Sõnale valge leiti 1034 luuletust
The Legion of Doom - Dangerous Business Since 1979 (Mewithoutyou vs. Underoath)
"Kas ma võin sulle uuesti meelde tuletada: see on unenägu ja unenägudes võid teha kõike, mis sulle meeldib."
Minu sõrmeotsad on tõmbunud valgeks
Täna öösel ei ole tagasiteed
Suudle mind viimast korda
Minu sõrmeotsad on tõmbunud valgeks
Täna öösel ei ole tagasiteed
Suudle mind viimast korda
Aeg tiksub, see on otsa saamas, ja kütus hakkab otsa lõppema
Olen otsustanud, et täna on see öö
Kui ma lasen armastusel kõrvale jääda
Täisauruga edasi, see paistab olevat õige koht
Olen seda varem näinud
Planeeritud täiuslikkus, otsides mu unenägudes
Lootes, et .....
Suurde linna
Kord lapsena mind suurde linna
loomaaeda viidi,
polnud eales jõudnud sinna,
värvilised sildid
katsid maad ja katsid maju,
tänavad seal kivist,
kõik nii suur, mu meel vaid hajub,
vaatan taevast sinist.
Majad kõrged, bussid suured,
kõigil on seal kiire,
autodelt signaale kuulen,
takistab mind piire
hajameelselt ette joosta
autodele teedel,
kohe ikka foori vaatan
ristmikel ja pöördel.
Kõrgustes on lehvimas seal
meie omad lipud
sinimustavalgena,
on vardail kuldsed tipud,
särades koos päikesega
üle suure linna,
kuhu jälle tahaksin ma
varsti taas kord minna.
.....
maiööl
nagu kuristiku serval
seistes vaatasin
õunapuu alla kukkunud
kortsus tulpide õielehti
käsi neid matta tahtis
meel mitte
mitu päeva nii ootasin
kuni õitelumi enda alla
viimaks nad mattis
*
valgus kardinate vahelt
magada ei lase justkui
Linnuteel asuks ase
jaheduse eest peal tekk kare
mida peale ma hakkan
selle kuumava padja
valge juuni õites ilmaruumi
puudel lehtede suureks
saamisega selle otsatu
joobumusega
ei iial sellest loobumisega
Heroiin
On möödunud pikad aastad
kui Ta elust kadunud
tühjus, miks sa meid laastad
saatus ära kõiki kasutanud;
me otsisime ja üksteist leidsime
kergelt tuli, aga kergelt läks melu
elu pole sama, kui lahkusime
isegi mehe süda pole lelu;
pole pisarad garanteerinud
rohelist pinda kellegi all
mida lõbu asendus teinud
on nähtamatu, aga alistamata vall;
nüüd mööda valget joont
minnes alla eikuhugile
ja torkab varras veresoont
et dopamiini anda tungile;
see manipuleeriv poeesia
aeglaselt sööb nüüd seest välja
mis pidi olema uus graatsia
peab seiskuma, enne kui .....
Vaikus
Näita mulle naeratust
oma tüüneid silmi.
Näita mulle vaevatust
valgeid rahupilvi.
Tunne minu ahastust
halemeele armi.
Tunne minu rahutust
tusameele tormi.
Kuula minu hingetust
unistuste värvi.
Kuula minu hääletust
vaikushetke sarmi.
Jaga mulle lohutust
kasvõi armuveini.
Jaga minu unistust
kus ei oleks teisi.
Gerli värsse lugedes
sõnadele anna valu
klahvidele pisarad
palju kordi seda palu
kuni sellest tühjaks saad
uuesti näed lillel
õis on läinud lahti rohus
pilk jääb kinni
kase valgel tohul
päike paitab heldelt põske
uduna hajub ilm rõske
üle pika aja meel saab
pisut rõõmsaks
linnu sule kui leiad maast
miski selles hommikus siis
enam pole külm ja võõras
vihmast halliks läinud laast
/ lihtsalt vedelema jäänud laast
Kaotus
Kurbus sügaval mu hinges.
Mõtted kaugel sünges.
Avan silmad varavalges.
Kõik lihased nii pinges.
Ma ei suuda.
Miks ei võiks ma lahkuda?
Ma vaatan ta hauda.
Ma tahan karjuda.
Mõtted painavad,
soovid kaovad.
Appihüüded mu peas kostavad,
vaiksed nuusked kõlavad.
Kuuvalges
Õhtul kuuvalges kõnnin,
taas ellu ma sünnin.
Tähistaevas särab,
keegi kaugel naerab.
Tuule kohin mu kõrvus,
südames mu hoolivus.
Vihmapiisad langevad,
mõtted mind painavad.
