Sõnale us leiti 9151 luuletust
Pink Floyd - Us and Them
Meie ja nemad
Ja lõppude lõpuks oleme me ainult tavalised inimesed
Mina ja sina
Jumal ainult teab, et see pole see, mida me teha valiksime
"Edasi" hüüdis ta tagantpoolt
Ja esijärg suri
Kindral istus ja jooned kaardil
Liikusid küljelt küljele
Must ja sinine
Ja kes teab kumb on kumb ja kes on kes
Üles ja alla
Ja lõpuks on see ainult ümmargune ja ümmargune
"Kas te pole kuulnud, et see on sõnade lahing?"
Plakatikandja karjus
"Kuule, poeg" ütles relvaga mees
"Sinu jaoks on ruumi sees"
Ma mõtlen, et nad ei tapa sind
Kui annad neile kiire, ja lühikese, terava šo .....
There is a place for us
Can´t you see that you mean all the world to me
Without you my heart is like a dying flame
But for me day in day out love is just a mystery
I´m just your friend but not your man
How many times I cried a river of tears endlessly
Girl,I can´t stand the heartache and pain
And how many times before I was so blind to see
I told you once but I tell you again
There is a place for us,a place behind the sun
Where I´ll be with you tonight
There is a place for us where we´ll be alone
It´ll be hard to say goodbye
There is a place for us,I love the way you are
Breaking up will be ha .....
Remember
Remember these moments.
You and I share.
Remember these feelings.
The markings I bare.
Remember the meadows.
The sunshine at dawn.
Remember the oceans.
Where lovers have gone.
Remember my hand.
My body and soul.
Remember me lover.
For I will be gone.
Gone to the meadows.
And gone to the sea.
Lost in the shadows.
Where I need to be.
Cold or not
I can wait for minutes or hours.
Years, centuries wasting my powers.
I can find, what others can not.
Remain cold, when the fire is hot.
Am I good or am I bad?
How to tell my story so sad?
I am as I was made to be!
Sometimes locked and sometimes free.
I can burn like fires of Eden!
Or freeze up time by just breathing.
But boring with me will be not.
Whether I'm cold today or hot.
In the shadows
I'we lived in shadows,
all my life.
I'we waited light,
to shine so bright.
To cast the veil,
from my dark life.
And lift me up,
to see the light.
I might seem cruel.
And out of mind.
I might have claws.
That tare your kind.
But even when,
there is but night.
A light will shine.
Through all that hate.
Your touch, your skin,
your glow without sin.
Your beauty,
that comes from within.
It heals my wounds.
It clears my skin.
It takes me up.
To shine my sins.
Lepatriinu
Lepatriinudel kirevad kuued,
nööbidki mustad on ees,
ei eales neid tulemas kuule,
nad peidus on põõsaste sees.
Mitu täppi Sa loed tema kuuelt,
seda liiki ta jäädavalt on,
tema, kes sündinud suvel,
kevade meilegi toob.
Lepatriinul on lühike elu,
kuid keegi teda ära ei söö,
kuue värvuses peitumas ilu
on silmale värvides rõõm.
On punast ja kollast, oranži,
neil kõigil on ühine joon,
musti täppe me looduse kantsis
pelgamas lind kui ka loom.
Lepatriinusid õrnalt Sa hoia,
nad Sinule halba ei tee,
ta puhkab, siis edasi lendab,
üle taevaste laotuste, .....
November 2.0
Kokku 3 nädalat märtsist
pole olnud kevad, vaid sügis
juttu hoopis uuest aastaaiast
kuhu koerailm sisse trügis;
on olnud tormi ja taevas
hall nagu hall olla saab
lumi viimast korda tulla vaevas
kanda kinnitada veel tahab;
muidu vali tuul, vihm ja muda
jälle inetus valitseb õues
ei taheta edasi liikuda
ilmataadil igasugust põues;
olin bussi akna taga
ja just ühistranspordis
harilikult ei maga
see olek mind sundis;
paras masendav ja pask
olnud märtsi väliselu
ümbrus pruunikas nagu vask
kliimamuutus ei ole lelu;
sest veel see kuu lumi maas
peaks harilikul .....
