Sõnale vaba leiti 861 luuletust
Klimp
Aina põgenevad eest,
nende skeem väriseb,
sest iga rida mida teen,
on kaunis ja peen,
kulgemas vabades värssides,
nauding, kui kuulen saundi,
millele maalin, mida taevas andis,
rütmides tantsin, justkui võitu,
loteriilt välja kraabiks,
neil lõug läheb krampi,
olen pettunud, et teie suust..
isegi seda mõttetut- ei tulnd,
Endiselt teen ma tuld,
ära ole kurb.. võrreldes sinuga;
Olen tõeliselt suur,
ära ahhuijeitand,
a ma ei kavatse iial peita oma veidrat,
pigem üle nootide lendan,
ning seda võimalust ennast avada emban,
kes teist mind keelab? Taon kella,
ei su .....
Kiiver
Sünnipäev on sugulasel
tõin talle ja semudele lauamängu
"Kiiver" on kingiks sünnipäeva-lapsel
kasti lauale pannes teeb muhedat nägu;
esemed on nelja värviga
kollane, punane, sinine ja roheline
mänguratas on koos kurika ja kiivriga
pealmine reegel mängus on selline;
keeruta ratast ja kui nool jääb pidama
olgu kasvõi esimene värv sinine
ja sinine valib kelle pähe saab kurikaga virutama
järgmine värv saab olla ükskõik milline;
sa võid obaduse tervest jõust anda
vanakooli reegel leiab tugevama
viimane laps, kes ärkvel, kinnitab kanda
ja ei pea .....
Saatust teenimas
Tean mida teha, kui vabat aega palju
ja kui ei meeldi jääda üksi koju
suvi alles ees ja saab nalja teha
ette panen meigi ja musta riietan oma keha;
jooksen mööda rohelust haigla poole
seal olukord patsientidega kole
polnud keegi enne mõelnud ideest
et võõras haigetele mängib vikatimeest;
koputan vikatiga aknale ja lehvitan
või neid oma voodite ees teretan
külastan neid, kes teel loojakarja
kui on viimaseid sõnu, panen kirja;
Postimees kirjutas, et arrteeriti 1 hull
meedias nüüd kihab suur mull
politsei oli mu eetika kohta aru pärimas
vastasin, et olin saatu .....
Alati just siin
Tundmuses, kus ei kustunud leek,
Uutsuse teeb, muutusest meel,
puhkuses, ei luhtund ideed,
samm sammu asemel sisenen,
jälgides tasaselt ise end,
mõtte keerd, võigastest,
hoidudes, lootuses,
et kooruks loovus ise enesest,
neis vestetes, kus nautlevalt ekseldes,
siiruse meetmetel, aususe retkedel,
sõnadel nii rasketel samas pehmetel,
tervenen, tões mis mehest mehe teeb,
Vaatlen kuidas liugleb linnuke,
Aates puudu hirmudest,
Ihutud kirves liiga teinud su pihule,
massi hüpnoos tõmmanud pingule,
seina ääri pidi liikudes, higist tilkudes,
arengupeetusest leidnud viiruse,
.....
Tutipidu
Põhikool ja gümnaasium
pärast neid on vabadust käega katsuda
kooli lõpp on noortele suur tsenaarium
võib saada pärast seda kosuda;
veepüssid kätte ja suvalised riided selga
nii tulla kooli on käkitegu
märjaks saada ära pelga
sest vihma niigi sajab praegu;
päeva lõpus saab maha rahuneda
rannamajas kestab pidu tunde jutti
aga, kui tüdrukutega seal ühineda
siis on see pidu, kust saavad poisid tutti
Aastaajad Unustuses
Nad marsivad järjekorras
sinna kuhu nende meister vaja
kohal on tuttav või võõras
sellel tseromoonial kostab sarve kaja;
vaarao läheb nüüd teise ilma
ja tal vaja saatjaks igavesti hingi
hääled kutsuvad alamaid allilma
praost joonistab kõrbeliiva püha ringi;
kummardagem! Ta möödub kullatud alusel
temale truud lähevad pimedasse kaasa
lõõmab päike pühalikult sellel üritusel
alamad ja rahvas on tasa;
sügav trepp püramiidi
uks tagant nüüd sulgub
Tema nimi hauakambrisse viidi
Anubis värske vere järgi ulub;
kui päikeselaev tuleb
pärisilm jätab tei .....
