Sõnale valge leiti 1031 luuletust
Valge talv on nii ilus
Valge talv on nii ilus,
enam pole ilm nõnda vilus,
hõbehärmas kuusepuud,
valged lumemütsid igal puul.
Pilvist juurde lund kallab,
valget sära aina kasvab,
maad valge lumi katab,
mured enda alla matab.
Ööd on valged, imelised,
valge kuu ja virmalised,
värvilised jõulutuled,
uut- aastat ootav šampanja pudel
Valge talv on nii ilus,
hinges pimedus on kadunud,
kõikjale nüüd valgust mahub,
valge jõuluaeg on rahul.
Must või valge
Ükski asi pole nõnda
nagu meile näib,
mõte jäägu nende kanda,
kes nüüd aru said.,
pole vaja välja hüüda,
tekib mõtteid mitmeid,
sõna püüa kinni püüda,
naudi hetki vaikseid.
Ühel must ja teisel valge,
siiski kõik on sama,
hetkeks tundub elu selge,
hakkab jälle jama,
sekka kisub halli tooni,
uduseks läeb' piir,
ühendades kõiki pooli,
saatjaks silmapiir.
Minu mõte Sinu oma
olla ju ei saagi,
minu punkt on Sinul koma,
mõte lendu läebki,
iseasi, kuidas võtta,
minu must Sul valge,
elu siiski kiirelt tõttab,
luues omi värve.
- Tarmo Selter -
.....
Ilus valge talv
Valged lumememmed reas
kõigil kaabulotid peas
sütest nööbid sirges reas
seisavad kui piirikaitsel seal
Taevast alla sajab lumi
sajab kuni hangedeni
sajab valgeks maa ja taeva
katab kinni murevaeva
Ilus valge talv on see
meeleolul rõõmu teeb
lumehelbeid langeb veel
langeb terve kodutee...
Valge vorst
Rulle - poisil on kaksikvennake
temast mõne tunni nooremake
Ville - poiss, kes käib õues
ja suur süda tal ka põues;
mulle see meeldib
kui end vastu akent küündib
klaasi käpaga paitab
sest tuppa sisse tahab;
ning ajab end valgeks vorstiks
mõnusaks pehmeks tuustiks
vastu ust, sinisilmad ees
ta on väike armas mees;
poolsiiam on tõug temalgi
tal tundeid nagu inimeselgi
alati mõistab rääkida meiega
ta suurim sõber perega
Valge tuvi
Valge tuvi tiibu laotab
ebakindla taeva all
Allpool pilvi maailm laotub
pillapallakil on ilm
Eestimaad nüüd aita kaitsta
meie valge Rahulind!
Tule taevas appi, aita!
Rahutu on maailm!
Valge tuvi tiibu laotab
ebakindla taeva all
Allpool pilvi maake ägab
Laota tiivad!
Palun Sind!
Veel valge
Mil ei tõmba valget asja ninna
on üks valge asi maa vallutanud
sest, kui tahan sõita linna
on palju lund alla sadanud;
ei kujuta ette hommikut
mil tahan tööle minna
et on kohata ummikut
kinni jään hange sinna;
ja, uhhh kui hea
et onu Sahk tuleb ikkagi
mida teeksime ilma, ei tea
muidu lund lükata ei viitsi keegi;
talv on talv, jutul lõpp
värskemat aastatega sellest pole
sulaga praegu on STOPP
elasid esivanemad sita üle...
missasja siin ikka soiguda?
Valge lumekate
Lumi tahtis tulla maha
katta valgeks musta maad
Lumekatte alla matta
muredest ja vaevadest
räsitud maa,
et võiks jõuluaeg'gi olla
helgem,valgem säravam
Musta maad,kui poleks näha,
valge lumekatte all
Siis ju võibki rõõmustada Süda,
mis sul nõnda lähedal!
Valge talve valge uni
Kuskil kaugel talv veel magab
laugudel valge härmatis
silmanurgas jäine pisar
Ons tal süda kusagil?!
Valge uni on nii magus
lumes kapvad hobused
Lakad hõbehärmatised
nahk on siidist siidisem
Maa ja taevas valges vatis
valged virmaliste keed
Kuusirp jäiselt taevas rippu
ei kasva,ega kahane
Valgetiivulised inglid
valge tähesära sees
kümblevad ja keerutavad
Varsti Maa poole teel
Kuskil kaugel talv veel magab
laugudel valge härmatis...
