Sõnale vaade leiti 132 luuletust
Lahkumine
Taevaluugid avanesid,
kõuemürin kostus sealt,
kas siit ilmast lahkumine,
nii valulik peab olema?
Alles olin sulle hooleks,
kõnelesin sinuga,
kohendasin patja, tekki,
laulsin valud minema,
soojal tänulikul ilmel,
veel vaatasid mind sa.
Pisar sinu noorel palgel,
nii janune see,
minul miskit rinnus lõhkes,
nii valus vaade see,
üksainus pisar,mitte rohkem,
oled küllalt kannatand.
Mööda läinud, kui häiretes käitund,
Töötab täius pää luus, ning ei määrdu,
teades, et jäänud veel kuus käiku,
miski ei päästnud, midagist ei säästnud,
ütlemata jätnud, kütkestav mälust,
ületan mäe ahelikku, sõba silmale tikkund,
keegi kõrvale ei istund, üksindusse kiindund,
üle käte mindud, närin tähte ei pääse hirmust,
endiselt sipleb fookus, kuid ei pääse mu kirbult,
voorus tekitamas isu, elektrit välja ei tõmba,
juhtmed lahti kisun, kirjutama neid ridu,
tallast välja pinnu, edasi liigun, lausa lidun,
viivuks istun, tõmban hinge, rinnus l .....
Tinderi Date
Tinderi Date,
viimne eit, otsib nikku ja mõtleb,
Okei, Seks on on "normaalne"
terve su maailma vaade, ole kui arukas,
tahes, päitsed võlts teadmistega pähe pannes,
ole lahke, lahe, kogu su tõekspidamiste sisu,
on mage, prügikasti ennast varakult paned,
kes sind ikka oma südamesse laseks,
kahju mehest kellest sa rase, kõik see,
on lihtsalt vale, soovin vaid hoiatada,
toimivalt loopind oma paska, a hoolisin liiast,
ei soovi su uksetaga võtta järjekorra sappa,
usaldust pole- küll kõik suhted jooksevad rappa,
oma noorust vaid tapmas, endast jõle palju arvad,
eh .....
Nutiluti Pöialiisu
Libastun, väljendan kirja luult; mind nad pilganud; kui end minuga võrrelnud; see pea neil pooltki nii ei mõtelnud; krabiseb igas päevas vaid jõledus; nõme ju; kõrbeb kortsus kulm; mu moodus on hull; naeratus suul; mu mure on kuult; tundmus mis juhtunud; plaan ei luhtunud; sest teda polnud; kurku tuld; tekitades; mekkind maailma vaadet; settib tasapisi hingepõhja varavalges; juurde sulle andes; ande mis vaatleb; ei ma kahtlend; vedada on minu see rakend; nõnda lahkelt lasen oma tahke kiire ande; mis piinleb puhtas aates; kurbuse saatel; muundun seest pannes; sõnasid kõlama; .....
— M KArmastus
Mäletan su silmavaadet,
huuli värelevaid,punaseid
pluusi alt välja paistvat
õblukest õlga,
jasmiinilõhnalisi juukseid
lainetest lainjamaid,mäletan.
Pehmeid käsi kaela ümber põimlevaid,
jalgu nõtkeid,
sihvakas kui pajul,mäletan,
Häält,mis helisedes
kõrvu kaikus-Armastan
kristallselged pisarad,
nüüd pihkudes vaid
Tänu Kõige vägevamale
Jalad vajunud pehmes liivas, tänu kõige vägevamale,
selles ma seisan!
Viimaks vaba, olema vaba, vihmast mõistsin, et vaid kalla,
suunda võtmata mööda põski alla, ja nõnda ma kirjutan,
ilma teadvuseta, ainult seal kus ennast olen eirand,
et leida mida ego kõigi eest ära suutnud peita,
vabanenud, vaevatud vetest mil triivides ennast petnud,
Taeva isa üles leidnud, tema auks kõik mu salmid on tehtud,
nõnda kaunilt mu elu vestnud, uhkusest ma keeldun,
kui kõik voolab alla mäge, enam ei tunne ennast neetult,
kõige ilu vaadeldes, südame valmis tagus pikse haamer sees,
t .....