Uku tuleb koju
Ütlesin ju, et pettuda saab
Eurovisioonis ja kuidas Uku laulis
meie poiss tagasi tulema peab
laulda oma keeles olnuks eelis;
aga niikuinii pohhui mul kõigest
see traditisoon on alla käinud
võib vabaks end lasta pingest
kui igasugust sitta olen niigi näinud;
Uku tuleb koju
aga mingit preemiat ta ei vääri
ta pole olnud tubli poju
ärgu ta lohutuseks kalli päri;
Eurovisioon on nagu vanamutt
mille kortsud aina süvenevad
tõelistel fänniduel tulnud kurku nutt
et nüüd lollused sellel saatel loevad
Veidikene tarkust
Mida enam tahad,
seda rohkem saad.
Mida enam saad,
seda rohkem tahad.
Annaks vaid jumal
veidikene tarkust
mitte tahta laiskust,
meelemürke, valskust,
ajuvaba agressiooni
sõda, võõrast invasiooni,
õgardlust ja suhkrut,
mängusõltuvuse nuhtlust.
Veidikene tarkust
kulub tõesti ära.
Kui mitte otse mulle,
siis kasvõi tagantjärgi
minu naisele.
Ära targuta
Kuulata sa ei taha,
ulatan sulle miskit vaba,
Purustan kõik su tavad,
ühel lausel avan kõik haavad,
panen vaatama seljataha,
Tühi paljas loba,
a see pole odav,
kui seda kuninganna toodab,
hoorab ja aina kordab,
ühte neuroosi,
väga tore- sai kätte oma doosi,
pea ja jalad laiali aina jooksis,
kõike oma elus kontrollis,
Tõde on see, et tal pole kontrolli,
poolik neurootik, psühhioosis,
taga ajamas vaid moosi,
otsimas lolli,
elu silmis kõigest lohvik,
Jah just sina, ebameeldiv ila,
veidrikust lita, hakkab jälle pihta,
kujutab, et annab igale ühele piitsa,
Ibits .....
Raimond Pundi
Eestis on printse valgel hobusel
sest neid on anda loodusel
printsidel lembus on must, kui süsi
vaba armastus treeneri ja õpilase vahel ei küsi;
teisip. väljus pressiteade
see uudis rikub kevade
selleks on Raimond Pundi
ta surnud, aga endiselt süüdi;
tema teab, mida 40 a. tegi
ta vahele jäänud ennegi
ometi sai teenetemärgi
nüüd teame uusi tagajärgi;
uudiseid pedofiilidest muudkui tuleb
miks spordiliitu selline asi nuhtleb?
lapsed, ärge kiskjate all kannatage
vaid sellest avalikult teavitage
Müüri taga
Pole olemas jumalat ja tõelist rahu
aga nende nimel alati sõditakse
vaen müüri taga ära ei mahu
seda Palestiinas vabaks lastakse;
on juut moslemi vastu
Ees - Aasia paljude tõotatud maa
jätkub konflikti ajastu
erineva religiooniga rahu ei saa;
veri tänavatel ja soolikad laiali
uus põrgu on alanud
ÜRO'le see tähendab skandaali
kõrberahvaste vana viha pole lõppenud;
kolmas ilmasõda on varjuline
sellel mitu erinevat nägu
võib olla salakaval või tuline
pigem see Europast eemale jäägu
Andke andeks, inimesed
No ei tule luuletust
minu emast heast.
Olen tema visanud
välja oma peast.
Välja hingest, südamest
ja kustutanud ära
kogemused valusad,
tuhmistamas sära.
Andke andeks, inimesed -
see pole minu süü.
Ka enda armsa emale
ei oma hinge müü.
/Mari*Uri/
Ei lõppu ei algust
Algamas uuesti, kargamas kuuled mind,
tabamas luulelist, lajatan ulmelist,
karjatan, et see maailm on paras uberik!
