Sõnale vaim leiti 365 luuletust
Millest laulsid, Koidula?
Kodukasest, kanarbikust,
taadi armust, heinamaast.
Unistades tulevikust,
lootust tulvil isamaast...
Hingepiinast, suurest valust-
süda igatsust nii täis...
Puudu jäänud leivapalust-
vihmaraskust viljapäis...
Katsumustest, ema rinnast-
austa end ja kodumaad...
Õiglustundest, väärast hinnast-
tunnustus, mis elult saad...
Igipüsiv vaimurikkus
on kui küpseis õites aas.
Laulsid ennast tulevikku,
meenud meile ikka taas.
Kestavärin (shell shock)
Mil veel enda nime mäletad
ning mis on su eelmine elu
siis minevikku lootusetult matad
kogemused on sinust vorminud lelu;
sa istud ja vaatad aknast välja
ning ehmatad, kui käib pauk
mõni tüütu heli ei tee ka nalja
ohvri meel on nii rauk;
kunagi avamaastikul jahiti
kõiki kes näitavad hambaid
ja kui ohvreid leiti
õhati neid nagu lambaid;
üle kaeviku vaenlased meelitavad
lootus lubab igasugust
aga su kamraadid kõik surevad
ning sa näed valgust;
ei saa loota tehnika kaitsele
kui napib jõudu ja mõistust
jäävad lihtrahvas ja sõdurid saatusele
lootma sell .....
Anne Veski
Retro vaim vanust ei küsi
ja pole vahet, mis sugu
kui kodus olek ei püsi
peab nautim üht head lugu;
olen saanud kuulda
Ivo Linna ja Tõnis Mägi
kuid nendega pole võrrelda
missugune on Anne Veski vägi;
siin rohelises suvises aias
mis asub konserdi kaval
on fännid suures maias
näha oma iidolit laval;
isegi väiksemas kohas
Anne Veski rahvast meelitanud
pole ühtki solisti, kes nii puhas
sest rahva vaimu ta talati kostitanud;
minu ümber rahva seas
ta on nagu surematu
kõlab iga laul peas
ilma temata on heaolu olematu
tõusen täna
tõused täna vara üles
oled enesele poeet
vaatad pilvi läheb üle
kuum veel lillel leek
sinagi neis päevis
kuskil oled
hõõgub vaim ja meel
juuksed märjad taeva sinast
aega lahti uks on ees
mida loodad ootad
ei tea isegi
ilm läheks lihtsalt soojaks
muud ei midagi
*
Eestlased Austraalias
Meie rahva teine kodu
polegi Uurali mägedes
vähest eksootikat me ei adu
kui on parem koht soojades maades;
selleks Austraalia, mis meie koloonia
kus elab isa Ahti oma pojaga
toimub matkamaania
mõtleb isa võtta Miku endaga;
ühes metsas jõllitab
mürkmadu oma pesas
kogemata laps lojust õrritab
nii madu teda nokust naksas;
pärapõrgusse meedikud tulevad
lapse liha juba mäda ja paisub
isa teab, et arstid hilja aitavad
ja nii mürki lapse munnist imema asub;
nagu filmides, ümber lähevad huuled
hammustuskohta koos keelega
"See ainus viis, kas kuuled?!" .....
Star Treck - Picard
Patrick Steward, mine juba pensionile
on saastaks jäänud sinu näitlemine
tehtud mingi mõtetu sari
Star Trecki katab hale vari;
actionit liiga palju
ning näitlejad teevad labaseid nalju
puudub kunst ja tõsimeel
igasugu igavust on loo teel;
sureb liiga palju tegelasi
ning CGI on nagu ei tea misasi
vanasti StarTreck tundis vaataja ootusi
ning Picardi seriaal lubas lootusi;
valed autorid on kirjutamas
nostalgiat ja šõu vaimu matmas
pole rarku inimesi seriaalis
ikka pahalane oma tahet praalis
peategelane, Picard on nagu nõrk vanake
pole kunagi ilus ta kiilas peak .....
