Sõnale vaba leiti 860 luuletust
Härjapõlvlased tänaval
Iiri saare tipp on leekides
teeb häält natsionalism
iseseisvust tahetakse Euroopa riikides
Põhja - Iirlastel peas patriotism;
prints Philip suri eile
on see valel ajal?
ja pole vahet iirlastele
seamair bhuí taskutes mitmesajal;
nüüd on asjad sedasi
I.R.A liigub tänavates
ajalugu elab edasi
mässatakse autosid õhkides;
ja täna möödub nädal
mil härjapõlvlased mässavad
nende vaen on veel madal
nad sõdida jaksavad
Õis
Üks õis on mõeldud Sinule
mis sõnadest on loodud,
sel pole oma kuju veel,
on Sinu meeltest kootud,
tujudest ja tunnetest -
need õielehed ongi
ilusatest hetkedest,
mis Sina mulle toodki...
Õie süda oled Sina,
armas soe ja hell,
vahest tahad tujutseda,
näitad tundeid küll,
see ju teebki Sinust selle
kes Sa oled, naine,
nii moodustadki lille õie -
kauni, ebamaise...
Õis, mis Sulle tuua tahan,
hoopiski on minule
Sinu näol, kes õrn ja vaba,
suured tänud Sinule...
T. S.
Eesti rahvale
Ärgem andkem ära seda mis tuli saada jõuga.
Vabadust mida tuli välja nõuda.
Sellest võlts lembelisest unest ärgake,
enda ümber toimuvat märgake.
Ära saab võtta maja, maa või kuuri,
aga mitte meie juuri.
Eestimaa ja Eesti rahva eest võidelge,
hoidkem kokku, omavahel ärge sõimelge.
Armastus
Armastus hingab
ja süda on soe
kummaline soojus
hinge mul poeb
Päikse poole pikaks
sirutan end
armastusest suureks
paisub mu rind
Kasteses heinas
olla on hea
küümmeldes seal
mul ringi käib pea
Kõhus tiirleb ringi
liblikate lend
nii vabalt ja muretult
tunnen täna end
Pilk ridade vahele
Viimased sõnad, millel kõlan, võikalt,
õrnalt sikutades, mõistvalt kirjutades,
tõmban, kui pole ühtegi aadet, ühtegi vaadet,
milleta nägu ei kisuks kaameks,
surm ja mõrvarid, aju ära manipuleerisid,
dikteerisid, surma juhtisid, volüüme kruttisid,
korrumpeerunud,
ehk ka seestunud, suht pohh.. mis on tulnd,
tee sulg, toru sülgab tuld, veri pritsib,
tsiviilid on langenud, nälja häda,
ei tule suur vend päästma, iga poliitik vaid jätkab,
ega märka, et igasugune süsteem juhib hätta,
karjumas "Kärva-Kärva!" kui taskud täituvad,
selles võib olla kinde .....
Süsteemne surmaarmastus!!!
Kui süsteem vangub kaldu
Kui ausus on kadunud
Ja inimeste hukkamõist
Saab ristilöödud heategu
Saabub valus painaja
See kohutav hingepiin ja valu
Kui elud otsas ja lõppemas
Kui enam ei jaksa, kui valgus on tühjus
Kui pimedus paitab su hinge
Kui ängistus halvab su teadvuse
Saabub igavene halvakspanu
Sa hukkud ja sured!!!
Kõrgete sinimägede taha
Sa sügavusse vaid uppud!
Saabub igavene Vabadus!!!
Saabub lunastus ja õnn!!!
Saabub Surm!!
Kui kaunis, kui ihaldus
Kui leevendav hurm!!!
Post-kast
Eestlased on alatud
Jaak on posti valatud
ühes väikses suures linnas
paljapäi ja puudu kinnas
Esialgu oli hea
laulis meile Jaagu pea
küll ju vangistatud posti
kuid siis hoopis pandi kasti
Jaak on postis
post on kastis
kasti sisse tekkis auk
piilus noor ja piilus rauk
Aga ükskord tuleb aega
tuleb rahvas kirve saega
laulurahva laulukiiks
laulab jälle Jaagu priiks
Posti sisse augu puurib
piilub sisse rahvas uurib
kas tal jalad on ja naba
Jaak võiks olla täitsa vaba
Võõras veri (Iseseisvusmanifest)
Minevik oli kui lõputu needus
see sümboliseerib musta meie lipul
sajandeid valitses rahvast ujedus
polnud lootust enne 20 sajandi hakul;
kodutunne ja kodusoojus
laste naeru enam ei eksisteeri
iseseisvus oli kõige alus
selle meilt võtnud kõik võõras veri;
ka taluloomad on omal jalal
I. ilmasõda oli sümboolne muutus
väär on hoida profiili madalal
nüüd lõpuks tärkas see võimalus;
oma maa ja rahva eest me võitleme
see soome - ugri pärusmaa
Baltimaades oma riiki nõuame
võõras veri me soontes voolama ei saa
Vihm
Edevus, su tegelus, mu ees kõik nad vedeldund,
ajud pärsitult, päris hull, läbi närinud,
need pärdikud vaid mänginud- reaalsust ei väärinud,
hing käärinult, taga ajasid vaid sääri ju,
teesklesid väärikust, äriks sai ligimesi kattev muld,
ähib ja sügavamale end mähib- palumatta andestust,
timuka kirves justkui inglid taevast langenud,
see aju rakendus, möödus kasutult, paadunult,
õiges suunas iial ei sammunud, sõnad ei haakunud,
mõistus ei taastunud, ütles, et on vaba...
