Sõnale vaja leiti 1141 luuletust
Tuline muinasjutt
Et vabaks saada
ja, et ei tüütaks teised
tuleb vaja end avada
nagu seda ikka kangelased;
kutsub isand rüütlit
kes päästaks printsessi tornist
selleks pole vaja aadlit
piisab niisamu matsist ka vist...;
läheb siis ilma mõõgata
roheline mees üle silla
kus lohet võib kohata
see püänt pilla - palla;
ja ta pole üksi
kaasas mingi neljajalgne
pistis soomusrüü püksi
lossi välimus on esmapinge;
sai siis printsess toodud
kõrvetas perset, aga asi ants
üks uus muinasjutt loodud
sookolli ummamuudu elegants;
aga siin on ka jutu moraal
kui tegemist on lohega .....
Ei mingit andestust...
Ma kokku korjan enda katki läinud killud….
Tükikene südant neis ja puruks kukkund hing…
Minu tundeid …naerdes sa muudkui katki pillud…
Neil tangot tantsinud on rõõmsalt sinu king…
Ma andeks palusin, ja muuta ennast püüdsin…
Mul kadus usk… ma selles süüdistasin sind
Siis abi vajasin, ja hääletult sind hüüdsin….
Ei mingit andestust nüüd hoopis vihkad mind
koid
mu pilk sai selgeks, aga juba on õhtu,
ei oska päevalt miskit tahta, olen loid,
andesta, pean minema, vajan värsket õhku,
lähen otsima sõnu, mida söönud on koid.
ärkan, ja mind kutsutakse lavale,
naeratan, kuid voodis laman veel.
ma skisoidne, piirialane,
mulle öeldi, et niipea ma ei parane.
ma tahtsin kirjutada autoportreed,
ei tule see välja, mida muud ma teen?
proovisin vaadata endasse, sügavusse,
kuid ei näinud seal miskit- jäin teadmatusse.
oma tunnetest öelda võiksin ma lahti-
mul pole nende talumiseks lihtsalt enam mahti.
enda ärkvel hoidmiseks .....
Lihtsalt kirjuta
nad ütlevad, et kirjuta
ma küsin, et millest
ma räägin ju pool oma jutust kõnes
mida on mul öelda, et paberilehed
seda kannataks?
ja siis vaatas mu raamaturiiulist
otsa Knut Hamsuni "Nälg" *
ja ma hakkasin ta lüürilist enesekirjeldust lugema
enesevaatlust
otsingut millegi järele
kaotanud olen sõpru
lihtsalt seetõttu, et olen teinud valesid
valikuid nende jaoks
aga ometi üks helendav bleiser
üle maanteede jalutamas tuleb meelde
mu visioonid muutuvad nii ehedaks
et ma elan ühe silmaga filmis
teise silmaga reaalses elus
loen enda vanu kirju,
millest saaks .....
Tiiale
Ta ütles, talle meeldib udu,
see ilm, mis sombune ja tinahall.
Pilk suunatet on autoaknast välja
ja taamal ikka hall nii hall.
Ma küsisin, mis teed Sa suvel
on's kardin ees ja riivis uks?
Kui päike piiluma Sind satub
mis on, kas võtab oimetuks?
Kuid mida pärida mul vaja
ma ise olen nii ja naa
las tema olla oma udus
ja mina päikses, vahest udus ka.
Soe abikäsi
Soe tunne mind täna valdas,
abistasin inimest,
kes minult abi ootas.
Võhivõõras inimene, kel jalg kipsis,
ülekäigu rajal seisis,
kätt abistavat ootas.
Palus lahkel pilgul ta,
et kas saaksin teda aidata
üle tee ma.
Suur hirm tal selle ees,
äkki valgusfoor lööb punetama
tema ees
ja autojuht lisab kiirust teel.
Käevangus tasa liikusime,
aeg teel seisma jäi.
Turvaliselt teed ületasime,
hinges soojus,
see südamesse jäi.