Mina ootan juba ammu
Jääpurika tilkumist
Valge laev
Vahel mõtlen valgest laevast,
sellist valgel hobusel...
Kuigi kujutamas taevast
elu moel mul kodusel.
...
Nägin ükskord valget laeva
lähenemas kaugusest -
seal, kus vesi tõstab taeva
välja oma raugusest.
Valge laev see kandis randa
suurel hulgal kaasasid:
vürste, kunne ja korsaare,
kindraleid ja pašasid.
Sõitsid maale pikas rivis,
lipsumõõgad vehkimas,
kübaratel kirjud suled
armusoove ehtimas.
...
Valge laev on saetud ammu
lossitorni laastudeks,
valge hobu kaaslane mul
pidudeks ja paastudeks.
Aga prints see lasi jalga,
vaatamata tagasi -
nägin teda un .....
Vikerkaar või must ja valge
Siis kui tüli päeva valgub
kellel õigus
kellel mitte
justkui tige ei näe valgust
nägijal on prillid ees
Mõtle .....
Kas on elu must ja valge
sinul õigus
temal mitte
või on siiski värve peidus
rohkem meil siin eluteel
Näe ja kuula mis ta ütleb
kõigel põhjus miks nii keeb
võib ju olla tõde varjus
sügavamal vestluses
Jaanuar 2024
Valge talv
Sahad siin ja sahad seal,
lund sajab terve ilma peal.
Kojameestel seljas rohelised kuued,
lumelabidad neil uued.
Lumest puudu nüüd ei ole,
südamel ja hingel olla on tore.
Külmapoiss ära peitnud ennast,
kasukat vaja võtta ei ole varnast.
Tihased kiiguvad nöörijupil,
rõõmu tunnevad pekitükist.
Leevikesed lendu tõusevad sirelipõõsa pealt,
lumi keerleb järgi neile sealt.
Metsarajad täis on lund,
koobastest õhkub talveund.
Kitsekestel püsti pandud söögimaja,
et talv ei saaks neid näljutada.
Tõesti rõõm on valgest lumest,
kaugele ei jää jõulude tul .....
Valge ja must
Lumi tuli maha
ja valgeks läks maa
aga asi on paha
sest neegrit puhtaks ei saa;
on valge ja must
ehk kahe maailma ühinenime
tulevab võõrad ei tea kust
toimub Soomes piiriületamine;
maa värvivad mustaks
nendeks šokolaadist "turistid"
mida Venemaa kasutab relvaks
et survestada nagu torutangid;
juba õues sulab
halb enne on see
must mass tuleb ja möllab
kui piirivalve välja ei tee;
meil siis lastakse neid siia?
nagu on seda lugeda, kuidas
ei ole tuge ääremaale viia
Musta Surma ründesiht on idas;
samal ajal tšurkad külmetavad
põtrade maal, jäine pis .....
Tasa langeb valge lumi
Tasa langeb valge lumi,
kogu maailm ootab pühi.
Inglid valmistavad ette retke,
ootavad rõõmupäeva hetke.
Kuused rohelises rüüs,
jõuluroad, kõik on menüüs.
Jõulusoovidest pungil on kingikotid,
tühjad on veel päkapikkude sokid.
Jõuluvana uhket rege rautab,
põhjapõtrade kuldseid sarvi paitab.
Süda rahulikult ootab,
ärevat hinge küünlaleek maandab.
Valge sulg
Esimene asi, mis äratab üles
on linnulaul tinavile asemel
hing sees ja meel alles
atmosfäär teisel tasemel;
hauad dekoreeritud moonidega
lahkunu omakstel need rinnas
pärast nelja aasta tundidega
on rahu määr kõrges hinnas;
maailm põles, aga seeme mullas
mudaväljakust uuesti roheliseks
kolmas ja neljas ratsamees mõllas
industriaalne kurjus oli eeliseks;
kas on au pärast elu olemas?
mis neid lahkunuid mäletab
15 miljonit hinge puhkamas
mõni rõõmus mõni igavesti kipitab;
moonipõllul nähtud varje valgeid
nagu fantoomid rahutud
iga osapool tänab julgei .....