Sõnale vabadus leiti 246 luuletust
Emale
Me kõik tahame rahu,
me tahame armastada.
Keegi ei taha olla lahus,
rahu kunagi vahetada.
Aga pean on pingetest paks-
pole mõtet endale valetada.
Ema ma pean nüüd minema-
kangelasi alati jäädakse mäletama!
Haaran kiivri, passi ja relva
ning teistega asume teele.
Varese kraaksudes, kuulide vihinal-
kaevikus lapsepõlv tuleb veel keelde.
Ema me ei karda, me võitleme
sõber on hukkunud, kas jumala teened?
Me võitleme vabaduse nimel.
Kangelased igavesti jäävad teil meelde!
Sõjasarv
Kasakad jooksevad tormi
Ataman teavitab uut vormi
mis hakkab olema naabriga
kes tuleb kohale kurjaga;
alanud uus sõda
rahvas teab oodata mida
Karu saada loodab
valedega sisse sõidab;
nüüd kasakad puhuvad
sõjasarve ja vastu tulevad
poegi ja isasid igas vanuses
sinise taeva hiilguses;
läbitakse kollast põldu
ja ületatakse sildu
õlgadel Kolmhammas
saatus vabadust kutsumas;
on alanud Karu jaht
vaenlasi on täis laht
pressivad kokku oma huuli
kui neid tervitab kahurituli;
mida kuulda piiri tagant
ees seisab leitnant
kellel esivanema saabel vööl
vanaisal .....
Ood sõdurile
Ei tea kas homset päeva veel näen,
kuid Sinu eest ma surma läen,
sest Sinust olen ma võetud
ja kaitsma pean Isamaad
Sammub siin reas mehi nii palju
ja kindlad võiduhõisked on valjud,
kuid ütles Isamaa vaikselt: "Sa mu eest unne vaju,
igaüks jõuab unistustes koju"
Nüüd istun üksi siin puul
istun üksi siin aasal
ainsana mu hääl siin veel kaigub
ning lõpetama jääb vaikus
Kuid mäletage meid te võiduka lõpuni
ja elu kaitskem elu hinnaga.
Stalinil perse mausoleumis
Tänapäeval rahvas usub
et grusiin rabandusse surnud
aga eestlane naerda kõõksub
sest mina Stalinit peksnud;
kui ajamasinaga rändasin
leidsin vanakuradi üksi
teda oma kodus tagusin
nii, et tal kusi tuli püksi;
peale selle küüsi kasutasin
millega raseerisin vuntsid maha
ateroskleroosi põhjustasin
ja lõin rusikad Stalinile taha;
rebides diktaatori perse lõhki
ja nagu nukku teda viskasin
andsin kommunistile õppetüki
väikerahvaste eest kätte maksin;
olengi nii karm veli
elagu Eesti 104!
Tahad tantsida minuga?
Kui öökülm on hell
nagu sinu sõnad
kuu kõrgel, hilja on kell
aga end sa mulle annad;
siis seisan valges
ootan sind akna all
jalgupidi lumes
meid kahte ootab ball;
tahad tantsida minuga?
väljas, saalis, kasvõi katusel
kaunis on see hetk sinuga
meie kahe ühtikuuluvusel;
see on enamat, kui uni
kuu annab su huultele läike
talveroosid õitsevad kuni
taevas tõuseb päike;
su suudlus, põletavalt soe
praegu on talve süda
öine jahedus ei loe
iga päev tahan sind kutsuda;
tahad tantsida minuga?
väljas, saalis, kasvõi katusel
kaunis on see hetk sinuga
meie .....
Uni
Oli see vast tore uni
nägin kuidas suvi tuli
Püüdsin aasal liblikaid
noppisin metsas maasikaid
Õhus õrnas liuglesin
päike süles, uinusin
taevatähti korjasin
maa peale pildusin
Tuulel kinni hoidsin sabast
lendasin üle soost ja rabast
Tundsin end kui linnuna
Nii vabana ja piirdeta!
Kohus
Mind suleti kongi kuid miks
anti hallikas räbaldund rüü
kas aastaks või kaheks- või sajandiks
ei öeldud- ei öeldud mis süü
Vangla müürid ja trellid on näivus
sulen silmad ja usun end vabaks
unes elan ja hingan ja käin kus
vanglaülem mul iial ei lubaks
Mõrkja õliga määritud raudu
kannan kui hõbejaid ehteid
rüü sätendab mõtete kaudu
täna auklikud püksid on uhked
Vangla katuselt kurgede kannul
lendan- õitsen ka ülaste kõrval
leban kivina loksuvail rannul
laskun tagasi katuste tõrval
Nokk kinni ja saba on lahti
kõik näivuses seisneb ja ongi
.....
Mässav meel,eile veel
Meri mässas
Lained tihedalt vastu kallast lõid,
tugevalt uuristasid, sõid
Isegi taevas merega üheks sai
Keegi rahumeeli teed jõi,
pirukat sõi
Vabaduse hümn,--
kellegi pikali lõi
Sini must valged lipud
ja plakatite read....
Süda verd tilkus,
tunded lõid põlema
Hinge kurbus räsis
Miks nii valus peab olema?