Keele tähtsus
Vaja rääkida meil emakeelt
Sest see on väga ilus
Ja see teeb meile heameelt
Ka päike välja tuleb vilust
Kui sa keelt ei kasuta
Siis on halb lugu
Midagi me ei saa tasuta
Sest keel vahetab sugu
Vōrkeeli tunda vōid sa hästi
Kuid ära unusta emakeelt
See sul alles hoida kästi
Et sul säiliks seda heameelt
15. jaanuar 2024
Inception*
kui vurr enam ei tiirle,
keerle, pöörle
mis on sinu vastutusalas
kas see, mida tajud visioonina
on tegelik - päriselus
või võid ennast justkui paberit
välja rebida eluraamatu kaante vahelt
mulda sängitan ennast sinu kõrvale
nagu püsistikule kaevaks endale kohta
kuidagi hea ja turvaline on seal
olla nendega, kes lahkusid
sest mul ei lähe enam lõputult aega
iseenda põhjendamiseks
ma saan lihtsalt olla
ma ütlesin talle, et ämbritäis pisaraid
on mu seest vaja välja nutta
see on pea üheksa liitrit või rohkemgi
kas üldse suudan puhastada nii palj .....
Emotsioonide tasakaalustamise harjutus
ma tahan välja
see kookon on liiga kitsukeseks jäänud
need tundeavaldused,
need emotsioonide puhangud
negatiivsete tunnete laviin
kas oleks seda mulle kui mägironijale vaja?
lõpetage segadus
ja lõpetage kära,
paljudel puudub veel see sisemine küünlaleek
millega ennast valgustada või vastupidi
nad muutuvad oma lambavilla sussidega liiga pehmeks
liiga tolerantseks, liiga andeks andvaks
aga ma ei anna anadeks
ei anna andeks, et minust aastakümneid vanem inimene käitub
minuga nagu sääskedega
*tüütu pinin kõrvus*
(ma võin mõista, aga
ma ei pea oma piire laie .....
Crickle K susserdamine
Hommikusöögiks suubusin tanklasse
kus täna sõbrapäeva matkimine
sain kohvi, esimesena järjekorda sisse
toimunud kliendiga venimine;
mindki võttis vastu naine
keda enne näinud polnud
see päev eriline ebamaine
ta säravalt naeratanud;
"sõbralt - sõbrale" tehing
teed võõrale kohvi välja
ei mõistnud mis on see ring
see süvendanud mu nälja;
sest susserdamine segadusse ajas
mingi kohvi välja tegemine teistele
millega firma raha teenida vajas
mil, pidi tasuta kohvi niigi olema mulle;
sai valida, kas ei tee nii
tädi manipulatsioon viisakusest
kestis ja os .....
Mõte...
Minu vaiksetel uneta öödel,
sa piinanud oled mind kaua…
Ilmselt säravaim naeratus huulil…
Tantsid rõõmsalt üle mu haua….
Ma ei saa sinna midagi teha..
Mu viimnegi mõte on sinust..
On letargia haarand mu keha…
Et sa välja ei tee enam minust…
Kas vihal või armul on vahet..
Üks tundub ei välista teist…
Selleks vaja on kindlamat tahet..
Lõpuks loobuda mõtetest neist….
"Purple hearts'i" vaadates
peale sunnitud abielu
Kavala Antsu kasud sees mõlemal poolel
kartmata tagajärgi
kui meeleheide viib teerajani
otsuseni, mida langetada vaja,
vastu võtta
Teeskle armastust senikaua
kuni Sa hakkad seda tundma
minu puhul ei kehtiks see kunagi
aga iial ütle iial
sõduritest vanglaaametnikeni
nii tuttavlik teekond
iga pühak on olnud kord patune
liikumatud, tinarasked jalad
meenutavad aegu merineitsina
pisikestes kildudes tunned tõelist sädelust
iseenda südames,
mis ärgitab ja kergitab endas üles tunded,
mida kunagi oled tundnud
mis nüüd kuskil tolmunud klaverikl .....
