Sõnale vaade leiti 132 luuletust (copied)
Minu ema
Kullakallis on mu ema
tal on hõbedane juus
kaunis on ta häälekõla
õpetlikud sõnad suus
Soojust täis on ema süda
hing on õrn ja armu täis
silmavaade hell ja kena
pisar naeratuses särab
Kallimat ma ilmas tea
kui mu emakene hea
Palju tänu võlgnen Sulle
kullakallis oled mulle!
Tore sügis
Tore sügis poeb samblasülle tuttu,
ärkab koos karge hommiku hallaga,
pilvepadja peal veel päikene tukub,
lehispuudelt kastetilku kukub.
Sügisele meeldib karge hommik,
meeldib tuulevilinat kuulata,
meeldib väikene vihmakrabin,
pilkases ööpimeduses viibida.
Kirjud lehed meeltmööda on sügisele,
vaade ilus, kui puudelt alla langevad,
mõni lehekene keerutab end õhus....
Sügis, oled tõesti kõige toredam!
Oma lill
Ehita oma lossitrepp
nii kõrge kui saad,
et need, kes jagavad sinuga
sama vaadet,
näeksid kaugeimat merd
ning tõotatud maad.
Lao oma lossiaed
nii avar kui saad,
et need, kes tantsivad sinuga
ühes taktis,
mahuksid ära ka siis,
kui tornitrepp
juhtub olema katki...
Ja kasta enda päevade peenraid
ka siis, kui
need on tühjad,
sest kuu kasvab ja kahaneb,
kevad tuleb ja lä'eb,
aga kõrgus ja avarus
toovad kohale need, kes
otsivad kohta
oma lillele.
/Mari*Uri/
Kevad südant soojendab
Iga päev mul kevad vaatab vastu,
ta esimene, kes mind tervitab.
Kui päikene kaob pilve taha peitu,
siis kevad ikka mu südant soojendab.
Kevad lilli kingib
ja linnulaulu,
kingib päevi ilusaid.
mõtteid kauneid ja toredaid.
Ikka rõõmuga ma kevadesse astun
ja soojal tundel teda tervitan!
Elu kiirteel...
elu kiirteel ruttame ajas
annaks aeg hetke peatuseks
hüüda häälega mis kajas
ehk teeks me möödunud veatuteks
anda luba saatusel vaadelda
piiluda su teedel ja merel
kas mõistlik on õnne eest maadelda
seni kuni huuled ja rusikad verel
lollusest uskuda uskumatut
vihaselt võidelda vastu
eksides endale lubamatult
kes nii su kaitseks välja astus
anna aega ajal end sättida
ära hinda vaid tänast hetke
üle piiride vahest ehk läheb ta jaa
ainult selleks et kaunistada retke
Ühe sõbrakese truu süda
On olemas üks loomake,
üks imearmas koerake,
kes ellu palju rõõmu toob
ja tuju hea eest kannab hoolt.
Tark on tema silmavaade,
ta kurb, kui olen õnnetu,
hingest minu rahu valvab,
tal vaade truu ja valvas igati.
Nii truu on üks koera süda,
usaldust ja sõprust täis,
niikaua kuni elan mina,
ta kindlalt minu kõrval käib.
Päike
Üha soojemalt on paitamas päike,
mahe tuul lendab üle puude latvade,
loendamatu hulk linde leidnud pesakse,
tunne hea on täitnud südame.
Tahaksin naeratada sel päikesel kõrgel,
lahkelt silma vaadata,
kuid võimas päike on silmale nii kauge
ei ta vaate vastu keegi saa.
Suur kollane kuu
Suur kollane kuu
taevas laiutab,
sekundhaaval ta ennast kahandab,
öötundidel hundid
kuule uluvad,
inimesed kuult
maagiat ampsavad.
Tähed tantsu löövad
kuuketta all,
kuufaasid rippu
on kuu külje all.
