Sõnale vaikus leiti 448 luuletust
Aju kärssamas tuules....
ülekuumenenud prahist, mis tuksub mu soontes
kellele ja milleks
lendurile vaja akadeemiaid
aga mulle
kus peaksin mina savasanas asetama
oma pea
keerulised mõttemängud ei aita
ka roosidest täidetud alleel
miski pole nagu endine
samas minevikku kaasa viia pildialbumites
Tallinn-Tartu bussides
liiga keeruliseks läheb see hekseldamine
karma ja hatha jooga vahel
õige yogi teab
pidin elama Andaluusias ja Dubais
aga ei, elu viis mind isaga seotud radadele
otsima oma juurestiku, oma mulla alust võrestikku
et aru saada, kas see paju
on piisavalt paindlik, et painutada ennas .....
Loodus kannatas, nüüd on meie kord
Jõgi annab oma väge,
iga sõõmu veega.
Mets pakub oma kaitse,
iga elava puuga.
Veesulin kastab kõrvu,
nii ühtlaselt ja kuivalt,
ma ei tea miks, aga kurvalt
paneb see mind tundma.
Kuidagi kiiremini on hakanud jooksma
ja haarab kätte kõik kalad ja urvad.
Ta on tõsiselt jäine ja turvav,
mineviku valu mäletab kanda.
Mets vaikib nagu alati,
aga vaikuse heli on uus.
Nüüd vaikusesse ka teised valati,
lootes kaitsta elu puidurüüs.
Juured sügavalt paiskab välja,
läbi mulla, surnud puidu, inimluu.
Inimese kulla, investeeritud aja
katab lehtede varjuga, k .....
Tuhmuvad tähed
Tuhmuvad tähed, nii kirkad.
Erksate aegade kurb vari.
Inimesed liig virkad,
ent ennast ei hari.
Et näidata oma võimu,
rajasid postid, mis vargsi,
võtavad aina tähtedelt lõivu,
varsti tuled kinni plaksti.
Peagi pole enam tähti,
siis tuhmub ka minevik,
mil neid samu tähti nähti.
Jääb vaid lavasoojendav videvik,
kellele järgneb pime vaikus,
tabav hiline kahetsuse rõskus.
Tuhmunud tähed, nüüd nähtamatud.
Vahel siiski vaatama satud,
neid tähti, mis olematud,
lootes ehk üks sisselülitatud.
Veel hing üleni on juulis
neid hetki
praegugi veel tulemas on
kus kardad suve hukku
päeva keerata tahad
lukku peatamaks
õitsemise ruttu
ilu pillavat muutumas
lillede närtsimiseks
metsade koltumiseks
põldude tühjuseks
kauguste mattumiseks
halladesse uttu
vaikust lõhkuvateks
hanede kätsatusteks
pikkade pilvevagude all
ees kui pikk hämar talv
The Stone Roses - Ten Storey Love Song
Kui Sinu süda on must ja katki
Ja Sul on vaja abikätt
Kui Sa oled nii armunud
Et ei tea, kui palju veel suudad
Kui Sinu küsimustele ei vastata
Ja vaikus tapab Sind
Võta mu käsi, kallis
Olen Sinu mees
Mul on küllalt armastust kahele
Kümnekorruseline armastuslaul
Ma ehitasin selle Sinule
Kes suudab Sind viia kõrgemale kui kaksiktipumäe sinine?
No, ma ehitasin selle Sinule
Ja ma armastan Sind tõeliselt
Kindlaid lahendusi pole
Pole otseteed läbi puude
Pole viisi, kuidas läbida seina
Mille nad panid Sinu ja minu vahele
Kui Sa lamad ärkvel selles pimeduses
Sel .....
Öö
Öö saabumas koidiku eel,,
teda katmas on udune loor,
õrnalt kaisutab kastesel teel,
päikseloojangu Sinule toob.
Öövaikuses vahel on helid -
on naeru, on kilkeid öises ilus,
mis kestmas veel hetkedes seni
kuni vaibumas öökülmas vilus.
Öös kõnnime, Sina ja mina,
suvesoojus veel saatmas on meid,
kuigi pimedussse mattume täna,
koiduvalguses leida meid võib.
- Tarmo Selter -
2023
Tuttav viis
Üksi olles kummitab mul mõtteis muusika,
vaikus on vaid ümberringi, pillid mängivad,
laulja laulab oma viisi, viiul viiuldab,
trummisoolod vaheldumas basskitarriga.
Hakkan vaikselt ümisema seda kaunist viisi,
ümberringi mõni vaatab imelikult mind,
nagu oleks ületanud ühiskonna piiri,
ei saa endas peita seda, kui on laulmas hing.
Siiski leian lahkeid pilke, naeratavaid silmi,
mööda minnes ümisevad tõesti nemad ka,
mõni üldse vilistab ja laulab seda viisi,
mida arvasin vaid minul oma mõttes olema.
Üks on siin ja teine seal ning kolmas minuga,
neljas istub viie .....
Koolipäev
Istun siin vaikuses,
tunnikell helises.
Õpetaja jutustab,
klassivend haigutab.
Leheküljenumbrid üleval ja all,
kes mõtles välja sõna lumepall?
Kõik need sünonüümid,
mis on homonüümid?
Kuhu ma selle koma panen?
Õpetajale järgnen.
Mida ma teen?
Mis asi on antropogeen?
See teabetekst nii keeruline,
see on nii ebaloogiline.
Miks on murdekeel nii veider?
Kus on see kuukalender?
Kevad looduse keskel
Üha soojemalt näitab ennast päike,
iga päikesekiir annab loodusele oma läike ,
pajupõsal tibukesed väiksed,
pungad puul lehtivad vaikselt.
sini-sinine on taevas,
niidud, aasad rohelust on täis,
liblikate lend on nii õrn ja nii armas,
lilled kevadtuules noogutavad päid.
Linnulaulust kogu loodus kajab,
pesas linnupojukene ema vajab,
ojakene singa-vonga oma teed rajab,
iga süda vaikust, rahu vajab.
Kohtumised
Mul ei ole sulle sõnu
laulukatse nurjus
järgneb vaikus- piin ja mõnu
sõnadeta kurjus
Tunnen külma õhu fronti
udu tihedust ja rõskust
mööda nahka verd ja konti
hinge jõudev valu laskus
Matan mõttes mitu keha
ammu ilma sinu vaimust
mida eksiga veel teha
karistuseks katkend lõimust
Helged mõtted parinaga
heidan- üksildus mu selts
lahkun- minnes pori taga
ees on helgus- igikelts
Hulgun ulas külmun kõngen
elusõnadeta hauas
lumelagedatel langen
metsas kajad: "Kaua's kaua's"
Kandes ennast- jäätund vakka
mõeldes lauluväega linnust
ükskord sajandite .....