Sõnale vahest leiti 294 luuletust
Vahest sügis on see
Vahest tahaks energiat,
mis on ära antud,
taastada kõikvõimsas looduses.
Vahest tahaks lihtsalt olla,
kõikidest eemal viibides.
Vahest vaikselt mõelda neile,
kel siirus silmades
ja soojus südames.
Vahest tunnedki end
teiste seas üksinda,
energiast tühjana ja kurvana.
Vahest sügis on see,
mis mängib meeleoludel ja tunnetel-?
Hing tunneb ja süda teab,
et ongi sügis see.
Vahest tunnen kurbust
Vahest tunnen Sinu kurbust
oma südames,
kuid ei pääse hinge juurde,
mis vohab valudest.
Pressida end tema ligi,
kasu poleks sest.
Tasa rääkida ehk võiks veel,
puhtast südamest.
Vahest ongi südameuks lukus,
ei tea, mis toimub sees.
Hingest välja ronib nukrus,
see kurvaks meele teeb.
Veidi peita tuleb uhkust,
muidu rebeneb kõik seest.
Vahest kurb on meel
Kodu on puhas, korras ja vaiknegi,
liialt vaikne, et hakkab kõrvadele,
toob nutuvõru hingele.
Inimesi tahaks näha vahest rohkemgi,
näha nende toimetusi, siblimisi,
üksi poleks siis.
Lapsed ammu pesast läinud,
kaugel on nad siit.
Kuskilt kaugelt kostub kõrvu,
pääsukeste vidiit, vidiit!
Vahest luulesilm nutab
Tahaksin luuletada kaunist maast,
lõhnavatest lilledest,
liblikatest aasal,
laululindude sädinast
ja kõigest muust,
mis ilus oleks hingel ja meelel.
Hetkel kõik luuleread,
tulevad mustast ja masendatud
meelest
ja sinna parata midagi ei saa,
sest kõik on meelel,südame peal
ja keelel...
vahest kui me
vahest kui me
avaksime oma silmad
ning näeks kui -
kui palju on elul anda.
enamat kui lihtsalt
mure koormad või
võlad mida päevast
päeva vaikides kanda.
siiski viibime rohkem
sellel pool vikerkaart
kus värve ei näe -
kõik nii sünge ja
mustvalge.
süda on jahe
veelgi külmemad
on need üksikud käed
-
abi vajaksid
kuid keegi
sind ei märka
sind siin ei
näe -
jätab ulatamata
käe..
laseb uppuda
laseb ulpida
arktilises vees
külmal jääl.
vahest kui me
avaksime oma silmad
ning näeks -
kuidas lähedasel läeb -
vahest kui ava .....
KASE MAHL!
Vahest sellinne tunne
nagu poleks tissi otsast kukkunud
kui lehtpuudel on anne
ma saetud oksast vedelikku joinud;
selleks mitu nädalat
kase mahla olnud
on juua kõige paremat
ma vitamiine looduses saanud;
nägupidi oksa küljes
ja auku mida puurisin
ripun nagu nagu hüljes
mida hiljem nikkusin;
ja polegi vaja suhkruvett
kui naturaalne magusus nagu muiste
juues tulvil energiat nagu rakett
ma kiidan looduse ilu mõiste;
nüüd külmikus uus ports
aiasaadust nagu kulda
ülejäänud aastaks nagu kärts
pean kiitma kodumaa mulda
Lapikene maad vanadele meestele...
On mõni mees kes räägib nagu jõuab….
Teab täpselt kuidas elama peab hästi..
Kui ükskord elu sadamasse sõuab…
Ta jüngrid vapralt jätkavad kuis kästi…
Üks on tark ja räägib kuidas teisi võita.
Iga sõna pole kaugelt sulakuld…
Ei käi ta jala, tahab uhkes tõllas sõita..
Ta tarkused kord katab surnuaia muld….
Räägib teinegi kes pole nõnda tark…..
Ja iseloomu pole temas kuigi palju
Lõpuks maha Ikka maetakse ta sark…
Eks voolav vesi lõhub kõvemagi kalju…
Sa oled tubli mees ja elad kuidas jõuad..
Käid vahest kirikus ja patud andeks saad
Teenid u .....
Sinu silmad
Su silmad on merekarva hallid,
Sa vist väga armastad merd.
Su pilk nii kauge,
neis sügav on vaade,
Sinu silmadesse vahest uppudagi võib.
Sinu silmad räägivad nii palju,
Sinu süda tuksleb
kui merelaine sees.
Ja armastust on palju,
Sinu pisarates peegelduvad need.
Värske Õhk
Ahvatlev ja meelitav
Miski sedavõrd kosutav
Mind tasakesti tervitab
Salamahti kohutab
Andeks et teid tülitan
Mu kallis aardelaegas
Vaikselt välja lülitan
Kõik mis hingel kogunend vaevaks
Värsket õhku veidi
Ihaldaksin hetkel
Vahest almus saadab teidki
Igavesel retkel
9.03.2024
Saatanlik vabadus....
Tunnen vabadust, tulla ja minna…
Võiksin olla nii lind kui kala…
Ja vahest saata kõik otseteed sinna…
Kuhu isegi keiser käib jala…..
Linnuna lendaksin üle taeva….
Vaid tähed mul näitaksid teed..
Poleks muresid….ühtegi vaeva…
Silmis ookeani sinavad veed
Ujuksin kalana lihtsalt ära
Kõrvus kõlamas saatanlik hõik….
Taevakaarel on piltilus värav
Mille taga kord kohtume kõik…