mõeldud on mõtet me mõtetes
öeldud on ütlusi me ütlustes
tehtud on tegusi me tegudes
tundeid on tuntud me tunnetes
mälestusi on mäletatud me mälestustes
jutustatud on jutte me jutustustes
vaadatud on vaateid me vaadetes
kaodatud on kaotuseid me kaotustes
vaigitud on vaikust me vaikuses
pildistus on pildid me piltides
kirjutatud on kirjad me kirjades
pilgud on pilk me pilkudes
võidud on võit me võitudes
riimid on riim me riimides
sõnad on sõna me sõnades
lauldud on laul me lauludes
arvatud on arvamusi me arvamustes
tühjus on tühi me tühjuses
loota on lootus .....
Kaose Sümfoonia
Sõnad- kui pisikesed tükid:
Lükkan nad kokku;
Hämaruses Eluküünal süttib;
Kildudest Mosaiik;
Deformeerunud vastused;
Kiljub sees osariik;
Evakueerun lahkusest;
Silmustes Seks-Apiil;
Deklareerin maksudes;
Ampfiibsed; motoorsed;
Trampliin S.O.S Morset;
Marqii Partii Monotoonses;
Maskiballilt Joostes;hommses;
Taktis langes; Pomme;
Vormimas Normide Vorme;
Kolisin Ära soome: Toodete Koorem;
Pommivarjenditega Hooned;
Hulganisti Volte; purjus somme;
Puhtaid Kopse; ei ole kadekopse;
Ei ülba; endal pusal okse;Ei ole
kauneid roose; neid nopin...
Teisel pool lahte Soodest; .....
Sel öösel ingleist saavad saatanad
sel öösel ingleist saavad saatanad
ja korstnaist kui draakonite
seedekulglaist paiskub tuld
kõik pilved meid endunustavalt vaatavad
kui saatan-animaagid tahtvad kulda
mingi valdav tung sund tunda
tunda enamat kui tühipaljast mulda
tunda kirevaid vitraaže
tõsta klaase täita vaase
heita sinu üle kaarde
et mul avaneks uus vaade
saatana kirevkirdekire silmist
tappes teineteise inglid
sel öösel ingleist saavad saatanad
ja korstnaist kui draakonite
seedekulglaist paiskub tuld
kõik pilved meid endunustavalt vaatavad
kui saatan-animaagid tahtvad kulda
Tõeline sõber; see ei valeta.
Puuduta lage; mingu vittu su aru lage;
Tunne; sa oled lihtsalt nukk; kes ei kuule;
Ega suuda faktidega toime tulla; trulla;
Laisk; rutiinist välja suutmata murda;
Näed vaid ühte suunda: süda mädaneb;
Sa ei suhtle iial puhtalt; enest haletsev;
Näitab kademeelt; tehes nägu kurba;
Sõbranna pulma; suhted kõik tunnete puntras;
Tõe hukkand; memuaarides; kõik õige;
Miski ei läinud tal luhta; küll aga teistel;
Elu aeg segaduse treener; ta siiras pilk nii veenev;
Haarad tal käest; et ei nüsiks oma veene;
Tegelt sind pettes; tehes sinust pehme;
Nuumatavad tapamaja sead tema .....
vihma sajab
Vihma sajab.Piisad langevad.
Õuest kajab. Möödujate naer.
Aknast vaade alla tänavale
porised teed.
Need mis kuhugi ei vii.
Külm väljas. Kevadised veed.
Nukrad on silmad nii -
surutud vastu klaasi.
Vihma sajab.Endiselt ootan.
Päikest vajab. Naeratus -
loodan homsest leida end.
Unelmatest. Mõtete lend.
Teiselpool vikerkaart
seisab kättesaamatult
kõik mida igatsend.
elul on alati rutt
telefon heliseb tasa
sellele ma vastan
arusaamatud sõnad
katkendlik vaikus...
lõppeb ruttu jutt
vaade aknast välja
endasse on neelanud
kogu maailma uduloor.
maa on katnud vihmapiiskade
rasket kurbust täis nutt
sinu lahkumist ja igavest
puudumist südamega silmame.
miks ometi me elul alati nii rutt...