Ilus on ka vaade,
kui magama läeb kuu,
pilvekene valge
katab poole kuust,
ehk saab näha jälle
suurt kollast kuud.
Kaelkirjak
On see vast uhke kirjak,
pika,pika kaelaga,
kaela välja sirutab,
pilvedeni ulatab,
ülalt alla vaade kauge,
metsapiiri taha pilk kinni jääb
naudib kõike,mis on kauge,
enda ette vähe näeb,
jalad pikad peened all,
sabaotsas juuksetutt on tal,
kõrva tipus pintslike,
mis maalind laigud seljale,
uhke vaade,uhke püst,
kaelkirjakul.
Su hääl on hüpnotiseeriv
Su hääl on hüpnotiseeriv,
vibreeriv, garboniseeriv
iga rakk mu kehas tõmbleb suurest erutusest,
kui puudutab su häälenoot mu kõrva,
ära mind sellega liialt mõrva,
tõrva ära kalla,
vaid võta vastu mu nätsukumm,
mille heast südamest kingin sulle,
puhu mulle või taga aja hulle,
kes sind austavad,
imalate võtetega meelitavad.
Sõrmega sind hellalt silitan,
salaja pihku itsitan,
pinistan kitarrikeeli,
et laulda sulle serenaadi,
lauluhäält pole antud mul,
mind sellegi poolest kaisutad,
haigutad, kui telekast tuleb mu lemmikseriaal,
pedaal olgu .....
Vaatan ookeani
Vaatan sinna, kus laiub ees ookean.
Vaarun raskelt voodisse, tõmban hinge ja puhkan.
Mõtlen, kuis raskelt möödub üks ja siis ka teine päev.
Olen elus, kas ma selleks üldse ka vaeva näen!?
Vaatan ookeani põhjatusse sügavikku.
Kes see mulle sealt vastu lehvitab?
Ma põgenen, šokeeritult vaatan minevikku.
Ma põgenen, otsin väljapääsu, ahmin õhku.
Minevik hajub, minevik taandub, olevik tuleb,
tuleb ja neelab ära kõik jutud,
kõik sündmused - ära kõik lõhub.
Jälle mõtlen, seekord pikalt, seekord ainult sellest.
Tuleb tuul, puhub ära mu mõttelennu,
mõtlen taas .....
Maani pikk
Mõista mõista, kes see on
seisab püsti, ees uhke koon
aga pole vaja jalgu
eemalt tundub nagu laps esialgu;
aga on täisealine mees
sest ka habe on ees
poseerib pildil ilma käteta
pole kunagi ilma naeratuseta;
hüppab oma varvastega
ja tervitab köntidega
mille otsas on näpukesed
väiksed haralised vorstikesed;
toksib peaga vastu ust
et välja lasta kätea koputust
taob palli puusaga
pole seda teha muuga;
Nick Vujicic tal nimeks
pikalt olnud meemiks
mingi austraalia serblane
phocomelia on ta sündroomiks;
väärarenguga elu ikka naudib
daamiele eriti ta meel .....
Võta kätte ja muutu täna
Võta kätte ja muutu täna,
muutu täna paremaks.
Ära toida viha endas,
ära kasvada lase tal.
Siis ei ole elu koormaks,
ohkimisi vähem on.
Pole kurjust, mis sind neelab,
pole pilku kadedat.
Võta kätte ja muutu täna,
muutu täna paremaks.
Muuda oma maailma täna,
muuda vaadet paremaks.
Jõulud, jõulud!
Kõikjale, kuhu silm ulatub nägema
on kuuse ja küünlasära täis.
Lumehelbeid langeb maale,
valge sillerdav on lumevaip.
Ilus on taevane vaade,
lumehelveste mäng.
Kirikukellad tuletavad meelde,
jõuluaeg on lähedal.
Ootusärevus on hinges,
tunne mõnus
tuksub südame all.