Sõnale vaikne leiti 126 luuletust (parimad)
Imeline kevad
Puudel õiepungad kissitavad silmi,
ere päike kiiri pillutab.
Samblasülle kukkund vihmapilvi,
vihmaussid mullas sügaval.
Kevadtuuled õõtsuvad,
vaikne on metsamüha.
Meri tasa lainetab
laineharjal näkineid magab.
Kevad oma võluga
aina meelitab.
Minus miskit pakatab,
hing lööb õitsema.
Taevaväravad
Taevaväravas valvavad inglid.
hingedele näitavad teed.
Igale hingele seal küünal põleb-,
kustumatu ja igavene.
Taevalael ei ole põrgut,
seal on vaikne, tasane,
koduks kurvale hingele,
maapealsest põrgust pääsenuile.
Taevas tervitavad inglid,
rahuriiki algab tee.
Lein ja nutt jäävad maa peale alles,
kauaks piinama südant veel.
Tädi Sofia jaanipäev
Ärkas tädi Sofia üles
ja nägi, et kõrval on mees
tal kass on süles
ja pole lapsekõhtu ees;
rasedus oli siis uni
nüüd oli õue astumas
ta vaikne elu kestab kuni
on jaanimöll rahvast neelamas;
ning varsti vaimuhaiged pojad jälle
õhtut pidada karjumiseta saavad mitte
tõsist peavalu põhjustavad Sofiale
nüüd ema haaras grillvardad kätte;
torkas tatikad läbi
ja tegi neist šašlõkki
ei tundnud ta häbi
ning mehelt lõikas tüki pekki;
see öö kuulub talle
Lauritsale pere ohverdas
viskas ülejäägid jaanitulle
ning õlle kõik alla kugistas;
teised .....
Vaikne aeg
Vaikselt äratad mind Sa,
hea on rahus ärgata.
Akna taga ilm on rahul,
linnulaulu hinge mahub.
Laual värvilised munad,
pajuoksad vaasides.
Armsad on kõik tibupojad,
ilu pajutibude silmades.
Vaikne hommik, kära pole,
rahu rohkem mõtetes.
Hea, kui jätkuks vaikset aega,
elus eneses.
Armastuses särab päike
Sa särad kui päike,
mis ere on taevas.
Väljas ilm morn ja vihmane on.
Sa ilmusid mu juurde
kui välk selgest taevast.
Laulan Sulle valust,
mis mu hinge peal on.
Vaikne on,
hiirepiuksugi ei kuule,
süda lööb õrnalt, pumm-pummadi pumm.
Rõõmupisarates on sinine taevas,
ühtäkki kadunud on pilvine ilm.
Kaelakuti koos, meil hea on olla,
valu ei olegi enam nii piin.
Ilus vaikne hommik
Täna taas võin rahus tõusta,
unigi polnud hirmutav.
Akna taga ilm on vaga,
veidi vihma vaid tibutab.
Kõik toimetused, askeldused,
täna hästi laabuvad.
Mõttedki on jõuluretkel,
kaunid pühad saabuvad.
Kohvimasin vurab tasa,
ubade aroomi üles keerutab.
Hakkan mõttelõnga veeretama,
heietama nii, et küllalt saab, võtan päeva korraga.
Sügis puudeladvus kiigub
Sügis puudeladvus kiigub
puudel lehed kollased
Sügis muudkui kiigub,kiigub
hea on olla sügisel
Kuldne päike kiiri pillab
sülest,mis tal viimased
Soe peab olema ase,sügisel
Täna tuulgi õige tasa
omaette mühiseb
Mets on vaikne, vaga,vaga
tuulel vastu kohiseb
Hallid pilved taganevad
neile kerge pole see
Sügis muudkui kiigub,kiigub
puudeladvus lehtedel
Linnud parvedena läinud
üle maa ja üle vee
Linnud,kes on siia jäänud
Anna armu-sügise!
Sügis kohustused täitnud
mis tal pandud õlgadel
Nii ta puudeladvus kiigub
Mida mõtleb tormi eel!
Vaatan ookeani
Vaatan sinna, kus laiub ees ookean.
Vaarun raskelt voodisse, tõmban hinge ja puhkan.
Mõtlen, kuis raskelt möödub üks ja siis ka teine päev.
Olen elus, kas ma selleks üldse ka vaeva näen!?
Vaatan ookeani põhjatusse sügavikku.
Kes see mulle sealt vastu lehvitab?
Ma põgenen, šokeeritult vaatan minevikku.
Ma põgenen, otsin väljapääsu, ahmin õhku.
Minevik hajub, minevik taandub, olevik tuleb,
tuleb ja neelab ära kõik jutud,
kõik sündmused - ära kõik lõhub.
Jälle mõtlen, seekord pikalt, seekord ainult sellest.
Tuleb tuul, puhub ära mu mõttelennu,
mõtlen taas .....
Süda igatseb
Möödunud on mitu suve,
sügis lähemale tuleb.
Sinust pole ei kippu- kõppu,
ootustele ei tule lõppu.
Aastates on päevad pikad,
ööd mul pilkad, pimedad.
Süda lõhkeb rinnus kohe,
kui Sind ei ole lähedal.
Kui on taevas päike ere,
siis Su rõõm mul' meelde tuleb,
poolikus kuus näen Su naeratust suurt,
igas hommikus on midagi uut.
Vahest on ööd samad kui päevad,
ootustest pikemad,
siis jälle aeglaselt edasi läevad,
mõtted kõik piinlevad.
Iga uksele koputus
on saanud mu elu osaks,
iga vaikne samm
meelele ärevaks.
Sinust puudust tunnen
mu kallis poj .....
Kaubanduskeskuses
Kaubanduskeskuses vaikne on täna,
lausa kõrvulukustav vaikus on see.
Alles oli siin sumin ja kära,
ehitud kuused, jõulurõõm säras.
Kõik mannekeenid aknal olid pidurüüs
ja kogu keskus rõõmu- ja jõulumeeleolu müüs.
Päkapikud askeldasid kuuse all
ja aatriumis käis lõbus tants ja trall.
Nüüd uue-aasta algus on tasane,
tasast minekutki soovime.
Hetkel nii kerge on südamel,
natukene rahu on vaja hingele veel.