Sõnale usk leiti 975 luuletust
Kollased roosid
Kollased roosid
alla kahe meetri mees
ettevaatlikult kohmetunud
minu esikus
Kas need roosid on värsked?
- Ma ei too ju Sulle roosasid begoonaid,
need on surnuaia lilled.
Tulin lepituseks.
solidaarsuse eesmärgiks
et liita kampa
luua koostööd
Roos on ainult vahend tutvustuseks,
jää murdmiseks
et häbeliku ilmega suudaksid kasvõi
neid roose jälgides
mõelda korrakski
kui väga Sind igatsen
Miks on Sul tervitusrepliik
kirjutatud sõrmedele, pihku
kas lohutuseks, et ka "tere" võib vahel
meelest minna
- Ära tule röstima mind
Kulgeme koos
Your signature, .....
Must maagia
See liikluse iidne probleem
et neegrit pole pimedas näha
suremuse tase tõmmudel, kui ekstreem
seaduseid neil on enda teha;
sest, kui pole helkurit ja ei naerata
pole ka jalakäija vaadata
valged hambad auto alt ei päästa
neid pannkoogina miski ei säästa;
aga nüüd on palju võimalik
seaduse muutus on kõigile kasulik
selleks kosmeetiku juurde mingu
ja enda hambad ära juveeligu;
pole ime, et räpparitel kuld ja deemant
helgib suus luude asemel
see kaunis märguande variant
siis on ka liikluskultuur kõrgel tasemel;
kvaliteedis puudu müsteerium
vaid see on tse .....
Idüll
justkui oleks ikka veel aeg
kui mu juustes polnud
ühtki hõbedast karva
on õhtu vaatan koos lastega
nende koduseid töid
ülesannet kus Suur Peeter
jagab vennaga õunu
tüssates hõlpsasti teda
pean hakkama säärast ülekohut
parandama et mu poeg ei harjuks sellega
maast madalast kui paratamatusega
ajast milles räägitakse vaarao tuhandest sõjakaarikust
kus juht suunab kaherattalist kaarikut
metsikult kisava ja odasid loopiva vaenlase poole
paariline külvab aga raevukalt
vaenlast üle odade või vibunooltega
jäetakse aga targu rää .....
Uskumused
mõned surevad ära suurest hirmust,
et nad ei saa hakkama oma kolakambrites tuulutamisega
et parem on ennast põletada
kui fööniksina tuhast tõusta
mina nii ei arva
olen käinud surmadžunglis
seal ei ole midagi nii kiiduväärt
et kipuks tagasi
nautida elu, seniks kuni seda on,
mida alandlikumaks elu sind teeb,
seda tänulikum iga hingetõmbe ja lilleõie eest oled
olla alandlik
ei tähenda,
et lased kellelegi endast buldzooseriga üle sõita
vaid lihtsalt lased ennast õpetada ja kanda
ja ei aja nina püsti, kui tead õiget vastust
sest iga vastus on muutlik
nii na .....
Tore sügis
Polegi see sügis hall
ei näe vivmapilvi taeva all
pole kuulda linnukeste kurba siutsu
sügis täis on kirjut säutsu
Päike kuldab metsateed
kraavis ojakene niriseb
üksik porikärbes kuskil piriseb
samblikus rästik sisiseb
Siilipere lehtedes lulli lööb
orav puu otsas käbisid sööb
karuott laisalt mõmiseb
lutsib käppa, mis mesine
Haavikuemand silkab siia-sinna
kõrvad kikki, kuulab kuhu poole minna
jänkupojad kõik on teisel pool teed
sabatuti otsas neil värin on sees
Sügis soe ja tore on
tiigipervel krooksub konn
nii lõbus kõigil olla on,
sest tore sü .....
Lõpp
Rebased jooksevad üksteise võidu
ajades taga teineteise valgeid sabatutte
õndsust ehk ütleksid
valgusest paistab alati vari
isegi kui oled rambivalguses
kõrges palavikus
või oksekauss silme ees
terendab silmapiir kuskil kaugel,
mis õpetab:
oota veel
see pole lõpp
iga lõpp on millegi uue algus
kui armastad elu
kui sa armastad elu
armastad ka mind
sest ma armastan kõike elusolevat
kõike, mis hingab ja vajab toitu
on ka anorgaaniline maailm minule tuttav
need hetked kui hingata ei saa,
kui hing on nii hingetu
et sa ei saa ühtegi sõõmu võtta
õhku
sa lunastasid oma patud Issanda palge ees
isegi kui sellel pole nime
on Su nimi nüüd puhas
igavesest ajast igavesti
armastus päästab maailma,
seda peame uskuma
ja papsi raamatutest on seda hästi näha,
kuidas ta väikesele tüdrukule õpetab armastuse tähendust
need raamatudki kinkisin sulle
kuidas tegeleda ärevusega
mi .....
Elu hoiad tunnetes
Hinges positiivust loomas
soojus päikse paitusest,
pilvepadjad varju toomas
silmal kiire erksusest,
hea on teada, et on kuskil
headust, soojust maailmas,
mida ühiskonna kutsel
loodus on meil maalimas,
tuues lootust, kõik on hästi,
ehk see pole meelepett,
südames näed taevatähti,
elu hoiad tunnetes.
- Tarmo Selter -
2022
Mina
Mis minust saanud on,
nii vanana istun siin,
mattes hea sõbra,
mõtlen iseendagi valusatest päevadest
kui enam ei oska ei jaksa
sooviks vaid vaigistada seda valu
Aastad kogunevad, aga minu tuum on sama,
see avaneb ja avardub, aga mina olen mina
aina mugavam, aina mina ise,
aina rohkem mitte hooliv sellest
kuidas võib nähtav olla mu väline ilme teistele
püüan hakkama saada eelkõige iseendaga
Kui taotlus on tehtud, et lapsi ei tule,
võin ma oma helesinise kleidiga kivil istuda
ja ennustada veepeegeldusest sügavuti minekut
aga...
kas ma tunnen ennast rõõmsana? .....
