Sõnale vaartus leiti 100 luuletust
Kamuy Mosir
Igavene muutus, avaldamaks truudust, tundes uutsust,
raskus südame küljest kukkus, see puhtus milles mu suhtlus,
see kuri kuulsus, luuletades hullust, tuultes pole veel murdund,
nõnda suundub kõik mööda valutavat muhku, avastades seda puhku,
miskit naeratusest, kaevan unes, matkan tundes,
millest selgus puhkes,veetmas mu enda survel aega kõiksusega,
Kõõlun maailma serval, leidmata vajadust enda veidrat peita,
nõnda kriban seika, kiirgan reipa, hargi mure seljast võimaks heita,
öösel kui aerosool tabab lagunenud seina, see kultuur mu pelgupaik,
kust oma uskumatu lennu s .....
Pragu Fasaadis
Positsioon ja Staatus;
Nokk loom ja apaatsus;
Ekonomism kõikjal kuhu mul jalg astub;
Oleks ma finantsiliselt mõtetum;
mind poleks paljaks röövitud;
koheldud kui rõvedat röövikut;
tähelepanu saades alles kui nukust koorunud;
imeliste kirjude tiibadega; siis ei taha keegi liiga teha;
kuigi ei koti kedagi kui virkalt elad;
Tähtsad linnule nokkimiseks on terad;
Motivaatoriks vaid hirm raha ja nälg;
Segadus; ahnus ja instinkt;mätas jõuka järgi märg;
Lõug püsti ennast tähtsaks teinud;
Sellise käitumise eest enest olen peitnud;
Olin tõesti loll kui uskusin inimkonna v .....
Printeri Ülemvõim
Võrdle mõõda ja ära rahune!
Ära kutsu end korrale- ära rahune!
Saa naudingut sellest, miida endast arvad;
Usu et oled suur uss kes võib teisi tappa;
Kui aga tahaks; positiivne kurjus elab vanaks;
Lurjus maailma nabaks, aeg vaheta paber rahaks!
Kes see vaesete mandumist ikka kuulata tahaks;
Ela elu nii ahnelt nagu madu kes sööb oma saba!
Löök anna kabast: kui ori tahab vabaks;
Söök saab lambast kui hunt end nende keskel varjab;
Kellest siin sa ahne tirts ikka hooliks;
Kui laua peal on sulas paarkümmend tonni;
Röövi varasta kui vaid saad; valeta, sest elu mõte;
On s .....
jackpot
Päevad ja õhtud
oled loopinud münte
jackpoti masinasse -
oodates peavõitu
mis on röövinud
Sult väärtusliku
tähelepanu märkamaks
mida toob kaasa
endaga ajakulg.
Iga järgnev tõmme
muudab Sind hingeliselt
rahatuks jättes vaid
kibestumuse veritsevate
petetud unelmatega -
lööd jalaga lootes
langevat kuhinat
kõlisevat kulinat
oma sülle meelitada.
Masina rikki minnes
korja ülesse eneseväärikus
maast.
Tõusta võid toolilt võitjana
veel ju pole hilja.
Ning elada teades kes penni
ei korja see mälestustest
ja inimestest rikkaks ei saa.
ajal mil aega
Ajal mil on aega, seda ei väärtusta -
ajaruumil, piiramatu võim kõigi üle.
Momentselt mälestusi, ei jäädvusta -
sest Sul on aega, alati ütled.
Kuid kui homset enam ei tule?
Sõnad - vaikivad, kuigi keelel.
See keda ootasid - üksildusesse sureb -
kuigi Sinu aeg, ootab teid koos eilses.
Õhtust, saab vaid päeva vari
naer sulandub üheks pisarates.
Eile oli halb - tänaseks on parim-
keda lootsid leida ...
Nüüdseks on teil aega -
Alatiseks.
ma tunnen sind
ma tunnen põhjatult sind
tean seda valutamata valu
vaikivat nuttu täis rind
varju jäänud rääkimata valu.
silmis tõsidust seletamatut kannad
neil hetketel ei taha tunda sa mind
küsimustele küsimusi vastuseks annad
siis tuleb armastada kõige rohkem sind
et ei kaotaks väärtust lihtsa õnne hind.
viimaks kui südamed kasvavad ühte
põimuvad lõimuvad igaviku orhideeks
õite värvus - lõhn ühtlaselt ühtne
on ta me hingede kasvamise joogiveeks.
ma tean põhjatult sind
tunnen seda valutatud valu
nuta tühjaks oma rind
mu najal painav vale valu.
