Sõnale uus. leiti 54 luuletust
Kevade igatsus
Mu süda rahul on,
et oled siin mu kevad.
Sind ootasin
ja igatsesin kõige enam.
Liblikad on siin ja puha-,
meeleolu tõuseb lendu üha.
Oksal linnukene-,
äsja saabunud,
linnukene oksal, kevadlaulud nokal.
Rohelisel rohututil kastetilk on peal,
laane taga kägu kukub,
kukub kuusikus.
Ilu kukub kevadele,
iga päev on uus.
Koledik
Ühel päeval metsa tuli õudne koledik.
Välja nägi üsna hirmus ja pisut imelik:
Jalgu on tal lausa kuus ja kihvad teravadki suus.
Keset pead nii suured sarved, seljas kasukas, mis soe on talvel.
Silmadki on kurjad tal - kaks on ees ja kaks on taga.
Vastu maad käib sahinal ta pikk ja okkaline saba.
Miks tuli siia metsa ta, ei seda keegi teada saa...
Kus on kõigi kaitsja karu? Sellestki ei saada aru.
Kõik loomad justkui kadunud - nad oma urgu pugenud.
Hirmutab neid võõras koll - äkki hoopis mingi troll?
Koledik teeb metsas ringe, trambib jalgu, kisendab.
Mitte keegi pole k .....
Igatsus kevade järele
Pilve vahelt juba piilub
esimene kuldne päikesekiir,
metsasülest aga virgub
esimene kevadlill.
Pungad kinni on veel puul,
sealt tulemas õieke uus.
Metsaserval ojakene rajab teed,
kraavis vulisevad sulaveed.
Linnud kodumaale tagasi
alustavad rännuteed-,
niiväga igatsen ma
kärarikast linnulaulu,
mis tühjuse viiks kurvast südamest...
Jõulukuu
Jõulukuu, jõulukuu,
taevas särab hele kuu.
Kuusepuu, kuusepuu,
ilus oled pidurüüs.
Jõuluvana, jõuluvana,
sind on meile väga vaja.
Päkapikud toredad
kingitusi pakivad.
Piparkoogid krõbedad,
laste suud on magusad.
Juurde tuleb tantsu, tralli,
sellel jõuluajal kallil.
Tasa langeb valge lumi
Tasa langeb valge lumi,
kogu maailm ootab pühi.
Inglid valmistavad ette retke,
ootavad rõõmupäeva hetke.
Kuused rohelises rüüs,
jõuluroad, kõik on menüüs.
Jõulusoovidest pungil on kingikotid,
tühjad on veel päkapikkude sokid.
Jõuluvana uhket rege rautab,
põhjapõtrade kuldseid sarvi paitab.
Süda rahulikult ootab,
ärevat hinge küünlaleek maandab.
Loodus kannatas, nüüd on meie kord
Jõgi annab oma väge,
iga sõõmu veega.
Mets pakub oma kaitse,
iga elava puuga.
Veesulin kastab kõrvu,
nii ühtlaselt ja kuivalt,
ma ei tea miks, aga kurvalt
paneb see mind tundma.
Kuidagi kiiremini on hakanud jooksma
ja haarab kätte kõik kalad ja urvad.
Ta on tõsiselt jäine ja turvav,
mineviku valu mäletab kanda.
Mets vaikib nagu alati,
aga vaikuse heli on uus.
Nüüd vaikusesse ka teised valati,
lootes kaitsta elu puidurüüs.
Juured sügavalt paiskab välja,
läbi mulla, surnud puidu, inimluu.
Inimese kulla, investeeritud aja
katab lehtede varjuga, k .....
Rõuge Ööbikuoru Pesapuu
Pesapuul on kõrgust palju,
vaateid imeilusaid,
kahel korrusel seal saab ju
ümbrust imetleda vaid.
Astmeid on seal mitusada,
jalad pärast väsinud,
üles jõudes, vaata aga,
tabamas mind värskus uus.
Päiksekiirte tulekumas
kirikut näen metsa sees,
öised varjud siiski juba
peitmas seda minu eest.
Ühel pool on näha pidu,
lärmi kajab üle maa,
siiski kauget silmailu
ei see suuda segada.
Tulen alla lummuses,
öö on saabund' juba,
veidikene kurbuseks
ma endal andmas luba.
- Tarmo Selter -
2023
Sõbrake, tule külla minule!
Sõbrake, tule külla minule,
võta kaasa naisuke!
Pakun looduskaunist kohta,
koos lapsepõlve mälestusi meenutame.
Vaatame, kuis sirgunud on kuusepuud,
mida kord me istutasime,
joome mahla kasepuust,
pilli teeme pajukoorest.
Käime metsarajad läbi,
telgime kaunis looduses,
meenutame helgeid päevi
lapsepõlve ilusatest aegadest.