Kuulen kellegi samme,
keegi mängib trumme.
Veeloigul mu peegeldus,
rõõm mu sees kadus.
Pekimägi
Ma kunagi ei läheks seiklema
sinna maale, kus palju inetusi
USA, Nauru, Kuwait - sinna veetma
aus anda selliseid etteheitlusi;
pekimägesi kasvab kiiremini
kui mandrite nihked loomaks kõrgusi
voldid ja rasvalotid on silmini
igasugu laiasi ja ümmargusi;
ehk neid inimesi, kes paksud
ohh, diaabetus diabeetus
infarkt, laiskus ja luud murtud
rasvumine on kõige algus;
küllap kallid hinnad poodides
aitab kaalu langetada sunniviisiliselt
sest kaalukaotus pole paksu huvides
arstile pole vaja loota absoluutselt;
sest see sinu teha, et end parandama
kui pekist perse suurem m .....
toom lemmetas Tartus
*
toom lemmetas
oli mai hing
kauaks haigeks jäi
sellele ajale käsi veel
unes vahel teeb pai
kevadest joobunud Tartus
kus otsisin tõde
armastust tarkust
veri aastaid Su hellust
tunda sai
võõras oli Sinu kartus
arguski veres haihtus
Su hellus ainsana
on ilmas alles
selles otsatus
lumevalges talves
kus silmad vahel
veekalkvel
suu Sinu pärast palves
Sa oled igavene
Sinu silmis helgivad tähed –
nii säravad ja valged.
Need pajatavad lugusid,
joonistades juurde fantastilisi pilte
ja luues ennenägematuid filme.
Näitamaks Sind
ja ainult Sind. Näitamaks,
et sa oled inimene,
kes kord elanud.
Näitamaks, et kõik, mis on Sina
on igavene,(Ma loodan, et Sa oled igavene)
nõnda nagu on need tähed,
mis helgivad nii tähelepanu püüdvalt
Sinu silmis.
Näitamaks, et sa oled alatiseks
raiutud kosmose kividesse,
et ka tulevased põlvkonnad
saaksid näha seda ilu,
mis oled Sina.
Elu.
Ma olen elust väsinud,
täielikult eksinud.
pea kumiseb mõtetest,
pole aimu elupõhimõtetest.
See kõik, mida ta ütles
häirib mind sel ajahetkes.
See siiani mu hinges
särab kuuvalges.
Ta murdis enda lubadust,
keelas mind elamast.
Valgus tunneli lõpus,
mu hing uppus.
Ma ei leia algust,
pole suuremat lollust.
Sisemas ma suren,
päästa mind aamen.
Elutahe kadumas,
äkki leian end paremas.
Porcupine Tree - Buying New Soul
Kuivanud, kitarr minu põlvel
Oleksin pidanud müüma
Kui kurat minu järele tuli
Kaevan augu ja viskan selle merre
Murran koodi, kui õnnelik ma võiks olla?
Ma ikka lehvitan täppidele, kaldal
Ja ma ikka peksan oma pead vastu seina
Ma ikka vihastan ja pean oma väikest sõda
Ma olen vari ja kerge eirata
Valge sein, pidin ukse värvima
Leian alati, et olen seda varem läbi teinud
Sulgen selle ja viskan võtme minema
Murran koodi, kui õnnelik ma võiks olla?
Ma ikka lehvitan täppidele, kaldal
Ja ma ikka peksan oma pead vastu seina
Ma ikka vihastan ja pean oma väikest sà .....
Suveromantika
Suveromantika on lõpmata palavais päevis,
suveromantika on valgetes lühikstes öödes.
Suveromantika on see, mida südames kannan,
suveromantika on rõõm, mida teisega jagan.
Suveromantika on vihmas, mis mõnikord kallab,
suveromantika on hommik, kaste ja hallad.
Suveromantika on pilvitu, sinine taevas,
suveromantika on lilled, mis õitsevad aasal.
Suveromantikat olen alati tunda ma tahtnud,
suveromantikat, mis külma talve ei mahtund.
Suveromantika on mu hinges ja heliseb nüüd,
suveromantikat on täis kõik päevad ja ööd.
Emadepäeval
Emadepäeval õitsema lööb sirel,
valge, roosa, lilla õieiluga.
Imeilusal sirelil laulma hakkab ööbik,
ööbiku laul ema südant rõõmustab.
Emadepäeva lilled on kõik kaunid,
iga ema hing igatseb.
Ema süda on kallimatest kallim,
ema süda on soe ja armastav.
Emadepäeval päike kiirgavam on taevas,
kogu päev on kuldseid päikesekiiri täis.
Ema mured, vaevad rõõmudeks saavad,
ema keelel ja meelel on alati.