Sõnale us leiti 9323 luuletust
Pink Floyd - Us and Them
Meie ja nemad
Ja lõppude lõpuks oleme me ainult tavalised inimesed
Mina ja sina
Jumal ainult teab, et see pole see, mida me teha valiksime
"Edasi" hüüdis ta tagantpoolt
Ja esijärg suri
Kindral istus ja jooned kaardil
Liikusid küljelt küljele
Must ja sinine
Ja kes teab kumb on kumb ja kes on kes
Üles ja alla
Ja lõpuks on see ainult ümmargune ja ümmargune
"Kas te pole kuulnud, et see on sõnade lahing?"
Plakatikandja karjus
"Kuule, poeg" ütles relvaga mees
"Sinu jaoks on ruumi sees"
Ma mõtlen, et nad ei tapa sind
Kui annad neile kiire, ja lühikese, terava šo .....
There is a place for us
Can´t you see that you mean all the world to me
Without you my heart is like a dying flame
But for me day in day out love is just a mystery
I´m just your friend but not your man
How many times I cried a river of tears endlessly
Girl,I can´t stand the heartache and pain
And how many times before I was so blind to see
I told you once but I tell you again
There is a place for us,a place behind the sun
Where I´ll be with you tonight
There is a place for us where we´ll be alone
It´ll be hard to say goodbye
There is a place for us,I love the way you are
Breaking up will be ha .....
Unlike You
I am weak, unlike you.
Cannot move, I never do.
Stuck I am, in my old ways.
As go months, weeks, and days.
I am lost, unlike you.
Cannot love, I never do.
As a ghost I walk the land.
Until earth has turned to sand.
I am tired, unlike you.
From the pain, I put us through.
Take from us what you will.
But know that you can keep us still.
Remember
Remember these moments.
You and I share.
Remember these feelings.
The markings I bare.
Remember the meadows.
The sunshine at dawn.
Remember the oceans.
Where lovers have gone.
Remember my hand.
My body and soul.
Remember me lover.
For I will be gone.
Gone to the meadows.
And gone to the sea.
Lost in the shadows.
Where I need to be.
Cold or not
I can wait for minutes or hours.
Years, centuries wasting my powers.
I can find, what others can not.
Remain cold, when the fire is hot.
Am I good or am I bad?
How to tell my story so sad?
I am as I was made to be!
Sometimes locked and sometimes free.
I can burn like fires of Eden!
Or freeze up time by just breathing.
But boring with me will be not.
Whether I'm cold today or hot.
In the shadows
I'we lived in shadows,
all my life.
I'we waited light,
to shine so bright.
To cast the veil,
from my dark life.
And lift me up,
to see the light.
I might seem cruel.
And out of mind.
I might have claws.
That tare your kind.
But even when,
there is but night.
A light will shine.
Through all that hate.
Your touch, your skin,
your glow without sin.
Your beauty,
that comes from within.
It heals my wounds.
It clears my skin.
It takes me up.
To shine my sins.
ära loe seda palun
mida ma tegelikult teen
kui usaldan jahtuma
hakanud sõnad paberil laual
nüüd Sinu silmade alla
ehitan nende abil õõtsuva
silla üle igavesti päikesest
puutumata jääva kuristiku
uuesti minu ja sinu vahele
kui palju kordi seda teinud
juba olen pidanud kuulama
rinnust tulevat valusat ohet
Arvo Pärti kuulates
Arvo Pärdi/ Alinale/ kuulates
Su valgete mustade
klahvide helisid
sisse ja välja hingates
poisiea unund puhtus
verre tagasi tuleb
uuesti kui läheksin hõlmad
vöö vahel hommikul päeva
nii kerge on mu jala aste
nii sätendav rohus kaste
kui paadi lükkan kaldast lahti
jõe veele koos temaga oma meele
teades taeva all alles on
avarus ja elu kuldne heldus
inimeses kadund pole elu vastu
leebus aja vastu helgus
päike päeva voolab
puhtevalgusest loojanguni
päike tulvaveena voolab
ujutab üle kõik päeva kaldad
kuskil oodata ei malda
öö ees alles vargsi taandub
kui pimedus saabund
ma aru ei saa mida mina siin
kangesti ootan ja valvan
kas kardan otsa saab see
valguse tõus ja mõõn
tuleb aeg kus mu janu ei kustuta
enam tema karge sõõm
joomise pillav rõõm
Emake, mu päikesekullake
Emake, Sa ole hoitud
terve maa ja ilma peal.
Emake, mind oled toitnud,
kasvanud Su rinna peal.
Emake, Su südames leidnud ma varju,
kui elumured kasvanud üle pea.
Emake, kõik suured ja väiksed mured
Sa oma südamesse ära mahutand.
Emake, Su süda ikka kui päike särab
ei Sa välja näita oma muresid.
Emake, Su hinges soojus, aina juurde vohab,
jaganud oled hingesoojust alati.
Emake, Sul sinililli kingin,
neid korjasin ma kaunil metsateel.
Emake, Sul kaasa toon ka linnulaulu,
Sa kallimatest kallim oled minule
Sa täna päikesekullas särad, jagub kõigile.
KASE MAHL!
Vahest sellinne tunne
nagu poleks tissi otsast kukkunud
kui lehtpuudel on anne
ma saetud oksast vedelikku joinud;
selleks mitu nädalat
kase mahla olnud
on juua kõige paremat
ma vitamiine looduses saanud;
nägupidi oksa küljes
ja auku mida puurisin
ripun nagu nagu hüljes
mida hiljem nikkusin;
ja polegi vaja suhkruvett
kui naturaalne magusus nagu muiste
juues tulvil energiat nagu rakett
ma kiidan looduse ilu mõiste;
nüüd külmikus uus ports
aiasaadust nagu kulda
ülejäänud aastaks nagu kärts
pean kiitma kodumaa mulda
Päikene
Loodus kauneid õisi kingib
päikesena heinamaal,
isegi kui taevas pilvi,
õied ikka säravad.
Kui Sa suudad leida hetki,
kauneid õisi enda sees,
ühes päikesega retki
võta ette enda teel.
Sära päikesega kaasa,
kingi kiiri teistele,
ennast avades nii saad Sa
särada kui päikene.
- Tarmo Selter -
2024
Valu peegeldus koera nukrates silmades
Oh milline valu
pesitseb päevinäinud koera sil.mades,
kes istub kodumaja varemeis.
Ei lähe tal alla söök, ega jook,
pole peremeest, kes ta varemeist välja tooks.
Nõnda ta seal istub,
vaatab igatsedes sinitaevasse,
valvab pommitatud kodukest,
leinab, silmis kurbus ja valu,
nutab taga kodutalu ja armsat peremehekest.
Oh, kes küll võtaks koera valu
ja kurbuse tema silmadest?...
Kevad ei unusta
Kevad jälle ennast näitab,
soojavarud välja toob,
külvab ilu siia-sinna,
ikka päikesega koos.
Rõõmu tunneb maa ja taevas,
et on külmast talvest priid,
rõõmustavad metsad, aasad,
taas kevad jõudnud on nendeni.
Nagu linnukene rõõmul hõiskab,
hõiskab minu südagi,
ei kevad ole petnud,
pole unustanud kunagi
täita armastusega kosmos
mis on minu arm
võrreldes tähtede
põlemisega valguse
tulemisega läbi jäise
pimeda kosmose
Päikeselt siia
ometi kordi lähemal
helduselt mis saada
võib endalegi piinaks
täita armastusega kosmos
mis oleks suurem sellest
mida teha võiks inimene
loomise jätkamise nimel
ülal vähem oleks külm
ja pime