Sõnale uppunud leiti 11 luuletust
Uppunud pisaratemerre
Olen langenud pimedasse lõksu -
Auku, mis kaevatud SINU poolt…
Igaveseks kinnisesse ringi
Su tehtud ahastus mu vaikselt üles poob…
Igatsedes su häält ja puudutust
Istun pimedas, kaelas okastraadist kee…
Mille eest?...
Selle eest, et ootasin sult armastust…
Nüüd olen kaelani valu sees…
Räsituna põlvitan nõeltel,
Silmad nutust on kildudeks löödud…
Tunnen, justkui oleksin kuumadel sütel
Mu süda on tükkhaaval ribadeks rebitud…
Olen uppunud pisaratemerre
See on valus, kuid sinuta ma enam ei saa…
Kuid iga kord, kui sind näha tahan,
Lööd mu süd .....
Kui palju veel
Kui palju ka meresse mahub
uppunud paate ja laevu
meistrimees uuemad tahub
ka need kaovad valmides vaevu
Kallitest hingedest lahutab
põhjatu sügavik näib
palju see meri veel mahutab
millal saab pilgeni täis
Mu laevuke kadund on meres
põhjatus sirutand käe
sinus- su südameveres
läind põhja kuid põhja ei näe
Neelanud laevu ja mehi
tuhandeid merede pind
täis vrakke ja surnute kehi
su süda ja meri on mind
Kui palju su südames mahub
mehi ja paate ja laevu
meistrimees uuemad tahub
mu süda vaob valmides vaevu
Maa-sinine apelsin
Merre uppunud hinged,
tõusvad lained, pinged
vett täis valgunud ojad,
maha maetud pojad,
sügavas leinas on rahvas ja haual lilled on närbunud,
Õitsele puhkevad pungad valged,
näha on maailmale varem nähtamatud palged,
kruusane, liivane põrand jalgade all,
maailm-sinine apelsin-sinine pall,
metsad ja laaned ja aiad,
ja riigipiirid nii laiad,
unustuse, unistuse, uskumuse-lõputu tee,
kas kõik ongi lõppude lõpuks vaid see,
kas kõige alguseks ongi veed.
Teadmatus ***
ei tea, kas tänada
kadunud aegade hiilgust
või selgesõnalist korraldust,
mis tookord mulle andsid
ma nägin sinu silmades oma isa peegeldust
see, mida tema kirjeldab on kui moos,
mis podiseb kuumaga tulel
sarnsus, mis tõmbab ligi
hommikud, mis täis õppetunnidesse ruttamist
ma seisatasin uksel ja mõtlesin,
kuidas saaks kord selle ümber pöörata
kas heldida nende tunnete müras
või visata keraleek staadionile
ja vaadata, mis saab kui paotab suu hiireke,
kellel on lõvi tunne
see kõlab nagu muinaslugu
vaadates tagasi, saan aru
mis süttiv leek selle laudlina lee .....
Ajatu kurbus
Ükski sõda ei väärtusta elu,
mis uppunud pisarajõkke,
kus hoovustes kurbus ja valu
ei saa enam kedagi kätte.
Kaugustes sähvimas miski,
kostumas laskude kaja,
see kohale jõudmas varsti,
on kodust nüüd lahkuda vaja.
Pühi pisarad, et saaksid rajal
astuda kiiremalt veel,
vii kallimad varju kui vaja
et rahulik oleks Su meel.
Võta relvad ja tagasi mine,
hoia end, võitle kodumaa eest,
vaenlasel on mitu nime,
kuid kustutad Sina kõik need.
Läheb aega, on hukkunuid palju
ses sõjas, kus murdumas meel,
kui ükskord ka sõjasuits hajub,
jäljed aastaid on mõtetes .....
Sisse kukkund.
Sisse kukkund,
Peaaegu ära uppunud.
Ülepeakaela põhja läinud,
Lained üle pea juba käinud.
Enam sest supist ma ei pääse,
Ka siis kui kinni püüaks sääse.
Upun ja sügavamale ma vajun,
Seda vaid mina tajun.
Sina vaid nägid ,et ma kadusin,
Tegelikult ma põhja vajusin.
APRILLIUNI
Sa tulid liiga äkki,
mul suletud veel oli uks.
Just keerasin südame lukku,
ja jäätunud mu südametuks.
Ei oodanud su tundeid kuumi,
ei tundnud ennastki ma veel.
Ei olnud uueks suhteks ruumi,
ei teadnud,mis meid ootab ees.
Ma nägin sinus naabrit vaid
kes tuli majja sisse…
Kuid rohkemaks sa peagi said –
Sa said ka hinge sisse.
Ma olin väga ehmunud,
ei uskunud ma seda,
et olen varsti ,,uppunud”
ja kiirelt taob mu süda.
Kuid saatus tahtis hoopis muud…
seal proovile mind pandi.
Sind haigus võttis teisel kuul;
mulle jälle kurbus anti.
Nüüd unelmates .....
Vihm ja Tuli
Kui igatsus oleks vihm,
siis upuksin vetevoogudes
upuks kuni enam ei tea kus taevas või maa
Kui valu oleks tuli,
siis põleksin tulekeeristes
põleks kuni pöörlev tuhk alles vaid
On võõras selline igatsus või valu
Ei ole uppunud vetevoogudes
Tuhaks pole varem põlenud ma
Olin kui jää,
jää mis külmetas mu südant
kuis hävitas kõik mu ümber
Tulekeeristes sulanud on jää
vihmaga ühte on liitunud see
kadunud vetevoogudesse
Kuid ei lõpe vihm ei tuli
mis sest et sulanud on jää
igavesti kestab .....
Kui palju ja STOP
Kui palju olen näinud Sinu pisaraid,
kui palju olen uskunud ma neid,
kui palju uppunud neis Sinuga,
teadmata, et need hukutavad mu...
Kui palju vaadanud ma kõigest mööda,
kui palju andestanud kõik,
kui palju joonud ennast magama,
kui vaid aidanud see oleks...
Kuid nüüd on kõik, on saabunud mu jaam,
Mu peatus on siin ja praegu,
Edasi ma sõita saa
Teinekordki trehvame-kõike head, mu sõber ja kaaslane!
Janek.V 11042016
Ühiskond
Ilusate mõtetelinn oli vist ju tartu ?
aga meie ?
Lähme ära Harku.
sest seal kõik me tuttavad,sõbrad, nagu üks pere.
lähme - lähme - ütleme neil tere
aga enne, läbi Lasna - Stop maardus
tirime naisi linnapealt nagu kalu veest Mart Laagus
puud on raagus
õhtu saabus
nüüd
ma langen taevast nagu lennuk piloodita
kui sa ise täpselt ei tea
ära palun meile soovita
kalamajas esimest korda getsi said sa proovida
peale esimest mahvi
sa kukkusid üle parda, uppusid, oled vardas!
Selg sirgu, ära karda
august välja aitab iseloom
seega võta teekon .....