kuivamas
niidetud luhal
Sinusse voolas
mu poisiea puhtus
ta otsatu nukrus
meretäis kurbust
las hing läheb hukka
pärast pikka halli
valget talve
puude soontes
iga pungani oksal
voolama hakkab mahl
heleroheliseks värvuks
talv otsa maja taga
raagus olnud kask
meel ära nüüd kaob
Emajõe luhta
sinilille kevadesse
hilja jõuad õhtul tuppa
säärikud viskad
rõõmsalt nurka
las hing kui tahab
läheb sellest nüüd hukka
et on plikaks kevade kaenlas
Ilus päev
Päike kuldab sinitaevas,
loodus ärkab elule.
Igas päevas midagi uut on,
minule, sinule-, kõigile.
Tore on see päeva algus,
kui sind tervitab päikene,
sekka linnukeste laulu,
kõrvu paitavat muusikat.
Kogu päev siis laabub hästi,
tunned elamise lusti.
Hea, et päev on korraga,
oleks vaid rõõmupäevi otsata.
Kevad südames
Kas oled vaadand sinilillel' silma,
ülast valget tervitand,
kullerkupul' kummardand,
lõosilmal naeratand?
Pääsusilmalt päästet küsind,
karikakart armastand,
nurmenukult aru pärind,
piibelehte hellitand?
Kevadel neid tundeid tunned,
siis kui loodus ärkamas.
Siis, kui päikesekiir poeb põue,
hinges, südames kõrvetab.
Kodu, kallis, kodu...
Vahel loendan linde kokku,
kui miskit pole teha.
Jagan gruppidesse,
jälgin maandumise rada.
Piilun pesapaikadesse,
kuulan jutuvada.
Küll see linnulaul on armas,
nii kaunilt siristavad!
Näe, seal on rõngastatud linnud!
Kolm on kokku neid,
teevad kõige rohkem kära,
kuis küll tänan neid.
Veidi mõtteisse siis vajun,
kummaline tunne südames-.
Ainukene kallis paik maailmas on kodu,
kodu, kuhu tahaks alati tagasi.
Kui valu ajab valu taga
mul oli seda pausi vaja
meenutamaks endale
et pisarad on võimalikud
et agoonia on võimalik
et kurbusest öösiti patja nutmine
ja paistes silmadega ärkamine
on võimalik
need kogused alla surutud tundeid,
mis tonnide viisi
on emotsioonide laos nii ära paigututud
et nendesse ei vaadataks
tulevad ülesse
kolm ööd on möödunud nutuvines
keha on pideval pisarate stardil
et ometi hakkaks taas tööle
saaks selle kehast välja
saaks vabaneda
ja sealt meie haigused alguse saavadki
me ei vaata enam endaga tõtt
sest aega ei ole
ega ei ole ka tahtmist
ebameeldiv kiir .....
Kirjake
ma alati arvasin
et kirjutatakse kirju pudelisse
ja visatakse see merre
lootuses ja usus, et see jõuab
õige omanikuni
aga
on ka teisi viise
vanasti ma kasutasin postkasti
adressaadita
huvitav, kes need kirjas avas
või ei avanud
või pandi need otse paberhunti
aga
ilusaim idee
mida hiljuti nägin
oli puhuda õhupall täis
siduda külge sinna kiri
ja lasta tuulel kanda
me enam ei saa linnukesi nii koolitada
arvan, et see väljaõpe lõppes juba sajandeid tagasi
aga
millisesse atmosfääri kihti see pallike jõuaks
troposfääri ehk?