Keelatud vili
Kui sind puu otsast noppisin
olid punapõskne kui täiuslik
ladvaõun mida kõik ihaldavad
kuid mis kuulub ihne naabritädi valdustesse
Siis olid sa mul peos
sel keelat keskköötunnil
naabrinaise puukuuri taga
ja varjudes nägin ma valgust
Nüüd päevavalguses sind lähemalt vaadeldes
näen mädaplekke koledaid punase fassaadiga
kokkusobimatuid rohekaid laike
ja pilved kipuvad vägisi valgus varjama
Viin naabritädile vabanduseks
korvitäie punaseid sõstraid
kuid vaade tema aia õunapuulatvadele on rikutud
silmailu maksab ka midagi
Erinev tõde ...
Sinu tõde, ainult sulle omane mõttelaad,
üldjoontes sugurahvas , kattuvad - nad.
Teisel rahval erinev mõtte - meel, keel,
kohtud kas partisani , või sõbraga teel?
Maailmas ühine olla , võiks inimlik tõde,
naabriga sarnane sul aade, elule vaade.
Sinna käija veel palju , tundmatut maad,
siin sinagi kaasa , pisut aidata saad !!!
Hansi!!!
Märgates ilu oled vaba ...
Päike tõuseb kaugest kuuselaanest,
särab aasal aurustuvas kaste-vees .
Kuid ometigi seda kaunist-vaadet,
sa aknast imetled , kus trellid ees ...
Kuis tahaksid sa üle aasa - minna ,
sest vabaks loodud meist on iga mees.
Aeg aitab , jõuda ükskord ikka sinna ,
mis lootustes , sul hinges - südames...
Elu kiirteel...
elu kiirteel ruttame ajas
annaks aeg hetke peatuseks
hüüda häälega mis kajas
ehk teeks me möödunud veatuteks
anda luba saatusel vaadelda
piiluda su teedel ja merel
kas mõistlik on õnne eest maadelda
seni kuni huuled ja rusikad verel
lollusest uskuda uskumatut
vihaselt võidelda vastu
eksides endale lubamatult
kes nii su kaitseks välja astus
anna aega ajal end sättida
ära hinda vaid tänast hetke
üle piiride vahest ehk läheb ta jaa
ainult selleks et kaunistada retke
Oma lill
Ehita oma lossitrepp
nii kõrge kui saad,
et need, kes jagavad sinuga
sama vaadet,
näeksid kaugeimat merd
ning tõotatud maad.
Lao oma lossiaed
nii avar kui saad,
et need, kes tantsivad sinuga
ühes taktis,
mahuksid ära ka siis,
kui tornitrepp
juhtub olema katki...
Ja kasta enda päevade peenraid
ka siis, kui
need on tühjad,
sest kuu kasvab ja kahaneb,
kevad tuleb ja lä'eb,
aga kõrgus ja avarus
toovad kohale need, kes
otsivad kohta
oma lillele.
/Mari*Uri/
Unistused
Ma soovin käia hommikukastes,
kui värsket jahedust õhkub nii järvest.
Soovin nautida hetki, tajudes loodust…
et säraksid silmad… et täidaks mu ootus.
Ma soovin istuda, unistades vaikuses,
uidata puude all… varjukas aias
imetleda linde, kes tiiblevad taevas
luuletada loodusest kodumaapaigas.
Soovin lentsida metsas… tee mööda ringi…
haista lõhna, mis õhkavad ilusad lilled…
soovin kuulda, kui laulavad hommikulinnud…
korjata maasikaid… juba täis on mu pihud.
Soovin supelda järves kuuvalguse ribas…
sel ajal on vaikus, pole ainustki hinge ...
.....
Täbarad lood
Olen maha jäänud oma rutiinsest argipäeva elust
Ei suuda loobuda enda heast sõbrast - lelust
Hetkel küsin endalt, kas näen ka helget lõppu
Või olen sunnitud minema oma pahega igavikku
Vihkan oma käitumist, mõtlemist, tegutsemist ning
Seda, kui mitmeks killuks on purunenud minu hing
On teada tõsiasi, et olen rumal, nõrk ja ennasttäis
Ei suuda lahti öelda nendest mõtetest, mis on peas
Kas kuskil vedeleb veel elu elamise käsiraamat?
Mina oskan elada vaid igalt poolt leides draamat
Pole mõistust, pole jõudu, tahet - mitte midagi pole
On valu, on mustad toonid, on maa .....