Pole soolikad = pole võitu
Kõik meeled ainult suhtlevad
kõik tunded ainult lõhkevad
selles Unustuse ilmas
kiindumus ja vaim erinev igas silmas;
see ootus täidab hinge
lase vabaks hirm ja pinge
näed rohelisi mehikesi liikumas
siis las olla püssid paukumas;
kättemaks on siis, kui üle piiri
lennutab haubits kiiri
kaugele üle Dnepri jõe
on võit sinu, ära põe;
pole soolikaid = pole võitu
kõik lähevad saatusega sõitu
leidlikus ja julgus on kõige tugevam
ja üleilmne abi kõige vägevam;
pidage vastu, kuni Euroopa järele annab
oma rahvaid teie maale kannab
et idatiib uuesti itta là .....
Oo...imeline juuli
Ooo....imeline juuli,
ma sisenen sinusse kerges alkoholi joobes,
mitte et see mulle meeldiks,
aga see annab igapäeva pingetele teatud kerguse
Ma pole sõltlane.
Joon ainult tumedat ja harva.
Jääga.
Kui südamesse keskendun, mõistan,
et mu mõistus seab iga päev rägastikke,
kuhu vaim ei mahu, kus hingel ei ole ruumi.
Ja siis kunstlikult teen ma hingele ruumi.
Kas see on õige või vale, see on hinnangute andjate otsustada.
Mina hinnnaguid ei anna,
aga taotlen seda, et iga mees teeks oma tööd ja ei hiiliks kõrvale
oma kohustustest,
teeks oma tööd südame ja au .....
Libahunt
Ma tean,
et omalooming on kuld
või hõbe,
ma eelistan hõbe,
minu nimi tähendab hõbe
Rahvajuttudes on hõbe see,
mis tapab vampiire,
deemoneid,
tapab libahunte,
peletab kurje vaime
Kuid mina,
mina ei ole midagi muud,
kui lihtsalt minu nimi,
seda ma tean
Kaugel ei ole aeg,
kui pean tapma libahundi,
siin,
minu sees
Kes kuuvalguses muutub koletiseks,
kes ulub kuu poole,
see on kas osa minust,
ma ei tea,
kas pean selle tapma -
see hirmutab inimesi
Saripihkar
Klassivennal on teooria
mida rohkem onada jõuad
see on suur eufooria
kuidas ajult dopamiini palju nõuad;
suvi on siin ja piigad rannas
pervert binokliga külla hillib
igas mereäärses linnas
sellise iha suur, töölt viilib;
harilikult see mees ja noor
peoga punast raketti käivitab
ta oma enda vajaduste hoor
päev otsa jobi tulistab;
aga, kes sõltlane, see end kahjustab
keemia ajus närviühendusi närib
mälu, tundlikust ja tähelepanu pigistab
vanaduses meelekoht kiiremini käärib
Asendamatuid inimesi ei ole olemas
Asendamatuid inimesi, ei ole olemas
nii kergelt saab ka mind asetada varupingile
öeldes, et istu ja ole, sind hetkel ei ole vaja
ja kogu mu aastaga tehtud töö luhtub
ühe ainsa hetkega.
Osetetud kleit ja kingad jäävad ootama uut pidu,
mis tuleb alles aasta aja pärast.
Oi, kuidas me armastame reegleid,
aga miks me ei võiks neid mugavdada?
Teha vahel puhtinimlikkusest erandeid?
Aga ei, liiga raske - liiga keeruline.
Ma olen taas mitte keegi,
see, kes ma alati olen tahtnud olla ja olengi olnud,
seda kõige vaimsemas ja ilusamas mõttes,
ometi maises maailmas tehtud tà .....