Kaua oodanud kevadet ma
Kevadele sülle ma
tahtsin täna pugeda,
mõtlesin, kui läheb ta,
siis lähen koos temaga.
Kaua oodanud kevadet ma,
kuid ta ikka käest läinud minema,
küll lörtsi, küll lumega,
küll sulavete, ojaga.
Kui kevad tuleb tagasi
ei lahku ta nüüd ometi,
mu hing ja süda ootel on alati.
ootel ja saatmas ikkagi.
muud
muud polegi vaja
kui põld saaks olla põld
mets mets taevas taevas
voolama jääks jõgi
igast pungast kevadel
sünniks leht ja õis
hommikul läheks valgeks
õhtul pimedaks
sind maha ei jätaks
elamise õhin kestaks
igavesti elu võim su üle
maa suures süles
*
öösel tähti nähes
uhkusega hääles
nüüd neile öelda võid
kord minagi elasin
helesinisel planeedil
kauge Linnutee veeres
vahtisin minagi täiskuud
Sinuga hommikuni
järve peeglist
krõmpsutasin augustis
astreid täis aias
mahlaseid suhkruherneid
kadusin ära kevadel
Emajõe suure .....
VAEVAKIVI
Portselanist pinna all keegi
kas koletis või hoopiski vari?
Muretu kiskja ei teagi,
et jahtimas teda on kari.
Ei soovi sa teistele anda
vaid võtaksid üha ja jälle.
Koorem, mis sinu on kanda
on langenud õlule mulle.
Su põlgliku pilgu valgus
mis ohvrite meeli rõhus,
kui väetis ja uue algus,
tärkamas hinges ja ihus.
Viimaks on nägijail silmad
kõik valed on toodud me ette.
Kuuljateks saanud on kõrvad
võta nüüd teenitu kätte.
SÕIT
Armastuse kiirteel
vilkalt möödub aeg
kuni põleb leek veel
õitseb rahuaed
Elukella tiksumine
kõrvu kostub tasa
südamega vaatamine
teelt ei astu maha
Ootamatu leinakisa
liivakell on tühi
lilleaias palud lisa
pisarsilmi küsid
Säravalge nimbus
nüüd vist ongi kõik
lõpuohke hingus
algab viimne sõit
ema tee mulle
ema tee mulle tänagi pai
nutt tuleb kurku
sellest mis ilmas
maailmast mis jäänud
rahust ilma
vett tõusevad täis
kogu aeg silmad
ema tee mulle tänagi pai
võta hingest ära see
valus ai
*
hetk möödunud suvest
nagu hommikusse
valgus üle päeva serva
elu hetke valgub
kõik on taeva all äkki
justkui üksainus suur palvus
õitseb tee ääres edasi
harakputk all järvel
kullendab kupp
aias lahti on õied
kartulil lõvisuul
koltuma pole hakanud
maja otsas kask sädele
tuules tema vask
veel ilm pole
õite lõõsast tühi
suu suve koht .....
Jääs karastunud
Kui vile on puhutud
hääled välja kodust kutsuvad
neid on kokku aetud
pole aimu mida öelda tahavad;
aga vene näost seda näha
öeldakse suurele ja väiksele
ollakse siin, et äraviimist teha
igale riigivaenlasele;
võõras veri seda loonud
nende vile puhub tänapäeval
teise maale ta roomanud
sp. on valu meenutada aastapäeval;
kevadel pääsukesed tagasi tulevad
aga mitte need hinged
mis lõuna asemel idakaarde kaovad
kus on külma ja lumehanged;
jäätunud põrgu ja haud
igaühele, kes seal sureb
läheb kuumaks veduri raud
vaguniukse sõdur suleb;
on nimesi, .....