Unenägu
täna öösel unes väisasin üht kauget linna…
see oli koht kuhu tahaks tagasi veel minna..
linnamüürid , kirikud, keskaegsed majad…
ja kõik on seal ju tasuta…. võta palju vajad…..
kus elanikud..neiud, sinisilmsed, malbed…
mul naeratasid kelmikalt…neil õhetasid palged…
kõndimiseks kasutati seal vaid tantsusammu……
minul kõik läks segi…pole tantsind juba ammu…
sel hetkel katkes kõik ja ärkvel olin juba…
No pole antud mulle lõbustusteks luba…
vaid meenutusi helgeid…. peast käib läbi rodu…
kas linnast sellisest võiks saada mulle ko .....
Käed....
Pane ümber minu palun oma soojad käed…
Sinu käte kallistust ma naudin….küll sa näed
Mind pimestab su ilu…jalust nõrgaks lööb odüür…
Ma tunnen meie vahelt langeb põrmu kivist müür…
Hoia käsi palun hästi ümber minu keha..
Sinu kätest õhkub soojust….rohkem pole vaja teha….
Hoia pikalt kinni…ära niipea pihke ava….
Ma lihtsalt tahan olla nii….ja sind kallistada….
Knut Hjeltnes
Kogu aeg kirun, kuidas
skandinaavia riik talispordis
muudkui medaleid võitmas
loen sellest, silmad kõõrdis;
kes nende dopingut kontrollib
see SITAKS kahtlane, et võidavad
miks saatust neid küll valib
et teistelt au ja väärikuse võtavad;
dopingust juttu, keegi sitapea
nimega Knut Hjeltnes suri lõpuks
ja see uudis just on hea
kettaheitja, kellele sulgus uks;
esimene riiklik dopingupetis
ja vanima kergejõustikurekordi
omanik, kes viimane a. nagu ketis
hoiti mitmeid kordi;
tuleks aeg AMMU uurida
mida Turjamaa spordimaailmas
peidab, luiskab - seda vaja pärida
.....
Läbilõige
Me mängisime liivakastis klotsidega, nüüd mängime tunnetega poksides.
Elu on haige, mida ei tahtnud seda saime.
Iga hetk meid tahab lüüa
Isegi parimatest sõpradest saavad võõrad
Ülemusi keda huvitab vaid raha, leiutati süsteem mida keegi näha ei taha
Maailm milles elame, kunagi ei teravne, siin õiget suunda ei tea me.
Pilt millest aru ei saa
Sest mõtted suunatud süsteemi
Ehitame betoonmaju
Tarbimisühiskonnas kus pole vaja aju
Poliitiline võitlus väiksel Maal
Blokeerime armastust kui on väike kaal
Ma ilustamas pole, sest väljaspool on kole.
Tappev toit on igal n .....
Aastaajad
Kannan talve endas -
tuisuvalle lumiseid,
kõike mida anda
talverõõm see endast võib.
Kevad on mu südames -
roheluses ilu,
vesi voolab ojades,
on öösel veidi vilu.
Suvi peitub meeltes -
päike, soojus, rand,
elumerelaintes
vabalt tunnen end.
Sügist leian hinges -
värvides maailm,
leht see tuules ringleb,
saates justkui mind.
Igal aastaajal
oma ilu, võlu,
vahel valu vaja,
et sündida saaks elu.
- Tarmo Selter -
2024
Rändaja
Rännumehele kuuluvad kõik teed ja laevad,
lennukid ja rattad.
Rännumehel kaasas on kõik vajalik ja soe.
Ta valmis sügiseks ja suveks, ei aastaaegu põe.
Rändajatel endi sõnul muresid ei ole,
nad ei põe, ei köhi, tuulerõugeidki neil pole.
Sest nad lähevad eest ära.
Haigused toob hädine seltskond,
suhterägastikud, makse- ja tahtejõuetus.
Neid aga poleks vaja - rändaks neist eemale.
Nii nagu teebki rändaja - vaba hing.
Kandes kaasas vaid iseennast.
(30.7.2022)