Surm on minu koodeks
Surm on minu koodeks,
seal, kus on vaja midagi lammutada, lõhkuda,
ma ilmun
Tüdinud näoga,
ilma kerge vaimustumiseta
Varjata pole midagi,
skalpelliga lõikan kõik õrnalt lahti
varjatuks ei jää midagi
Ja palju ma Sullegi sellest kõigest räägin,
mida näen ja tajun
Timecop1983 - Call on You
Enda pehme hingeõhuga aknal,
jälgin meie nimede tähti
Külm õhk voolab läbi valulõhede
See puudutab mu nahka ja ma mäletan,
kutsuda Sind alati, vihmas
Kutsun Sind nüüd, lihtsalt vaim
Tahtsin Sinu poole sirutada, et Sind kaldale tagasi tõmmata
Tahtsin Sind enda käte vahel hoida, tahtsin tormi minna
Aga ma tahtsin elu rohkem
Sa ei vajanud mind kunagi rohkem kui sel päeval
Kes võis kunagi usaldada mind Sind kaitsma
Murdlaineid nad võtsid Sind, mu jalad liivas
See ei olnud sellepärast, et ma Sind ei armastanud,
ma lihtsalt ei osanud ujuda
oh, jumal
Lillele
kaua võtab aega
väga kaua
enne kui pilvel lased olla pilv
lillel lill mäel mägi jõel jõgi
põllul põld metsal mets
kärbsel kärbes rohul rohi
muutub suureks sinu jaoks
nende omailm
peatub sellel rahus silm
vaatamas neist enam väsi
vaim nende olemist
puutuda käsi
*
tsüklist „Poisiiga“
mu arm
me hinged kaua
on vaikinud
las nad nüüd öö läbi
ahnelt räägivad
janustena oma keeles
kuldseks säratavad
meeled kuni valgus
meid sellest äratab
saadab päeva teele
*
oh jumal kuidas
mu poisiea
hommikute värs .....
sirelid õitsevad
tõused täna vara üles
oled enesele poeet
vaatad pilvi läheb üle
kuum veel lillel leek
sinagi neis päevis
kuskil oled
hõõgub vaim ja meel
juuksed märjad taeva sinast
aega uks on lahti veel
mida ootad loodad
ei tea isegi
ilm läheks lihtsalt soojaks
muud ei midagi
*
ma imestamast
endiselt ei väsi
kui maa seest
välja tuleb rohi
kasel tagasi on lehekohin
kõrvu mullast puude tüvest
tõuseb öösel tume kohin
mingi kummaline sosin
et hetkes mõnes
nii hommikuni
olla lihtsalt tohin
et kõik see jõena
voolab verre
jääb sinna päevaks terveks
.....
Päästmine
Vanuse kasvades
Sa väsid
Sa väsid osadest asjadest nii ära, millega tead, et oled juba tegelenud kaua, vahel isegi aastaid
ja tekib blokk - ei taha - sealt enam edasi ei lähe
Ja mõnel päeva ikka avastad ennast tegemas neid asju, mida poleks pidanud
Ma ei tulnud kedagi päästma,
Ma ei saa kedagi päästa,
kui mu enda tablettide igapäevane doos muutub juba liiga suureks,
mis omakorda ohustab teisi organeid
Oh noor elu
Ma kondan küll minevikuradadel, aga ma ei igatse midagi tagasi
Olid ajad, olid majad
Kunagi ma mõtlesin, et mul peab olema spirituaalne, vaimne mee .....
Alateadvuse I hoovus
Ma tahan lihtsat ja ausat elu
Lihtne elu ei tähenda vaest elu
See tähendab mitte keerulist
Ilma komplikatsioonideta
Tervislikku elu ja elustiili
Aga ometi mu kägardunud alateadvus
kondab radadel, mis paneb mind jahmatama
Miks? Aga? Kas? Milleks?
Ma sorteerin ja sorteerin oma pildialbumeid,
laon kaarte, vaatan endaga tõtt,
kirjutan päeviku täis märkmeid, kuidas iga haigust tuleb armastada
ja võtta seda kui enda osa - enda haiget saanud osa
Ma olen suhelnud narkomaanide, hullude ja vangidega,
olen liiga naiivne ja sinisilmne kohati
ma olen nagu laps, kes ei oska ka .....
Rahu
Ma vaimustun inimestest, kes upuvad oma sügavikku ja
tegelevad elu tumedamate varjudega
kes ei karda, kes ei pelga
kes näitavad ennast enda tõelisuses ja valus
Miks ma peaksin peitma ennast?
Ma olen üks miljardite seast
Võimatu võimalikuks
"Sa oled nii ehe ja aus,"
-"ei, ma olen mina, lihtsalt mina,
maailm on võlts"
Ma endast kuvandit väljapoole ei näe
Teised pigem tajuvad ja näevad mind
Ma ennast ei taju, tajun oma sisetunde järgimist
Kuu ja Päikese järgi päevade arvutamist