Sõnale vaikus leiti 448 luuletust
Ma Vaikselt
Ma vaikselt
Üsna vaikselt
Toetun tagaseinale
On vaibunud hõiked
Ning paikseks
Olen jäänud ajaveerele
Vahel mõned ümberpõiked
On kimbutanud vaimurahu
Pole lugu sellest suurt
Ei oma jalgealust õõnsaks tahu
Nii tasane on meel
Igatsemas meeletusi
Keegi järgneb mulle teel
Kuid näen
Vaid enda peegeldusi
16.03.2023; 02.07
Surma Külastus
Järsku tasakesi vajusin
Mu pead õrnalt lükati taha
Järsku kõike aimasin
Kogu keha oli tuim
Mind valdas päris vaikus
Jäi kestma
Edasi kaikus
Silmad pooleldi kinni vajusid
Minu järgi kaugelt palusid
Kõri peale vaikselt surusid
Mõtted
Need hetkes ära kulusid
Tung lükkas jälle püsti
Saingi
Vinge
Adrenaliinisüsti
05.03.2018
Igal kevadel
Igal kevadel ma lähen
sinililli otsima,
metsaserval on neid vähem-,
hing on metsal' ligemal.
Päike kiirgab puude vahel,
tuul linnupesi kiigutab,
uduvihm, mis pilvist tuleb,
õrnalt õhku niisutab.
Tasa nopin sinililli,
rahu on koos minuga-,
olen sõber juba ammu,
vaikse metsamühaga.
Talvenauding
Lasen talve karget lõhna ninasõõrmeisse,
jätan esimesi jälgi valgele lumele.
Pimestavalt valge lumi kisub välja silmavee,
kõik on lage,
ainult valge lumi
sillerdab kaugele, kaugele.
Vaikus hiilib ümberringi,
rahulik on minu meel-.
Süda rinnus ütleb mulle,
et kaunid jõulud on poolel teel.
Lasen talve karget lõhna ninasõõrmeisse,
sammun oma jälgipidi tagasi kärasse.
Jõuluootus
Jõuluootus toob armastust juurde
tunned, kuis hellus voolab südame
Jõuluaeg toob kauni tunde
suurt rõõmu hingele
Jõuluaeg toob mälestusi
korjab välja hinge seest
Jõuluaeg toob pered kokku
mälestab hingi, kes taevateel
Kallis, kallis jõuluaeg
ootan sind nüüd iga päev!
Sügis on turtsakas teismeline
Sügis on turtsakas teismeline
Kord on ta särav kui armunud naine
Pillub värve siia sinna
Ärgitab päikest laiemalt naeratama
Mõned linnudki laulma meelitab
Meri peegeldab ta sillerdavat õnne
Siis ühtäkki purskab lohutamatult nutma
Ulub kui üksik armuvalus hunt
Ja päike peidab ennast pilveteki taha
Kartes sekkuda
Tuul püüab lohutavalt leelotada
Kuid asjatult ja vaikib peagi.
Siis on ta jällegi osavõtmatult hall
Ei ühtki emotsiooni kivisel palgel
Värvid on järsku unund
Korra kuuled vihmakrabinat katusel
Peagi vaibub
Ja taas on jäine mask ta näos
On see .....
Südame sahvrid on avarad
Kiigun tasa
Õhk liigub tasa
Meeled kui maandatud liinid
Vaikne surin
Nähtamatu jõud
Suve lõpu põud
Ei väära midagi
Viljad on valminud
Mõtted on salvimas olnuid
Helgeid suvepäevi
Naeruseid hetki
Lõputuid retki suvetaevas
Ja meres
See on meil veres
Hoidistada ja tallele panna
Südamesahvrid on avarad
23.08.2
Kanarbik
Kanarbik, kas võtad mind enda varju,
kui mul raske on,
kui mu hing sees karjub
ja kõik nii valus on?