Aegade igatsus
Igatsen aganaleiba
millel koorene või
Igatsen kopliaeda
kus karjane olla ma sain
Igatsen õunapuuaeda
mis suviti õitsele lõi
Igatsen pikki põllusiile
kus külvatud,küntud sai
Igatsen suitsuhõngust sauna
kus poolküürakil istuda sain
Igatsen taga aega
kus olla sain peremees vaid
Lask võidupäevale
Las ma kuulen sõjakisa
vabariigi loodetud hiilgust
las ma kuulen, mida ütleb riigiisa
enne tuletormi algust;
tahan tunda seda väge
hävitamas enamlast ja sakslast
rünnates üles ja allamäge
maailm õpib tundma eestlast;
võitlus on vaba maa nimel
elus ja surmas me käsitleme
kestab õiguse ja uhkuse toel
sellised me oleme;
kuulen endiselt sõjakisa
seda soomusrongide möiret
tahtejõud on nii visa
tormijooksuga tehakse läbimurret;
see päev kestab igavesti
sügaval rahva hinges
südikus ja võit juurdus Eesti
mäletagem hiilguse kõrguses;
iseseisvus kutsub .....
tuleasendus
tulease
lükkas kokku
söed ja
ristas käed
poolenisti praadimata
maitsvad lihamäed
veerandiku veini lasi
maha raske käsi
haldjatele, valdjatele
toorest kes
ei näsi
katsumistest karedad on
palju puutund pihud
loomastunud lõhnadega segi
laisad ihud
ootamistest loobunud on
tänavate pojad
kartustega kaetud jäiseks
hinge puhtad
ojad
milleks valla lasta oma
olematud juuksed
kedagi ei huvita su
luksud ja
su nuuksed
sigareti tikuga küll
süütad uued halud
küünla valgel
helgel palgel
andestad
ja palud
Sanya
Härjapõlvlased tänaval
Iiri saare tipp on leekides
teeb häält natsionalism
iseseisvust tahetakse Euroopa riikides
Põhja - Iirlastel peas patriotism;
prints Philip suri eile
on see valel ajal?
ja pole vahet iirlastele
seamair bhuí taskutes mitmesajal;
nüüd on asjad sedasi
I.R.A liigub tänavates
ajalugu elab edasi
mässatakse autosid õhkides;
ja täna möödub nädal
mil härjapõlvlased mässavad
nende vaen on veel madal
nad sõdida jaksavad
Võõras veri (Iseseisvusmanifest)
Minevik oli kui lõputu needus
see sümboliseerib musta meie lipul
sajandeid valitses rahvast ujedus
polnud lootust enne 20 sajandi hakul;
kodutunne ja kodusoojus
laste naeru enam ei eksisteeri
iseseisvus oli kõige alus
selle meilt võtnud kõik võõras veri;
ka taluloomad on omal jalal
I. ilmasõda oli sümboolne muutus
väär on hoida profiili madalal
nüüd lõpuks tärkas see võimalus;
oma maa ja rahva eest me võitleme
see soome - ugri pärusmaa
Baltimaades oma riiki nõuame
võõras veri me soontes voolama ei saa
Vikerkaarel
Kiikusin vikerkaarel,
silmad kinni,
meeled valla lastuna,
ühelt kaarelt teisele kõikusin,
taevalikku õndsust seal nautisin.
Värviline uni silmalaugudele tuli,
pilvekene pehme padjaks mul oli,
tuuledki kokku võtsid end,
ja algaski vikerkaarel
mu esimene lend.
Linnudki kõrgel, aupaklikult tiirlesid,
kogu taevas oli vaba,
vabaks nüüd sai ka,
mu hing ja mu süda..
Sõna on vaba
Sõnad pandi ahelaisse,
ühte punti väänati,
sõnad lauseks tahtsid saada,
aga ära keelati.
Sõnad väänlevad kui väädid,
kisendavad-Vabadus
Kas meil keelatud on tõesti,
teha lauseehitust,
aga meie sõbrad komad
juba appi tõttavad,
ahelaist sõnu lahti rebivad.
Kas see lause sai nüüd õige
või on mõru maitse ses,
aga sõna olgu vaba,
ükskõik mis tahes lausetes.
Luulepaelad
Luulepaelad köidaksin kõik ühte,
üheks pikaks palmikuks,
palmik lendab pilvedesse,
luule tema järele,
nurmedele,aasadele,
luule tema järele,
tuulele teeb tuule alla,
luule tema järele,
laskub mere sügavusse,tõuseb laineharjale,
luule tema järele,
maandub minu südamesse,
luule tema järele,
nutab,naerab,ohib,oigab,palub
luule tema järele,
palmikusse köidetuna ,ei ta jäta
rahule.
Luulepalmik tahab vabaks,
vabaduses hõisata,
sahtlipõhjast välja saada,
piire tundmata,
ei nüüd kokku saakski köita teda
enam,kui siis,-ainult iseendaga.
.....
Ära veel tule
Iga kord kukkudes kasvatan tiivale
veel ühe sule.
Iga kord tõustes kirjutan liivale:
Ära veel tule!
Ära veel lasku, sest päike on pesas
ja pikutab koit.
Ära veel valgu, sest linnud magavad kesas,
seemneis valmimas toit.
On pooleli puudeta pargid, lahtised katuste kivid
ja värvitud villad,
viltu teeristide piirete rivid, lilletud veerede peenrad
ja lõputa samblased sillad.
Veel on hingeta uksed, ilma raamita avata aknad
ja peeglite pildid,
kuldvõtmeta lukud, suure alguse täheta
nimede südamesildid.
Ära veel tule, sest salaja seotuna keegi vabalt
ei lenda, ei .....