Sõnale vabandus leiti 63 luuletust (pop)
TÜLI
Kõik tõusud ja mõõnad suhetes,
tulevad - lähevad tundmatut teed.
Üks silmapilk muuta võib kõik,
meid pimedus haarab, on kurjuse võit.
Unetud ööd ja kõledad päevad,
seda kurjuse ahned silmad kaevad.
Vihaseid sõnu kui nooli meil sajab,
järgneb külm vaikus, mis hulluks ajab.
Miks on küll nii raske pidada suu,
olla neil hetkedeil vaikne kui kuu?
Kõik tehtud teod ja valusad sõnad,
meil hinge ju seest söövad!
Raske on näha headust teise sees,
abituna pimeduse sõiduvees.
Kuid hoolimata suhte inetust mõõnast,
lõpuks armastus ju kurjuse võidab?
Anna .....
Mõtisklus.
Ilmuvad täies üksinduses, mälestuste tolmud,
neid unustustetolmu õhkõrnast kihist puhastan.
Mõtlen siis kõigele sellele, mis kunagi olnud,
mõne meenutuse peale ma endiselt punastan.
Unustama kipun kauneid aegu, halvaga asendan.
Mõne asja meenutamine on jällegi mõrkjalt magus.
Mõni südant valusalt riivab, sisemust masendab.
Kurbi sündmusi minu mälestustes piisavalt jagub.
Vead, halvad teod, end nende pärast siiani nuhtlen.
Ei saa olla nende üle uhke, ei saa neid ju unustada.
Hoolimata sellest, et mõnega neist ma veel suhtlen,
kes mu tegusi tundsid, siiski ei saa .....
Kaks sõna või kolm koputust
sinu uksele
sinu katkisele südamele
ja mahe naeratus,
milles puudu on vajadus
sind puudutada,
sind veel kord armastada ...
Kaks lubadust või kolm unistust
sinu unedes
sinu väsinud simades
ning magus igatsus,
kust pääsu pole tagasi
jääb kõlama vaid vabandus -
meil otsa sai armastus ...
Südamedaam
Kallis Südamedaam, Sa loodad, et saan öösiti magada
Ehkki pole seda võimalik kuidagi teostada
Eriti siis, kui minu mõttemaailma ränduri
Nimi on identne Sinuga, kes rikkus mu anduri
Sest turvamehed olid lummatud Sinu võlust
Ja mitte keegi ei saa Sind kuidagi oma mälust
Kuid mis seal ikka, oma vaimusilmas Sa teadsid seda niigi
Et andsid lisaks kaasa ka oma sära, mis kukerpallitab ringi
Kuigi see pole enam Sulle uudiseks, mu hinges valitseb kaos
Süümepiinad, tunded, emotsioonid, mõtted - kõik on hoos
Kaitseressursid selle peatamiseks on kah tarduma jäänud
Uus elu olek .....
Kuidas mul läheb?
Tunnen, et olen midagi valesti teinud
Pole isegi Temalt vabandust palund
Lauseread olid hingest tulnud mõtted
Kuid kas olid need alatud võtted?
Tahtsin Talle mõtteavaldustega heameelt teha
Vähemalt ei peegeldanud antud kiri viha
Kas peaksin oma mõtted võtma tagasi?
Ja edaspidi olema nendel teemadel vagusi
Praegu pole ma suuteline mõtlema muule
Nagu näha on valmimas peagi luule
Millegi pärast on sisemaailmas mul endiselt raske
Kas olen liiga palju vastu võtnud riske?
Miks pole ma lahti saanud pingest?
Mõtted Temast olid tulnud ju siiralt hingest
Enam pole tarvis .....
isale
Sa lahkusid mu elust
kui olin mõnekuune
sulgesid ukse ja
vaikides läksid.
Kõik need tähtsad päevad
sündmused ja hetked mil
oleks soovinud Sinult
sõnu et oled uhke minu üle.
Üksikud korrad kui
ristusid me eluteed
ei suutnud Sa ka siis
olla kaine -
vaevlesid endiselt
pidevalt viinakuradi
küüsis ja mina olin
kõigest teisejärguline.
Kas tead mida ootasin?
Et sa viimaks saaksid aru
kusagil Seal väljas
kusagil pudelipõhjast kaugemal
on Sul poeg, kes tahaks kutsuda
Sind oma isaks.
Paar aastat tagasi ilmusid
välja ei kusagilt ja nõudsid
minult va .....
Vabandust, et armastan.
otsin Sinu lähedust
kõikvõimalikes paigus.
ma tean, et see on armastus,
kuid Sina ütled: "haigus".
siin siiralt palun vabandust
oma armunud südame süüd.
kui piirasin Sinu vabadust
ehk annaksid andeks mul nüüd!
---Ando--- 28.07.2022.a.
