Sõnale vahel leiti 978 luuletust
enesetapu ja kohvi vahel
tapaksin end, või valiksin täna kohvi?
olen maganud, ent väsimusest ohin.
elutahte saamiseks vanu pilte sorin,
inspireerid mind, kas sulle helistada tohin?
kuulaksin vaid sinu sõnu,
mind ei huvita see moraalitu lõbu,
selles ju peitubki meie kahe võlu,
südamliku suudluse tekitatud mõnu.
oled armas, nii ilus,
kohe alguses
nägin miskit sinus.
päevavalguses, kui läbin neid tunde,
mõtlen vaid, millal taas saan sinu juurde.
pelgalt neid sõnu ei pillu ma tuulde,
teen haiget vaid siis, kui hammustan sul' huulde.
kuule, kallis, kas sa märkad,
et hommikul vaid sinu ni .....
Vahel olen mõttetu vahel tänulik
Ei tahtnud tookord
ei pidu pidada ei lõbu
ma tahtsin et mu mõtteid olemas ei oleks
kõik unustada tahtsin
Jõin mere ääres merest maheviina
jõin ökoloogilisest hiigelpitsist
jõin läbi nõnda rohe õlekõrre
et oli olematu jala jälg
Kesk joomist haaras aga
mul haaras õlekõrrest keegi
ei- mitte janune vaid uppuja
ei lahti enam lasknudki
Ohh issand- vaatab mind
miks ta vaatab nõnda
vaatab- ise ette heitev kurb
vaatab- silmist üdijoobunud
Teeme väikest viisi juttu
selgub et südamesugulane
tundis kangesti kaasa- mul mainis
võib võtta mu mõtted mult ise
.....
unes või ilmsi vahel
Su külmetavad sõrmed
mantli varrukais
kinnasteta käed
vastu hommikut
unel meenusid
nad uuesti pihku
tahtsin võtta soojendada
oma hingeõhust
palju talvi sellest
on möödunud
ikka teen unes või
ilmsi vahel seda
hinge tuleks kui
uuesti tagasi
seesama märtsi kevad
Soojus meie vahel
sa tegid kiigele hoogu
ja mina kiljusin
maapind veidi moondus
kui alla vaatasin
see oli lõbus
ja me olime koos
suvelõhna tundsin õhus
see andis õhtule hoo
terve küla oli kokku tulnud
vali sumin kostus kaugele
lõke tule oli alla saanud
soojus levis meie vahele
mulle meeldib kogu melu
jaanipäeva mõnus vaib
lihtsalt naudi täna elu
hoia kinni minust kui võid
Küll vahel
Küll vahel on olla raske,
luua ootusi enda ümber,
olles kaotanud viimase tahte,
saates ära viimsegi tunde,
mida loonud on hetked me elus,
meie lähedased, armsamad need,
ma lähen, enam polegi valus,
olles üksi oma tunnete teel.
Küll vahel on meenumas ajad,
mil´ tundsid end hästi ja elus,
siis oli Sind teistelgi vaja,
elu tõesti oli nii ilus,
olles läitnud südames leegi
armastuse ja tundmuste tahil,
kas nüüd veel on hoolimas keegi
küsimata: "Mis vahid?"
Küll vahel on tugevust vaja,
olla ise iseendale toeks,
luua endal oma tunnete maja,
kus oma hingeraamatus .....
Maa ja taeva vahel kõikudes
Suverõõme täis on süli
ei märganud, kui sügis tuli.
Unes sadas valge lumi,
sadas ööst hommikuni.
Hingel tunne on nii hea....
tunne teine on südame peal.
Las elan hetki pilvedes,
maa ja taeva vahel kõikudes.
Vahest nii on olla ja mõelda hea,
kuid kaotada ei tohi pead,
ta õlgade vahele ikka
jääma peab.
Vahel tundub kedagi palju
Ma palun vabandust
teilt luuletus ee
mis minul öelda julgust õigust
ikka ütlen
loodan haiget ehk ei tee
Kas pole kelgi tulnud mõtet pähe
üht väikest
mulle tundub asja kohast
üht reeglit mis küll piiraks
meid ent vähe
Näen tihti mõnda läikvel luulepärli
ei jumal hoidku- silmas ei pea end
pärl siiski enne kaob kui selle sära
kui kirjanik kes loob kui neeland pärmi
ta kibekiirelt matab alla ära
No tõesti ma saan isegi ju aru
kui pole mujal mõnel rääkida
kuid sõnaseppel endiga sest abi
kui iga mõtet letile ei paiska
kui kaaluks enne avaldused läbi .....
Vahel nii vahel naa
Vahepeal ma mõtlen, et miks ma toodan sellist prahti,
et nagu poleksi mõtteid,
ainult enda mõtted
Samas mu loominguline sõber ütles,
et kõike tuleb toota, kuidas
muidu eraldad terad sõkaldest
Seega loovus on hetkeseisund
Inspiratsioon ei pea olema saavutatud mingi substensi uimas
kui näed liiga palju värvilisi mustreid
ja ei suuda ennast kuidagi maandada
Kui palju korduvaid mustreid võib meil ometi olla?
Kõige ehmatavam oli ükskord see,
kui avastasin, et aastaid ja aastaid olen ketranud sama mõtet,
mis pole toonud mulle ei head ega ka halba,
vaid lihtsalt .....
Vahel
Vahel võib olla kogetu nii lai ja avardav,
et Sa ei suuda seda vastu võtta,
mitte paha pärast,
mitte, et kõht ei oleks tühi,
lihtsalt sest ei ole antud sellist magu,
selliseid seedeensüüme, millega kõike seda seedida.
Hammastega võid ju närida,
aga mälutud toit kaugemale ei jõua,
kui pead kasutama preparaate või substantse, et iseennast
taas tasakaalustada,
et suudaksid seedida,
teades, et ei ole aeg küps veel, et nii tugevasti
anda ennast millegi kõrgema teenistusse.
Ma kirjutan nagu munk või nunn
oma udujuttu, millel on kohati ebarealistlik ja muinasjutuli .....
Vahel tunnen
Vahel tunnen end lihtsalt endana,
viib mind mõttelend ajas rändama.
Vahel tunnen, et aeg see läheb ruttu,
siiski olen veel iseenda usku.
Vahel tunnen ära hetked, mis nii tähtsad,
minu eluajal olnud nõnda vahvad.
Vahel tunnen elu, hetki ajaloost,
lootust ja ka melu, mida elu toob.
- Tarmo Selter -
2022