Sõnale usk leiti 989 luuletust
Sa tulid..
Sa tulid ja Sinu lõhna
sai terve me tuba täis.
Sa tulid vaid hetkeks, vaid viivuks
justnagu ei olekski käin'd..
Kuid see, mis Sinust jäi maha
see nii tõeline näis
Sinu lõhn hõljus kõikjal mu ümber
justkui Sa polekski läin'd..
Sind hingates tajusin, tundsin
Su lähedust siirast ja head.
Ukse sulgudes avaneb kuskil
uus uks me jaoks - Ma tean.
Valgus
Öö pimedasse rüppe
kaob valgus unele.
Silm seletab veel kaugust,
kuid Sa ei tule veel.
Pea viimne valguskiirgi
kaob hämarikku see..
Kuupaiste valguskuma
lööb sillerdama vee.
Kus iganes on rajad,
las valgus täidab neid.
Siis pimeduseajad
ei leia üles meid.
Õrn küünlaleegi tuli
me ümber ja me sees.
See põleb hommikuni
ja tuhat aastat veel.
— Maria K. Soolind
Sinuga koos isa
Ta sütitab minus tunde,
et alla andmiseks,
mul puudub tahe ja jõud.
Pole tagasi vaatamist,
ma liigun edasi,
ei ole tagasi pöördumist.
Ma annan kõik tema kätte,
teda usaldan.
Ma olen otsustanud teda järgida,
ainult teda tahan armastada.
Kõik valu, pisarad ja mured,
tema kätte usaldan.
Samuti kõik rõõmud ja olulised hetked,
kõik on tema kätes.
Ma olen otsustanud teda järgida,
avada talle oma süda
ja end koos temaga õnnelikuna tunda.
Tema minu südames,
teda järgides,
leian ma oma tee.
Jooksen su poole sest tean,
et sinu juures on hea.
Tormi mu südames sa .....
Sinu ligiolu
Sinu ligiolu kosutab hinge ja südant,
see muudab kõik nii heaks.
Sinu ligiolu on lõpmata tugev,
ning minu armastus sinu vastu on sügav.
Ma iial ei teanud kui hea see on,
Kui lõpuks seda tunda sain,
Koos sinuga käia seda teed ma tahan,
Sest sind ma pööraselt armastan.
Ma ei mäleta, et oleksin öelnud,
et ilma sinuta elada tahan,
sinu ligiolu muudab kõik õigeks,
sinu ligiolu kosutab hinge ja südant.
kevadetunne
jälle tuppa
tuli kevad
pajuvitsad istutas lauale morsikannu
jälle huuli
mukib ema
kostüüme ja aksessuaare vahetab järjepannu
jälle õuest
naabrilaste kisa
ning hakkide peretülisid kostab
jälle autot läks
pesema isa
kindlasti möödaminnes
naistepäevaks ka midagi paremat ostab
jälle on olemas
usku ja lootust
armastustki kui mõnel õnnesärgiga veab
reklaamidel pakutakse küll
kõigevägevamat ootust
aga kevadetunde
loodusest
valima peab
Sanya
Mehe süda
(24.10.14)
Sees torm
ja maru.
Rinnus aga jälle
väike südamevalu
Vaevan üksi ma pead.
Miks küll kõik
nii olema peab?
Ekslen arutult ringi
Siiani leidmata on
See miski.
Oleme teinud
Valikuid halbu
Kui ka häid,
Sina ikka mu ellu
Siiski jäid.
Miks oli see nii…?
Kas end petan,
Kui tunneb õiget süda?
Sõnadega seda öelda
ei suuda…ei taha…
Hoiab tagasi
Suur hirm
Kaotada vabadus
südames soojas,
just see mind tagasi hoiab.
Ah elu elama peab,
Kui ei riski,
siis teada ei saagi,
mis on tõeliselt hea!
Tänutäht
Mõnikord on tunne mul,
et olen juba läinud...
Sest et nõnda pika tee
olen maha käinud.
Äsja oli juudi juubel,
nelikümmend neli,
õnnitlusi saatsid sõbrad,
tuttavad ja veli...
Kõige rohkem pakub aga
pinget minu pere:
olen andnud neile oma
eluloo ja vere -
nemad mulle unistusi,
lootusi ja usku,
mis ka ainult vaimuna
mu südamest ei kustu!
/Mari*Uri/
Kahetsus
Kõik pingutused, mis ma tulles tegin,
need läksid ära minnes jälle luhta,
kuid mis ma ikka rusikaga vehin…
Ma parem ette võtan platsi puhta.
Külg külje kõrval möödumatu tundub
nii aeg kui ruum kui olev silmapilk,
ent varsti kogu müstilisus muutub
ja sõõmunõusse nõrgub viimne tilk.