.....
oiatus
sa ära hoia
jalga vahel ust
kui tahad võita
mind kui
usaldust
on seelikuid mul
pikemaid ja lühemaid
suurlinnu olen
elatand
ja tühermaid
ja ära ärata
mind poole viie ajal
on vastik meeleheitlik
uksekella tirin
liiglaiuv naeratus
nii iiveldama ajav
salalik sääse
tüütu serenaadipirin
kolm korda koputades
vastaks palju enam
teetassi tühjaks joon
vaid enne
karme lööke
sa vabanda kuid
ma ei jaksa
enam
alla kugistada
soojendatud sööke
Sanya
süü
Olen aina Sinu silmis süüdi
mida ise tegid minuga
Ma tagant järgi aina palusin ja hüüdsin
olid küll kogu hinge ja ihuga
Ikka leidsid aina vabandusi
kuid läksid ikka ja kadusid
ja kunagi ei ei küsinud
Kallis kuidas ennast tunned Sa
minu juures ei püsinud
miks nüüd peaks seda tegema ma
Elutõde
Ma ei talu seda maailma, neid pingeid
See hävitab kõik, mu viimsegi hinge
Unistused võimsad, ilusad ja suured
Kuskil maailma otsas nende juured
Pole jõudu
Olen täiesti nõutu
Nurka surutud - murest murtud
Kui vaja, pole kedagi
Ütlevad " Pole su elul häda midagi "
Nad ei tea minust kogu tõde
Ütlevad lihtsalt, et ma veidi peast sõge
Keeravad pehmelt öeldes selja
Hiljem mõtlevad - miks hääbun, inimesi pelgan
Ma ei salli valet, vassimist, valskust
Inimeste osas ei kaota valvsust
Andes endast kogu väest kõik
Vedades eluga agaralt köit
Ometi ei vii pingut .....
Sa andsid SÕNA.
Sa võtsid endale vastutuse,
kui võtsid SÕNA kasutusele.
Sa andsid kellelegi sõna,
ma olen sinuga ,kuidas kõlab.
Kui tahad sa seda kasutada,
siis ole ka valmis vastutama.
Ei ole ,et ma võtan ta tagasi,
vabandust seda öeldes ma magasin.
Ei see oli täiesti ilmsi,
ei pilkunud sul silmgi.
Sa andsid oma sõna,
käitu nii ,et see hästi kõlab.
Keelatud vili
Kui sind puu otsast noppisin
olid punapõskne kui täiuslik
ladvaõun mida kõik ihaldavad
kuid mis kuulub ihne naabritädi valdustesse
Siis olid sa mul peos
sel keelat keskköötunnil
naabrinaise puukuuri taga
ja varjudes nägin ma valgust
Nüüd päevavalguses sind lähemalt vaadeldes
näen mädaplekke koledaid punase fassaadiga
kokkusobimatuid rohekaid laike
ja pilved kipuvad vägisi valgus varjama
Viin naabritädile vabanduseks
korvitäie punaseid sõstraid
kuid vaade tema aia õunapuulatvadele on rikutud
silmailu maksab ka midagi
Headaega....
Headaega....
Ma ei suuda enam
Sest kogu aeg ma
Saan haiget ja siis ma ei suuda leida teda
Hüvasti...
Ma igatsen sind
Hüüdes metsa kövasti
Kuid sa lendad nagu lind
Tean et vihmavesi
Sind ära viis
Kuid tean et igavesti
Oled mu südames siin
Palun vabandust
Et ei olnud parem
Sest tundsin liialt vabadust
Ja ei taiband end muuta varem
Palun naase
Sest ilma sinuta
Jään üksi kaevatuna maasse
Sest igatsen ribadeks end
Miks niivisi metsa sa tormad?!
Igatsen sindSellele maale ilma iluta
Palun hoia end
Vaata et suga oleks köik korras
-Sofile
Lase mul elad
Ühel pimedal süngel ajal
kuulsin su häält ma
midagi oli sellel kajal
mind nii tõmbasid sa
Veidikene hiljem mõistsin,
mis vea olen teinud
veel põgeneda püüdsin
seda sa ette ei näinud
Sa püüdsid mind kinni
sinu võrgus olen nüüd
tulemusteta käime ringi
sa ei tunne mingit süüd
Olen ära püüdnud minna
üritanud igaveseks lahkuda
sa tuled alati järele sinna
kuhu olen läinud jahtuma
Ma ei saa olla sinuga
see teeb nii metsikult valu
Ei saa ka olla sinuta
ega seegi pole mingi elu
Jäta mind rahule, unusta
lase mul sinust lasta lahti
ära enam mu l .....
Kõige pisem
Vaikivatest tähtedest tuhanded;
Vabadust endiselt mulle lubades;
eksisteerib meel värssides puhastes;
Puhates; uhab sealt seest; julmad ideed;
Mis ema kurvaks sul teeks; suunata veel;
Rumal mu keel;miski sütitav sõnadega mängides;
oma sooja embusesse mind mähkides;
tundes end taas väikeselt, siin väiklases;
ajal mil päikese õrnad vihud piilusid pilvedes;
hirmudest sai tee mis kasvatas kurja seal sees;
Kurjam mu meel; enese ja maailmaga võideldes;
Võitjaks ei saa jääda keegi muu kui koletis eneses;
vesteks saab skeem; mis tõelist alati põdedes;
eneses ei leia rav .....
Lollvara
Üllatus
Tulles sõnal mille mõistmine jääb teadmatuks,
Peaga puus, seadmas suus, ei peata puur,
iial laps sees ei muutunud, ei murdnud tuul,
muunduv kõik pealuus, midagi kindlat küll
ma siin ei uskunud, kutsun kuud,hämaras,
ta puudutus, katab maad hõbedane kuub,
üksindus, milles kuulnud muud, kui naabri koeri,
miks puuris lind laulab?
kui kauua, kui kauua,
pole mõõta võimalik mis saanud armsaks
laulan, et ma kardan, et ei saagi kunagi vabaks,
võitlusest, et jahimees mind ei tabaks,
või perepoeg sulgi ei kiskuks mu sabast,
Kui kaua, kui kauua? turvapaika endale .....