Vihm vastu vaipa teritab küüsi. Küürutav vikerkaar valmistub hüppeks... Mustikas alles roosakais õites peibutab liblikat. /Mari*Uri/
Lumehanges linnukene tiibu soputas, pilvekene õrnakene lund raputas, lumevaip soojakene lilli poputas, kevad salakavalakene südameuksele koputas...
Mul suus on magus maik; maas õli laik. Kusagil on unistuste paik; maas kuldne vaip. Kuusel kollane vaik; külas vilja ait.
Käbid on puul; lehed kõik langevad. Maad katab lehevaip; taevas udu. Puud on paljad; põõsad rootsus. Linnud ära lendavad; talve ette ennustavad. Veed on lülmad; õhk aga soe.
Lumevaia klopib tuul endal naeratus on suul küll on tore lumetrall lumepidu, lumeball Tuulel muidugi on vahva aga meie läbi akna seda pidu vaatame selle lõppu ootame
Juba valge vaip on maas, valged majad, valge laas, helbeid täis on aknaklaas. Vaata! Ära ainult akent pühi, seal on kirjas: "Häid pühi!"