Sõnale vaba leiti 615 luuletust
Kõik on vaba
Vabad metsad kikitavad kõrvu
Vaba meri vaikselt mühiseb
Vaba taevas sätib oma pilvi
Vaba kotkas taevas tiirutab
Vaba ojakene otsib oma rada
Kõik on vaba, vabas looduses
Kevad on nii ilus ja nii vaba
Ta ärkamine imeline on
Kevadele avatud on silmad, kõrvad
Süda õnnejoovastust on täis!
Märgates ilu oled vaba ...
Päike tõuseb kaugest kuuselaanest,
särab aasal aurustuvas kaste-vees .
Kuid ometigi seda kaunist-vaadet,
sa aknast imetled , kus trellid ees ...
Kuis tahaksid sa üle aasa - minna ,
sest vabaks loodud meist on iga mees.
Aeg aitab , jõuda ükskord ikka sinna ,
mis lootustes , sul hinges - südames...
Vaba Ukraina
Igaljuhul hoian Ukraina lippu ma
südame all kõrges
Elan kaasa selle rahva murega
palvetan hommikuvalges
ja öös mustas-pimedas
Küll varsti saabub vabaduse tund
ja taas ärkab maa ellu
Ja rasked kirsad,
mis võõrast maapinda tallanud on
vajuvad sohu,et seal vajuda kängu
Kindel meel ja kindel tahe
usk endasse
paisutavad rinna suureks
rajades teed - Vabadusele
Võit tasakesi hiilib
Ukraina pinnale
Vaba sõna
President sind teavitab,
et sõna on meil vaba.
Kuid, kui sa seda kasutad,
siis valvas pilk sind tabab.
Rääkida ju kõike võid,
mis sõnu iganes sa tahad.
On ainult mõned erandid.
Neid ütled - oled paha.
Nii näiteks pole ilus üldse
kommuniste saata ahju.
Et eurosaadik nõnda ütles,
meil sellest kõigil väga kahju.
Sa ole ettevaatlik juhul
kui teemadeks on vandid,
moslemid ja naised,
geid, Aafrika migrandid.
Kui sinu kõnes pole headust
ja vaenu tajub kohtunik,
siis appi tuleb Kaja seadus:
kolm aastat vangistus on pikk.
Sõna on vaba
Sõnad pandi ahelaisse,
ühte punti väänati,
sõnad lauseks tahtsid saada,
aga ära keelati.
Sõnad väänlevad kui väädid,
kisendavad-Vabadus
Kas meil keelatud on tõesti,
teha lauseehitust,
aga meie sõbrad komad
juba appi tõttavad,
ahelaist sõnu lahti rebivad.
Kas see lause sai nüüd õige
või on mõru maitse ses,
aga sõna olgu vaba,
ükskõik mis tahes lausetes.
Vaba meie maa ...
Püha isamaa kaunis sa tema poole kummarda,
ta ilu silm ei hoomata suuda, süda õnne taluda.
Kuis armastad maad , laineid rannal vahuseid,
vaba jälle Eesti rahvas , elanud siin - sajandeid.
Käi läbi võõrad riigid, rajad saad järgi mõtelda,
kas leiad koha ilma peal, kus hing võib õitseda.
Lähim meile , hälli hoidnud , armas sünnimaa,
ema keeles rahvas laulab tänu sulle kodumaa.
Hansi!!!
Vaba maa ...
Meid ühendab sünnimaa püha, kannab hoolt,
säilitades rahva , kauni keele milles suhelda.
Ta randa , kõrguvaid metsi , viljakast mulda,
vaba meri embamas mitme ilmakaare poolt.
Iidsed veel seisavad linnad , kaitsnud meid,
linnuste ahelad , külad mis toitnud rahvaid.
Talud, kus täna veel tütreid, poegi vahvaid,
õitsengul püsivad , harivad esiisa põllumaid.
Saabunud vabadus tasa unest äratab isamaad,
aastaid elanud võõrvõimu all , eksinuid rajalt.
Kulgeb kust õnnele tee , pärime tuleviku ajalt,
lipp seni sinimustvalge , ehtimas kodumaad.
Hansi!!!
Mõtle sõnast ; Vaba
Nimetad kedagi; kuid kuidas kui sul kogemus puudub?
Pimesi elasid; tõe valuga leppida ei suutnud,
Ega vist; kontrolli brutaalsusest ei kuulnud?
Sedasi; jooksed tõe eest ja kedagi ei muutnud,
Lõppude lõpuks annan sulle lükke; lenda mu ingel,
Tippude tipust kus su mõtete mõõde; alati arvas-
Et on õige,
Pisar mu silmis; sest tuleb välja, et sul puudus lennu võime,
Ila su riimis; enesekeskselt jäi kinni; ei kostunud mu hõige,
Kõike teada; tähendab laastumist,
Igat valusat päeva neada?
Miks sa üldse siis armusid?
Kas elu pole täiuslik just nii nagu ta on; nagu ta on? .....
Vaba - Vang
Kartust täis pimedus haarab nii kaasa
Toormates tunned, kuis vaibub ta tuul,
Värise, hinga koos temaga tasa
Ta õpib siis lugema sõnu su suul.
Ei ümbritsev torm ei häiri sind enam,
Ei lõputult vinguv ta hingete muul,
Siin olete teie – vaid sina ja tema
Ja pimestav kirg, mida kehastab kuu.
Tiina Klemets
Rõõm sügislehtedest
Väike Lehti riisub lehti
koerake lehtedes püherdab
vallatu tuul puistab laiali lehti
Lehti käsi plaksutab.
Puudel lehed elavnevad
päiksekiir sillerdab lehtede peal
Lehti muudkui riisub ja riisub
kokku lehti ei saa ta eal.
Las olla need lehekesed tuules vabad
las lendlevad üle maa ja vee
Lehtile meeldib olla vaba
see tema meele rõõmsaks teeb.
Oi, mis rõõm!
Oi, mis rõõm on täna olla,
päike paistab otse silma!
Oi, mis rõõm on täna minna
kohvikusse, kinno, külla!
Kinni piirangutes kui köidikutes,
halb oli olla-
see surus rinda ja muserdas meelt.
Nii hea on taas end vabana tunda,
pole kohta kuhu ei tahaks minna.
Ahnelt otsid paika, kust uuesti alata,
see sulatõsi, mis seal salata.
Tervitan sind, köidikutest
vabastatud päev!
Kevad on nii ilus
ja meeldejääv!
Kevad taas mu südame on löönud lõkkele
Kevad taas mu südame
on löönud lõkkele.
Kallim, kus küll viibid sa?
Mu süda igatseb!
Kevade kui magus mesi,
mis voolab südame,
tunnetele annab voli,
arm lööb õitsele.
Tahaks hõisata ja laulda,
naerda südamest,
unustada murehetked--
Sügis niigi kurvameelne, kurb...
Täna kevad peidab ära
meelekurbuse,
välja toob ta oma sära,
täies hiilguses.
Tänan sind mu kaunis kevad,
et rajad teed õnneni!
Tervitan sind armukevad,
mul tunded kõik on laiali!
Uni
Oli see vast tore uni
nägin kuidas suvi tuli
Püüdsin aasal liblikaid
noppisin metsas maasikaid
Õhus õrnas liuglesin
päike süles, uinusin
taevatähti korjasin
maa peale pildusin
Tuulel kinni hoidsin sabast
lendasin üle soost ja rabast
Tundsin end kui linnuna
Nii vabana ja piirdeta!