kui manipulatsioonile oli allunud, armetu!
Ma kisendan oma veritsevate kopsude põhjast .....
Tapmise pahe (Vabariik 103)
Soerd kraabib värava taga
tal keisriaeg on läbi
aga see idarahvas kõneleb püssiga
mida teha tahetakse, pole neil häbi;
koolipoisid lähevad, sest tunnevad kohust
vabatahtlikud tulirelvad haaravad
nende hingedes õitseb uhkust
isamaalisust nad avaldavad;
enamlasi tervitab tuli ja tina
laulavad kahurid kõuemürinal
sel sajandil toimub uus maailmakord
rööbastel kimab soomusrongide hord;
vannu oma au ja vere nimel
punased meid neelata ei tohi
olla iseseisev on rahva südamel
seda kinnitab püssirohi;
tapmise pahe - sinine on meie taevas
tapmise pahe - esivanem mus .....
Nina ja soki sõprus
Sokk on armas - mõtleb nina
Kui ta jalas on siis mina
Tõmban sisse vabalt õhku
Siis kui peremees poeb põhku.
Aga mõni kord aeg-ajalt
Mil kõik varbad külmetavad
Nina vesistab ja nutab
Kopsudesse õhk ei rutta
Peremees siis öösel ärkab
Ninal jälle lootus tärkab
Et saab kohe sokki näha
Rõõmsalt sõpra tervitada
Andsin Stalinile lõuga
Rändasin ajast tagasi
kaasas sini - must - valge lipp
tahtsin kaitsta meie inimesi
ajamasin on minu nipp;
leidsin mägede poja kabinetis
lükkan käised üles
see vuntsidega mees on koletis
õigus ja vabadus ta surma ahvatles;
alustan diktaatori vuntsidest
raseerin selle küüntega maha
sai tunda eestlase rammu mu rusikatest
kuumaks kütsin kommunisti naha;
andsin Stalinile lõuga
kabinetis lendas veri, tuhk ja tolm
NSVL sai pika puuga
elagu Eesti Vabariik, 103!
Retsept Tžumaal
Kaua kirjutanud, ajusid liigutanud, piilund kuhu kiindus valu, kus virkus lasub, laulmas oma laulu, mis taeva poolt mu soontesse voolama pandud, kaob raskus, lapsepõlv on naasnud, tugev tukse rütmi kaldub, kus iga sõna nii haakuv, see mu saatus, edendada jaksu, teha teed kui Ta kõrgemalt laskub, need ideed on andnud austust, meel mis selgineb igakord kui mõistan apaatsust, positsioonilt taandund, troonilt mis pähe soonib, kuulsin vaid valskust, vaid muusika millese ma armund, tähelepanu, väledalt kaduv, lähedal asub, vähemalt astun, tähendan kasvu, alla pole andnud, ei iial, isegi .....
— M KKarda kiilaspäisust
Kiilaspäisus on räpane keeglikuulike maksimum
kiilaspäisus on väga kõle saamatuse märk miskimum
ole ometi normaalne mees või naine
kasvata juuksed tagasi, UFO välimus on ebamaine;
Lugesid õieti, sa näed välja nagu tulnukas
pea sul nagu karvutu ja pekine pärakas
kiilaspäisus kõle, seda pelgame
teid me ühiskonnast kõrvale heidame;
olla eakas pole vabandus välja näha kole
ilma juusteta, sa õige inimene pole
vanad mehed ja vähihaiged, pange parukad ometi pähe
muidu sotsaalelu õieti ei lähe
Trolli-till
Volli sai lahti vanast võõbast
kogu elunäinud Krõõdast
muutus asjast julgemaks
ning ka pea läks selgemaks
vaatas siit ja katsus sealt
justkui nõidus pagan teab
kuidas ilm on muutunud
sellest ajast saati kui
eesti vabaduse sai
maa on raisus
raskes seisus
elu sool on raskelt maas
elust oodatust nii hääst.