Korteriühistu
Pole midagi tüütumat
kui ketikoerad klähvimas
pole midagi sitemat
kui muudkui seadusi peale surumas;
nt. MUPO ja korteriühistu
nendega muudkui sitahäda
hea tujuga autosse ei astu
kui keelupaber klaasil, mis mäda;
ei tohi siia - sinna parkida
isegi vanade autogaraažide
ette, mida ei raatsi kasutada
keegi niikuinii ja see siin näide;
no, putsi, korteriühistu
selle asemel, et mõliseda
andke lahendus ja vaistu
mitte, et vaja mämlada;
ei saa tänavale, korteri teele
ei saa garaažide ette ja vahele
see jutt loeb meile kõigile
tehakse elu raskeks elanikele;
.....
Südames on kõik haavad võrdsed.
süda on nii valus
nagu oleks teinud miljon viga
mida ei tahaks või ei suudaks tunnistada
nagu need patud lasuksid kõik minul
süütunne, kahetsus, haletsus
kellele neid vaja on?
ma olin ja olen rõõmus inimene
ma armastan kergemeelsust ja vabalt voolamist
aga ometi kui und ei tule või kui uni on liiga sügav
näen seda kui sisse graveeritult oma vigu
hing, mis on veel haige sõbra kaotusest
kinni hoitud pisarad,
mis on takistatud vaid tablettide mõjul
ma saan aru, et kõigil on omad vaevad, omad raskused
miks ka minul?
tunnen, kuidas mu süda kukub kildudeks
teadvus .....
Leian end toolil tukkumas
Kuskil kaugel kuulda on
koolikella kaja.
Ta nagu tilisev kelluke
varakevadisel ajal.
Kirjud lehedki juba
langevad teel.
Varsti jalg tatsub
uuel kooliteel.
Linnudki sädistavad
täies hoos
ja mõnus tuuleiil puhub
lõunakaare poolt.
Paljudele uus on rännutee
kurvalt võib mõnele lõppeda see.
Vahest nii karm on
eluke.
Rukkipõld kui meri lainetab
eemal kajakas kisendab.
Üks laevuke on rannast lahkumas
valges purjes seal valendab.
Üksik majakas silma pilgutab
laevukest ta teel valgustab.
Päike on silmapiiri taha kukkumas.
Leian end kamina ees
tukkumas.
Suvi soojendab veel ilma
Suvi soojendab veel ilma
särav päike paistab silma
kütab soojaks südamed
peidab ära silmaveed
Suvi lisab juurde puhkust
oma heldest südamest
kannab päevadesse valgust
helendab ööpimeduses
Suvi kaua olla tahab
meie meeltes, mõtetes
Sügis kuskilt vastu kostab:
"Las ta olla, las kestab veel,
kurbus pikk on alles ees,
jõuab kannatada veel."
Areaal
Võiks õelda, et suva oleks
mida eraelus tehakse
aga mul kriitikat poleks
kui loll ollakse;
DELFIs kirj. eesti naisest
kellel India mees
ei kiida seda, sest
mõtlen, mis toimub sellisel peas sees;
kui me koolis käinud
seal õpetatakse, misasi on rass
fenotüüp, usud, kultuur ja muud
mida näitab isegi eri maa oma pass;
nagu mingi Airi kansari wannabe
on see naine oma muinasjutuga
keda muidu muu Indiasse ei vii
kui teema enese avastusega;
nüüd kaks šokolaadist tatti kukil
tal pildi peal ja kõrval tšurka
kellel muie irvakil
et valge naise surunud nurka;
iga .....
Sügis
Kuldsed sügislehed teel
puudeokstel lehti väreleb veel
minu hinges rõõm on sees
päike kulda kallab veel.
Rukkipõllul vili õõtsub
laiadel väljadel tuul lõõtsub
vana aidauks nukralt kiiksub
viljasalves hall hiirekene piiksub.
Meeleheitlikult vares kraaksub
kuskil kaugemal lendavad laastud
tasapisi elu edasi tatsub
suur lootuskiir sügisesse astub.
Elu päevad
Elul antud lugematul arvul päevi,
antud kõigi elava jaoks.
Elu andnud meile selgeid, helgeid, valgeid, musti päevi,
valikud on sinul enesel.
Elul päevapikkuski on paika pandud,
vahest soovid, et lühem oleks see,
vahest pikemat päeva endale soovid,
tuleb öö jätta vahele.
Elu päevad ja elupäevad-,
üks ja sama ei ole see,
pole see....
AEG
Aeg, see jookseb ühtesoodu,
vahest marutab ta teel,
hoiab kinni püksisäärest,
tirib ligemale veel.
Ajal aega paigal seista,
pole mitte kunagi,
nagu äratuskell ta tiksub,
jõudmaks inimmeelteni.
Olen hakanud aega hoidma,
väärtust kandma temani,
ajaga ma kaasas liigun,
märkan teda alati
Ajapikku aeg armsaks muutub,
hakkad armastama kogu südamest,
kahetsed, kui lased raisku,
kättemaks tuleb pikal eluteel.
Vali aega endal' sõbraks
enne, kui on õhtu,
ajaga siis tasapisi kaasas käi,
nii on hea, mulle näib.
Aeg rolli mängib siinses elus,
aega alahinnata .....