Su nõmmikus ruumi on mulle,
palun mahuta ära mind!
Las peidan pea sinu õitesülle,
las naudin meelõhna,
see head teeb mulle.
Nii palju su õitel on mesimumme!
Kanarbik, sa oled hea.
Nii magus mul hinges nüüd on tunne,
Kanarbik, sind tänama pean!
Tühjus
Sirutad käe tühjusse,
seal teid enam ei ole,
vajud hetkeks vaikusse,
neid hetki enam ei tule.
Sa jälle ärkad, ahmid õhku
ses ruumis, mis pime ja kõle,
Sa ei tea, on see päev või õhtu,
kas keegi Su juurde veel tuleb.
Hoiad hinges valu ja igatsust,
ei hetked need jäta Sind maha,
ärgates jääd ootama kaisutust,
surm võtnud on vanemad täna.
- Tarmo Selter -
2022
Ilus kevad
Ilus kevad silub meelt,
linnud laulavad metsateel.
Lillelõhnast uimas pea,
üksi olla vahest hea.
Kägu kukub kuusikusse,
jänes silkab haavikusse.
Rähni toksimise kaja,
metsarahva üles ajab.
Metsas olla on nii püha,
metsas tuleb olla tasa,
et sa kuulatada saaksid,
mida Metsavaim sul pajatab.
Tasa
Tasa vulisevad veed
nagu tunded minu sees
Tasa ojakene ärkab,
elujõudu endas märkan.
Tasa laulab laululind
Mul igatsus on näha Sind!
Tasa tuul mu juukseid sasib,
nagu tunneks mu hinge ta.
Tasa pilvist vihma sajab,
pisar kerge tulema.
Tasa vahel hea on olla,
ennast nõnda kuulata.
Süda kuulab Sind ja tänab,
tasa tänad Sina ka ...
Mu ümber ja mu sees
Mu ümber metsakohin
ja puudelt potsab lund
ja pilvist alla sajab
lund,lund,lund...
Mind piiranud on vaikus
ja valge lumi ka
ja igal pool mu ümber
on lumesaartest maa...
See ongi vaimupete
ja ettekujutus
Sest sündimas ju ongi
üks tore luuletus...
Torm
Kui tormab hing,
on valu südames
sel hetkel ning
ka Sinu tunnetes.
On tunda kurbust
elu hetkedes,
mis elu andnud
on Sulle retkedes
lisaks rõõmule,
mis saabubki veel
juurde armastusele
Su eluteel.
Kui oled lahke,
hea ja tundeline,
luues taevas tähti,
torm vaibubki veel.
- Tarmo Selter -
2022
Talvine jalutuskäik
Lumi sillerdab päikesele vastu
sammud krudisevad
talvisel teel
Lumest sellist kargust õhkab
ahmiks sisse veel ja veel
Väiksed kitsejäljed rajal
vahest kitsepojad omapäi
Söögisõime heina pandud
kitseema valvab seal
Kuusepuud kõik käbiehteis
paksud lumemütsid peas
Orav silkab puult puule
küll on rahus olla hea!
Videvik vargsi ligi hiilib
kuusirp taevas laiutab
Külm poeb sisse sõrmikuisse
varbaotsi näpistab
Nüüd võin vantsida ma koju
hoopis teise tujuga
Loodusel on paeluv võlu
Vaata vaid ja imesta!
Vaikuse hääl
Kuulata vaikust nõnda, et See hakkab paistma!
Selgineb meel ja ärkavad tajud,
ka sekundi seier tundub nii valju.
Just see sealt edasi, justkui rannakarbis
merekohin!
Mõtted kui laused, laused kui sõnad! Seegi
tasapisi sulab!
Ega's keskkondki nii vaikne pole, räägib lihtsalt
teistsugust keelt.
Nõnda kui puud kasvavad üles- nõnda vaikust
kanda endana ühes.
Mõtetes olemine, ka see seal on müra!