Teeme suitsusauna,
vihume saunalava tuliseks,
viskame kopaga leili ja nalja,
ajame hingest mured välja.
Sina sõber elad linnas,
mina elan maal,
aga südames Sind ikka kannan
ja külla ootan igal aal'.
Sõbrake hea!
Suvi pakub maal pa .....
Vaata,eemal pilvepiirilpaistab juba valgus.
Kas ei kohuta sind selle
silmapiiri kaugus.
Kõnnin sinu kõrval vaikselt,
hingata ei julge.
Teed selle hetke kordumatuks,
surud suu mu suule.
Käsi libiseb mu ümber,
Puusa vastu nihkub puus,
selle kire kuumas lõõsas
leemendab mu siidist pluus.
Kui ei tohi aga tahad,
lubatud on siiski.
Ja sa sulgud omaenda välja mõeldud kuningriiki.
Korstnas puhub tuul,kuusel põleb küünal.Varsti saabub jälle aasta uus.Poes kallimaks on läinud toidukauba hinnad,maha lasti kuskil maffioosot kuus.Tuleb jälle aasta uus ja ära läheb eilne,lund ei ole õues,vesi igal pool.Otsa sai see aasta,meeldib see või ei teil.Igal asjal algus ja lõpp on igal lool.
— Liismariis
Kaubanduskeskuses
Kaubanduskeskuses vaikne on täna,
lausa kõrvulukustav vaikus on see.
Alles oli siin sumin ja kära,
ehitud kuused, jõulurõõm säras.
Kõik mannekeenid aknal olid pidurüüs
ja kogu keskus rõõmu- ja jõulumeeleolu müüs.
Päkapikud askeldasid kuuse all
ja aatriumis käis lõbus tants ja trall.
Nüüd uue-aasta algus on tasane,
tasast minekutki soovime.
Hetkel nii kerge on südamel,
natukene rahu on vaja hingele veel.
Sügisene süda
Mu süda ärkab sügisel
kui kaskedelt pudeneb kuld
ja kaugeneb kurgede hõik.
Kui pihlapuult säratab tuld
ja tühjuse, kurbuse kõik
saab endale niiskunud muld.
Mu süda ärkab sügisel
kui tuul rebib viimased lehed
ja raagudes peksleb ta rihm.
Kui öödes on tontmustad mehed
ja udude pärlendav vihm
mu palgeid niisutav ehe.
Mu süda ärkab sügisel
kui luigelaul kirevas rüüs
ja vahtra purpurne sära
mu hingele laotub kui plüüs.
Soov tormiga lennata ära
on kogu mu tõde ja süü...
1.SEPTEMBER
1.september,
sügislehtedes kirendav kuu,
rõõmu, kilkeid ja naeru
on kooliaasta uus.
Kõik mõtted uhiuued
ja targad raamatud
on päitsed pähe saanud
ja traav on lõppenud.
1.september,
igatsust toov kuu,
kurbi muremõtteid
sügis kannab ju.
Niikui sügislehekene veereb
nõnda veereb elugi
vahest tuulispask me peades
ilmapidi laiali.
Vares ja Harakas
Vares kraaksub tankitoru peal
uhkelt püsti hoiab oma pead
noka taeva poole sirutab
järjepidevalt kraaksutab.
Läikima löödud ta sulekuub
rind on puhvis
kaelas pihlakee uhiuus
varba vahel lilli on kuus.
Kädistaja harakas platsi tuli
teda meelitas sära ja küünalde tuli
ja uudishimu suur-kes tuli, kes suri?
Vares tankitoru peal lehvitas tiibu
seal jagas harakale uudiseid uusi
ja siis lendu tõusis viuhti
Kädistsjal harakal infopagas suur
nüüd kädistab õige mitu kuud
ta isegi ei tea, mis õige, mis vale
ja kas üldse jõutaks tõele lähemale?
August
Suvel kolm on nime; juuni, juuli, august,
nagu heal lapselgi on mitu nime.
Täna suvi kannab nime august,
august küpseid õunu pakub meil,
kostitab meid marjadega aias,
ploomipuud on maitsvaid ploome täis.
August rohkelt kukeseeni jagab,
samblikust neid palju leida võib,
saab ka kivipuravikke uhkeid,
kübarast nad ära tunda võid.
August tuletab meil meelde,
et varsti saabub tarkuse kuu,
see ta sõbrke september,
kirjus kleidis pruut ja uhiuus.
Tasapisi
Tasapisi pilvekardinad avanevad,
tasapisi päike välja poeb,
tasapisi loodus avab silmad,
tasapisi hajub pime öö.
Tasapisi päev end hakkab looma
tasapisi sujub päevatöö,
tasapisi end elu hakkab muutma,
tasapisi õitsele lööb uus.
Tasapisi rahu tuleb ilma,
tasapisi hirm taganeb,
tasapisi pisar täidab silma,
tasapisi hing rahuneb.
