Sõnale vagevam leiti 16 luuletust
Kevadel on väge küllalt
Ei kevade vastu saa,
ta uksest, aknast sisse hakkab trügima,
päike oma sooja kiirega
lund nügima, talve eemale peletama.
Kevadel on väge küllalt
maad äratada,
avada lillekestel silmad,
võluda ilma õitsema.
Looduses käib võitlus omaette,
kes kellest vägevam.
Õiglaselt jõuab kevad kätte,
naeratus suul kõige ilusam.
Hommik
Hommik tuleb uue jõuga,
uued tuuled kaasa toob.
Sügis surub peale väega,
suvest vägevam tal võim.
Hommikud on helge moega,
mõni nukrust tuua võib,
kui sa oled eilses päevas,
mil peas veel segi oli kõik.
Kui hommik täis on linnulaulu
ja väike rõõm on südame peal,
see ongi tore hommiku algus
ja hingest suvi otsa saa eal
Tapmisahel
Maakuulamine:
objekti kohalolu tuvastamine
ja sihtmärkide valimine
päeval/ööl silm on lahti
peab vaenlasele vahti;
relvastumine:
leer loob kaugrelvad
kaugjuurdepääsuga tulevad
näiteks kahurid välja valida
ja nüüd neid tellida;
toimetamine:
anda tina on teel
neid tuleb juurde veel
edastada relv sihtmärgile
et valmis olla löögile;
rakendamine:
taktika saab paigale
kaart sätitud ajale
välja rehkenda uus samm
näita välja oma ramm;
kõige ülim käsk:
laadung seatud tulele
rünnak saab sappa sulele
pealik valib välja katet
võitluse alguse astet;
.....
Pole soolikad = pole võitu
Kõik meeled ainult suhtlevad
kõik tunded ainult lõhkevad
selles Unustuse ilmas
kiindumus ja vaim erinev igas silmas;
see ootus täidab hinge
lase vabaks hirm ja pinge
näed rohelisi mehikesi liikumas
siis las olla püssid paukumas;
kättemaks on siis, kui üle piiri
lennutab haubits kiiri
kaugele üle Dnepri jõe
on võit sinu, ära põe;
pole soolikaid = pole võitu
kõik lähevad saatusega sõitu
leidlikus ja julgus on kõige tugevam
ja üleilmne abi kõige vägevam;
pidage vastu, kuni Euroopa järele annab
oma rahvaid teie maale kannab
et idatiib uuesti itta là .....
Hinge vägi
Sa kaugel näed siramas tähti,
päikest säramas kullasel maal,
vaikselt tärkamas õisi ja lehti
märkad ärkavas looduses taas.
Olles elu ja loodusega üks,
püüa väge sealt ammutada,
ava endale kooskõlas uks,
leides hinge sealt vägevama.
Ta hoiab ja kannab Sind kätel,
tunneb rõõmu Sinuga koos,
järgnemas Sulle, kui lähed
edasi oma elus ja loos.
- Tarmo Selter -
2022
XXI-sajand
XXI- sajandil
pommid lendavad,
kodud hävivad,
emad sünnitavad,
lapsed ilmavalgust näevad keldrites,
varjendid on inimeste päralt,
külmad, koledad, aknad pimedad.
Ja sarvedega Saatan,
vahendeid valimata,
kogu hingest tulistab.
Pea tuleb Kõigevägevam
ja selle kaose lõpetab.
Saatan aga põrgukatlas keeb
ja kogu maa lööb õitsele veel!
Maailma vaevad
Maailm on vaevas
kisendab taevas
elu käib jätkuvalt patuteed
Möödunud ajad
tallatud rajad
ulbivad ajavoogudes
Varsti on jõulud
inglite mängud
siis rahu taevas ja maa peal
Aitab sest põrgust
ja elamise piinast!
Kõigevägevam ükskord
tulema peab!
Retsept Tžumaal
Kaua kirjutanud, ajusid liigutanud, piilund kuhu kiindus valu, kus virkus lasub, laulmas oma laulu, mis taeva poolt mu soontesse voolama pandud, kaob raskus, lapsepõlv on naasnud, tugev tukse rütmi kaldub, kus iga sõna nii haakuv, see mu saatus, edendada jaksu, teha teed kui Ta kõrgemalt laskub, need ideed on andnud austust, meel mis selgineb igakord kui mõistan apaatsust, positsioonilt taandund, troonilt mis pähe soonib, kuulsin vaid valskust, vaid muusika millese ma armund, tähelepanu, väledalt kaduv, lähedal asub, vähemalt astun, tähendan kasvu, alla pole andnud, ei iial, isegi .....
— M KKuklalask[2]
mis on õige, persse kõik need kultuurid, religioonid Ismid ja vaimsed puurid, litsid ja pruudid,
kes vaid paberit taga ajada suutsid, reaalsest väärtusest teadmata midagi, ära ole nüüd nii vibalik,
kardan ja üksik olen ju minagi, pole selleks kellelgi mis tegelikult piisavalt ridasid, kirkad pliiatsid pinalis,
hakkavad ju tuhmuma, kui laseme sellel KÕIGEL siin juhtuda, taeva pasunad on juba kuulutand,
pole mõtet kõige vägevamat närvi ajada..Kogu elu siit maalt minema uhub Ta- see poleks esimene kord,
kui ülbeks läksime- peas puudus kord, pederasmiast ja ajupesust sai orve .....
Tänu Kõige vägevamale
Jalad vajunud pehmes liivas, tänu kõige vägevamale,
selles ma seisan!
Viimaks vaba, olema vaba, vihmast mõistsin, et vaid kalla,
suunda võtmata mööda põski alla, ja nõnda ma kirjutan,
ilma teadvuseta, ainult seal kus ennast olen eirand,
et leida mida ego kõigi eest ära suutnud peita,
vabanenud, vaevatud vetest mil triivides ennast petnud,
Taeva isa üles leidnud, tema auks kõik mu salmid on tehtud,
nõnda kaunilt mu elu vestnud, uhkusest ma keeldun,
kui kõik voolab alla mäge, enam ei tunne ennast neetult,
kõige ilu vaadeldes, südame valmis tagus pikse haamer sees,
t .....
Ruumist ruumi
Hinge ei mahu
see tühjus ja valu
See kurbus, mis nakatab.
Ja ometi eile
su süda veel õnnest pakatas.
Sa käid ruumist ruumi
kusagil paigal püsida ei suuda
Võid ju end lõhkuda -
ulguda, et ulatub kuuni.
Kuid su ümber ja su sees
vaevalt, et midagi muudab.
Sa võiksid näha
seintel oma verd pritsimas
ja mitte välja teha
surmast, kes sind ootab ja irvitab.
Või tunda kaela ümber sõlme
mis järjest rohkem pingul
Kuid sa viibutad sõrme
ja hüüad:"Kuradile mingu!"
Sest ükskord täituvad toad
ja seinad ja kõik need pildiraamid.
Ja ka Kõigevägevama .....
kevadetunne
jälle tuppa
tuli kevad
pajuvitsad istutas lauale morsikannu
jälle huuli
mukib ema
kostüüme ja aksessuaare vahetab järjepannu
jälle õuest
naabrilaste kisa
ning hakkide peretülisid kostab
jälle autot läks
pesema isa
kindlasti möödaminnes
naistepäevaks ka midagi paremat ostab
jälle on olemas
usku ja lootust
armastustki kui mõnel õnnesärgiga veab
reklaamidel pakutakse küll
kõigevägevamat ootust
aga kevadetunde
loodusest
valima peab
Sanya