Tõe Reliikvia
Enne kuulmatu, kuidas järjekordne trubatuur, täitmata oma lubadust,
vaid põgenes surma suust, inim loomus muutmatu, kui ta ei kuulanud,
Tõde, põgenev ja nõme, läbi sõrme piiluv, ilkuv, kaela lõugadest
ta ila tilgub, ja see söövitab, päeva röövimas, õigeks ennast röökimas,
kõik ta teod Väärikad, kui nende abil sööki saab, mööda nööri õpind kõndima,
seaduse silmuses, hirmudes, võtad osa süsteemist- oled osa viirusest,
Sest see on inimeselt inimesele üle kantav, ja rumalale tõesti Lihtsam Tee on nakkav,
Kui sa vaid mõistaksid, siis terve elu oma rööpais .....
Põrguline
Mida sa kuulad selle mõisa härra plära?!
Sa loll siis tea, et keda petab kulla sära
selle sööb uss ära?Ussitad ja ajad suust mäda,
ega märka kui uss sul ümber kaela ennast väänab,
sisiseb kõrva, räägib maailma kõikvõimsa,
lükkab ja tõmbab, vara kasvab ainult mõisal
Vat kus põrssad,kerge usklikelt kaval ants kõik võib võtta!
Vana väe ja rammuga, enam ei saa, käed võtaks rüppest,
tööga alustaks, seemne mulda, kui oleks üldse mõni kodumaa
-mida harida, kui maksud kui võlts ravimid liba tohtreilt ei sandistaks,
ja ninapidi veetud lähedaste teod ei armis .....
Eralduv okas roosidest
Ilmnes viga, mu närvisüsteem on rikkis,
Kuulen kisa, luule hoovuses hõng ninna pistis,
sellel siin maandamisega miskit pistmist,
madalal subtiitril, kõrgemale sihtind,
valanud need päevad-kogemused tinti,
kinnitades jalga kingi, olen valmis nägema
kuhu see jala paar täna viib mind,
mängin oma hulluse-mulluse-tundmusega,
jälgin tõe tera, mis kuulduses ta elav,
et fookus oleks terav, kui vean oma read,
murdmata pead, puhtana seab,
vormi, formuleeruv kui ennustab tormi,
mu lapsepõlve rajooni , meenutab kopli,
puust osmikud, poiste kambad-
koduste joomiste eest jooksikud .....
Terve elu ronides astmetel(1)
Räägin teistest, kui enese kogemuslikust eilsest,
kõik on selge, pinnapeale kirjutatud mis mõlgub meeltes,
kui teistega kokku ei peakski kunagi puutuma, hakkaks meheks,
lakkaks see võrdlev tehe, kasvaks vaikuse veste,
harivaks meetmeks, et näha mis, siis tegelt,
läheksin hulluks, kui paljaks end ei kisuks,
kisast kärast, anastavast mõissa härrast,
lööks lambid kinni, et näha igat tähte, mis taevas särab,
ei haaraks sarvist härjal, kõnniks oma rajal,
Ja ma vannun, et ma ei jääks nälga,
kui maa poleks jaotatud, iga kord ma midagi kaotanud,
kui kodu-ukse lahti pao .....
Õnnesoove
See sünnipäev, sinder, on selline päev,
kus õnnest sul kokku kantakse mäed
ja suurima rõõmuga ulatab käe
ka see, kes sind iga päev näeb.
*****
Olgu sul päikene südames,
tulgu, mis iganes tuleb.
Saatjaks olgu sul eluteel
tuli, mis südames põleb
*****
Ta tuli ja ta silmis naer,
kukkus kildudeks lillede sisse.
Ühe aasta tõi juurde see aeg,
jooksis sellesse hommikusse.
Täis õnne ja armastust süli,
veripunased roosid ta käes.
Läbi lume nii kahlates tuli
naerdes – su sünnipäev!
*****
Ole õunapuu õite valgus,
mitte lõpp vaid alati algus.
Ole kastanik .....
hingetōmbe väärtus
hindamatu hinnaga on hingetōmbe väärtus
hirmu himu argipäevas südamele jäätub
vōbisevad vōltsid vōtted silmeette loodud
murekortsud vagudena otsaette toodud
lillelōhna nuusutades vingugaase haistad
käega muru sōrmitsedes piimanōgest paitad
silmapaari anuvalt kui taevapoole laotad
jumalate templikojas küürud selga taotud
Limbiline mõtlemine
Naaldan põse vastu oma kätt.
Limbiline ajuosa võtab võimust
ja aju uuskoor, mu mõtlev aju,
teda ei huvita miski eeskätt.
Vana ontlikku tiksu käel kuulen
see mu käekell – sa tiksud!
Sind nüüd tõstan täitsa kõrva juurde
ja kõrva vastu litsun.
Kes teab kui kaua pole mõelnud
siin käsi põse all ma sorakil,
et enne sinu häält ma kuulnud
ma pole mitte iialgi.