Lood-laulud loetud, loobuda on vaja
ja minna oma luuda kandes ära…
Vaid uskudes, et iga tule-mine
end siiski tasub mõnes mõttes ära.
/Mari*Uri/
Jagatud rõõm
Armastus rõõm on
jagatud teest...
See tee viib kord lahku,
kord kokku -
äärtes õitsevad ohakad,
orhideed,
kasvab maltsasid,
lopsakat rohtu.
Sellel teel kinni hoida võib
kaaslase käest
või tormata pimedalt
mööda,
põgeneda võib kellegi eest
kõigest väest
või teisi sammujaid
aidata mööda.
Armastus rõõm on
jagatud teest..
Sellel teel käivad
nägijad-uskjad,
käivad valgetes rõivastes vaimud
ja need,
kelle katted
hall-segused, mustjad.
Ja rõõmu kui sellist
on alati küll
neil, kel kallima palit on üll!
Seda rõõmu ei ole veel
iialgi vähe
.....
Armastus
Kui ma inimeste
ja inglite keeltega räägiksin,
aga mul poleks armastust,
oleksin ma vaid kumisev vask
ja kõlisev kelluke!
Ja kui mul oleks prohvetianne
ja ma teaksin kõik saladused
ja kõik tunnetatu
ja kui mul oleks kõik usk, nõnda,
et võiksin mägesid teisale paigutada,
aga mul poleks armastust,
siis ei oleks minust ühtigi!
Ja kui ma jagaksin kõik oma vara vaestele
ja kui ma annaksin oma ihu põletada
ja mul poleks armastust,
siis ei oleks mul sellest mingit kasu!
Armastus on pikameelne,
armastus on täis heldust;
ta ei ole kade,
ar .....
Jeesus
Jeesus sinu eest kord elu andis ,
rippus ristil pimeduse sees.
Sinu patud kõik siis lunastas ja andis ,
ennast ära , igavese elu veeks.
Neid on kolm sa tea ja samas Üks ,
Isa , Poeg ja Pühavaim.
Kui Neid hüüad , kui neid nõuad ,
antakse ka sulle ettetundmis Aim.
Inimhing , kes põlgab Taevaisa ,
teda ootab haud ja surmatee aga mina otsisin ja leidsin ,
Jeesus kitsas aga ainus õige tee!
Kord teid kutsutakse kohtu ette kui te ei vali kitsast teed.
Häbi , valu jääb te kätte , teie pisaratest Isa Järve teeb.
Armastuse piinad
Südames on valu, hinges on piin.
Silmis on pisarad, miks tegid küll nii?
Miks andsid sa lootust? Et võtta see taas?
Miks tekitasid ootust? Et pettuksin ma....?
Miks panid mind uskuma?
Et imed on olemas...
Miks väitsid, et armastad?
Kuid ometi kannatan....
-Andule, minu jaoks kõige kallimale inimesele-
Ailen
Karu ei saa aru
Lumi sadas maha,
karul meel on paha,
alles tõusis talveunest,
käpa otsas mett ei ole.
Söögilaud on lume all,
mesitaru mõtteis sügaval,
oma jälgedesse karuott upub
kevad ikka kuskil tukub.
Eksinud on lumme karu,
hea, et ilm ei ole maru,
lumeteki all on karu,
muhvigi ei saa ilmast aru.
Esmakohtumine
Habras ja samas nii elujõuline
vastsündinud veresugulase tekki mähitud koguke,
esmakohtumisel kui kätele pandi,
silmad vaatamas otse mu südamesse
uskumatult läbinägelikult ja kõiketeadvalt.
Enne kui elu oma arenguetappidega vahele tuleb
ja inimeseks olemise töö tuleb väärikalt ära teha,
tuletab ta oma pilguga mulle meelde,
et me kõik teame sündides elu saladust
mille elades unustame,
ja mille üles leidmine jääbki elutööks.
Tähendus
Ma teen natukene lärmi
Või siis enda järgi pilti värvin
Väga vahet pole
Sest leian alati viisi kuidas maha panna märgi
Et midagi aru saada, tuleb olla ja näha nähtamatuid jälgi
Luua seost
Ooperit või filosoofilst teost
Kõik see üheks pildiks seob
Plahvatus toimub meis eos
Arusaamine toimub meil nüüd telefon peos
Ma ei suuda uskuda et olen praegu nii sügavmõteline peas
Tapan depresiooni igas järgnevas reas
Olen positiivsust täis halvas ja heas
Kuni järgmine kord kui ära vajudes veab
Olen kindel et nüüd midagi ikka tead