Tuleriit, tuleb siit, liialt tundelist,
puresin, kui munesin, juurdlesin,
mis mu suure juurde viib, mitte vimm,
fookuses peos on ritv, loovuse trikk,
mooduseks liht, riimumas, kui kirjutan,
sillutan, kõigest paar minutit minuga,
siin ilusas, elementidega kihlumas,
eeterlikus, kuues meel, kõiki vägesid..
liigutand, silma pilgutan; mõistata,
kust oma hingust saan; hirmutav,
kihutan, riimuvas, silpe viilutan,
lajatan kui miinipilduja, vabastav,
ei suuda ükski p .....
Viirastus
Nad kõnnivad seal, salamisi hääled sosistamas peas,
keegi ei tea, mis paberile veab need read, arvavad head,
kuigi juhtideks kasu ahned Orwelli sead, minema peab,
oodates bussi siin peatuses, read ise enesest tulles, sulle,
kes sa ei kuule, ega ära ei tunne, krimpsutamas kulme,
kui heli tungib läbi kuulme, läbi hämaruse, tänavalaterna,
punakas kumas hõõguva tule, lähedale-lähedale su juurde,
rinnus surve, silmuse sulgeb, kirjuks muutes, pihus muster,
mis hirmu tunneb, maast madalast, õudustest magalas,
närvihoogudest end tabamas, kui karjus kui sajatas,
kaela sadamas, .....
Maalimas ise ennast maalimas ise ennast
Ta ärkab hommikul,
ta märkab poolikut,
jätkab loomingut,
määrab toimingud,
pintsli tõmbed lõuendil,
hoolikalt maalimas igat detaili,
pildil mil teda valesti mõisteti,
Maalimas ise ennast maalimas ise ennast,
kusalgi oma keldris peidus maailma servas,
pigment kujutlusest, elamas meie kõigi seas,
igat meie mõtet peas ta teab, jutumärkides,
jooksevad tulpadena read, sellel kosmilisel,
komplekselt keerulisel, samas olles imeliselt lihtne,
vaatleja, mõtlematta, minevikust lahti laskmas,
igal korral kui pintsel uue joone lõuendile kannab,
iga ta raske hingetõmme tuult .....
Ühel heal päeval
Mis toimub?
Mis ainetest sa oled toitund?
Kas sellest neuroosist üldse toibud?
Ootan koitu kui hinge puhastust,
vabadust, mida vähesed on tabanud,
armastust, mis poleks kasu ahne alatus,
et paljastuks, mis sügaval sisimas varjatud,
ei vaja uut, kui vanas veel kinni, pea teeb ringi,
virvendavad pildid, keegi siia pea sisse pistis,
miskit, mis määras mu lindpriiks..See lind on prii,
silmis tihti sihtisin avarat avarust, ei mingit kavalust,
kanaldus, teile kes te sügava vastu saamatud,
sörkige järgi- minge närvi, piisavalt meelehärdi,
et märkamatta jääksid enamik värv .....
Kui ma Tšernobõlis käisin
Ühe põlvkonna õnnetus
on uue põlvkonna naljaks
katastroof Ukrainas on meile see õpetus
sinna kuluks eksursioon marjaks;
küll on maha jäetud asulad huvitavad
surnute hinged hoonetes kummitavad
loomad seal vabalt jooksevad
ja on kodanike, kes endiselt seal elavad;
läksin jõest kalu püüdma
üks raputas uimede asemel koibi
giid asus mu nime hüüdma
sest mu taga oli paljas mutandist tibi;
hiljem olen teel tagasi koju
reisi ajal on minust saanud paps
sellest on mul jutustada palju
süles rohenahkne sabaga laps
Varjude Varjud
Lootmata muutusele, siin hullude keskel,
mannikuleeritud, pedereeritud, peedistund,
ühiskong, tüli toov, su ülikool su prügi kroon,
süttinud, mu hääl ei küündinud, püüdlikult,
süübinult, müüdistus, enamikul reaalsusest..
Mürgistus, lahti laskmata, armu andmata,
kaval mõistus ennast üle kavaldand,
kaotanud avara, see oli alati vaba maa,
kuigi käest anda ei taha sa, maast madalast,
orjusesse meelitati meid kõiki rahaga..
elu tagamaad, aga sedasi ei avastand...
Mis hoiab löömas seda südant?
Mis süütab aknal selle küünla?
Ma ei tea..ei tea.. kuid teada .....