Ma istun, mõtlen ja ei mõtle,
on emotsioon, ei ole ratsionaalsust
Ma haaran ja teen õige pika heite
mu mandelkehast mälestus saagu!
Nüüd olen hirmus tark!
Ma olen nagu tehisintellekt.
Ai .....
Orja armastus
Ma käitun nagu polekski ori
nagu iial poleks teinudki tööd.
Kortsus kleidis paljajalu tulin,
sassis juuksed puudutamas vööd.
Sa arvasid, et petan sind tulles
justnagu oleks magatanud meest.
Ei teadnud sa, et töötan ka surres,
vaid maltsaga sind petan kõblates.
Ma ei saanud öelda: "Olen ori."
ja purustada vale rikkusest.
Nägin kuidas miski sinus suri,
nii palju haiget said mus pettudes.
Sa vangutasid pead ja lahkusid,
ma üksi tamme alla nutma jäin.
Kõik pisarad mu silmis ohkasid,
mu vale väärtus mulle selgeks sai.
Sellest õhtust sai ö .....
Tahaksin rääkida
Ma tahaksin rääkida lugu,
et kuidas kõik alguse sai,
et kuidas sa tulid ja mulle
korraga selgemaks sai,
et maailm ei olegi väike -
kuid tee ei olegi lai...
Et tunded on tunded ja neile
rajaneb sepik ja sai
ja mõte ja meeled ja mälu
ja kohati kohatu kolu,
sünnid ja sunnid ja seadus,
kõik väärtuslik
elu ja olu.
/Mari*Uri/
Minevik. Olevik. Tulevik.
Puudutades külma, juba jäätuda jõudnud aknaklaasi, tunnen ma esmapilgul vaid kehast väljunud soojust, ent mu pilk, mis langeb Kuule, paneb mind mõtlema hoopiski muule.
Pöördun mõtetes tagasi sinna, kus maailm oli meie ees avatud ja me teadsime, kuhu tahame minna. Pingutused ja püüded, tahe ja energia, ühtsus, sünergia...
Peatselt purunesid meie unistused, lootused ja soovid, ei omanud siinkohal tähtsust ka meie praktiliselt olematud elukoolid. Taipasime, et meie soovitud ja ihaldatud, fantaasiaid tulvil tulevik ei saabu eal, kui endiselt me viibime kaugustes kusagil seal ja .....
Sel Hetkel..
Sel hetkel, kui Su maailm vajub kokku,
kõik muu Su ümber tundub nii mõttetu.
Sel hetkel, kui võtta püütakse Sinu elu,
alles siis teadvustad, et keegi pole võitmatu.
Sel hetkel pead usku hoidma kõrgemal,
kui ulatuvad tõusma Su käed.
Sel hetkel katsutakse läbi nõrgemad,
ning kõik teised väärtusetud väed.
Sel hetkel kui kõik muu muutub põrmuks,
Sa tead, et teed kõik, mis vähegi suudad.
Sest sel hetkel, kui kogu valu välja nõrgub,
mõistad, kuis see Sind tugevamaks muudab.
Maivis L.
***
Oh kallis! Mu elu!
Oled kui tuul,
Sirutamas minu poole esimeste metsmaasikate varsi.
Oled kui hommikune kaste,
Langemas rohuliblele, milleks on mu habras keha.
Ja kaste pole muud
Kui su kirest roosad huuled.
Hoian sind kaua, kuigi see pole piisav.
Ei talu, et olen eraldiseisev.
Tahaksin sulada ühte sinuga, mu kallis!
See uskumatu armastus, mida tunnen!
Oh, andestagu, Looja,
kuid see on suurem armastusest tema vastu.
Kogu ilma roosid närtsivad,
nartsissid langevad,
hõbe kaotab sära
ja kuld igasuguse väärtuse, kui olen sinuga.
Kõik ilmar .....
Kas rihmaga või vitsaga?
Kas rihmaga või vitsaga
või hoopistükkis piitsaga?
või piisab karmist sõnast,
teistmoodi häälekõlast?
Kas tohib ihu nuhelda
ja oksadega vihelda?
Eks tuleb rohkem suhelda
ja mitte tühja rihelda.
Ja iga tühja pärast ka ei tasu parastada
ning valjuhäälse riiuga ei tasu laristada
kuid hellituste kõrval tuleb eluks karastada
ja asja pärast siiski mingil viisil karistada
Sallida ei tule iga käitumise viisi
arvestada iga veidrat soovi ja kapriisi
iga mõtlematut lollust ei või taluda
laps peab õppima, mil tuleb andeks paluda
Jonnimised, pisivaled, ma .....